Veresoonkonna seminar (0)

Q: Milles seisneb amputeeritud alajäsemega patsiendi õendusabi?

Vastus leiad õppematerjalist: Veresoonkonna seminar

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milles seisneb amputeeritud alajäsemega patsiendi õendusabi?

Kirjelda klaudikatsiooni olemust (k.a haige uurimine ja ravi).
Klaudikatsioon avaldub koormussituatsioonis, kus arteri ahenemise või umbumise tagajärjel perifeersemad koed ei saa piisavalt hapnikku ning anaerobse metabolismi tagajärjel koguneb lihasesse piimhape , mida patsient tunneb valuna. Patsient on sunnitud seisma jääma , lihas vabaneb siis piimahappest ning haige saab edasi kõndida . Klaudikatsiooni põhiline tekkepõhjus on ateroskleroos.
Klaudikatsioonivalu – aortofemoraalse piirkonna ummistus põhjustab sääremarja- või reievalu, reiearteri ummistus sääremarjavalu ja säärearterite ummistus jalatalla tundetust käimisel. Esineb ka jalgade kahvatust ja külmatunnet jalgades.
Suitsetamine, suhkrutõbi , kõrge fibrinogeenitase (vere hüübimist soodustav valk) vereplasmas ning hüperhomotsüsteineemia (väävlit sisaldav aminohape ) suurendavad klaudikatsiooni esinemist.
Uurimine:

Klaudikatsioonivalu ja erektsiooninõrkus, valu lokalisatsioon annab infot ka arteri sulguskohast. Mida kauem valu kestab seisma jäämisel, seda suuremal määral on ületatud vereringe reserv .
Pulsi palpeerimine- labajala pulsside palpatsioon (a. dorsalis pedis ja a.tibialis posterior)
Doppler – ultraheliuuring
Käimistest
Angiograafia

Ravi:
Suitsetamisest loobumine, Kõndimisharjutused, Medikamentoosne ravi (kolesteroolitaseme normaliseerimine, dieet , atsetüülsalitsüülhape (nt Hjertemagnyl), pentoksifülliin (nt Trental)
Intravasaalne või kirurgiline ravi (alates IIb staadiumist )

Intravasaalne ravi – protseduuri käigus laiendatakse juhtetraadi abil soonde viidud balooniga soont, vajadusel asetatakse stent .
Kirurgiline revaskularisatsioon (aortoiliakaalne või femoropopliteaalne šunteerimine).

Kirjelda II, III ja IV staadiumi alajäseme kriitilise kroonilise isheemia sümptomatoloogiat.
Alajäsemete kudede puudulik hapnikuga varustatus ka puhkeolekus. Hapnikupuudus jäsemetes avaldub rahulolekuvaluna või isheemilise kahjustusena (alajäseme haavandid või nekroos ). Jäseme eluvõime on ohus ja see võib viia jäseme kaotuse või patsiendi surmani. Haigust iseloomustab makroangiopaatia (suurte arterite aterotrombootiline haigus), mille korral paljud arterisegmendid on ummistunud, enamasti kubemest allpool ja mis võib viia koenekroosi väljakujunemisele.
Valu algab varvaste piirkonnast , ajab patsiendi ülesse, ta sirutab jalgu üle voodiääre või sunnib kõndima . Hüdrostaatiline rõhk avaldab positiivset toimet, parandab jala perfusiooni ja valu taandub.
Isheemiline koekahjustus võib tekkida varba tipuosa nekroosi või haavandina jalalaba mistahes piirkonnas. Haavand tekib trauma , löögi või hõõrdumise tagajärjel. Kui haavand ei parane on põhjuseks

Milles seisneb amputeeritud alajäsemega patsiendi õendusabi ?
Köndihaava hooldus .
Keskendutakse haava paranemisele, köndi kujunemisele ja turse vähenemisele. Köndihaava tuleb siduda vastavalt vajadusele. Kui sidemed ei ole määrdunud , mitte enne 24-48 tundi möödumisel. Haava puhastada puhta füsioloogilise lahusega, vajadusel piserdada antiseptikumiga. Könt seotakse elastse sidemega, et sideme pingsus väheneb köndi peast jäseme tüve suunas. Haavadreen - jälgida selle funktsioneerimist ja vajadusel tühjendada. Jälgida a-ja antiseptika reegleid ning sulgeda kogumisnõu hermeetiliselt.
Peale operatsiooni võidakse paigaldada operatsioonitoas köndile kips, et vältida vigastamist ja jala valesti hoidmist. Igal sidumisel tuleb kips eemaldada, vajadusel panna pehmendavat polstrit ja paigaldada kips tagasi. Kipsi hoitakse köndil u 7 päeva.
Põhjalik taastusravi algab nii vara kui võimalik. Tõelisi käimisharjutusi alustatakse 4-5 päeva möödumisel. Käimist karkudega alustatakse 1-2 nädalat peale amputatsiooni, kui haige üldseisund seda lubab ja haav on paranemas.

Iseloomusta alajäsemete varikoosset laienemist.
Veeniseina lihaskiudude atroofia ja sisekesta e. intima paksenemine. Veeniseina vastupanu langeb ja moodustuvad väljasopistused e. vaariksid. Kujuneb välja veeniklappide puudulikkus, mille korral veri voolab süvaveenidest anastomooside kaudu pindmistesse veenidesse ja tekitab pindmiste veenide ületäitumise (venoosse staas ), veeniseina ülevenitus ja struktuurelementide katkemine. Haigust iseloomustab veeniseina nõrkus, elastsete kiudude vähesus veeniseinas, lihaskihi atroofia, innervatsioonihäire ning veenide laienemine.
Haige läbivaatusel on nähtavad:

laienenud sinetavad nahaalused veenid ,
vaariksid (sõlmelised kobarad ), mis vähenevad või kaovad haige lamades ,
pindmised laienenud nahaalused veenid (pintslijoonis e. teleangektaasiad),
jalgade turse,
venoossest staasist naha pigmentatsioon .

Iseloomusta alajäseme venoosset tromboosi
Tromb (erütrotsüüdid) suleb veeni valendiku osaliselt või täielikult.
Patsiendid kaebavad:

valu jalas ,
pinge jalas, jalg tundub väsinum,
jalg tõmbub krampi ja on kange.

Läbivaatlusel on näha: punetus , jalg on soe ja turseline.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 11 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Normy Õppematerjali autor

1. Kirjelda klaudikatsiooni olemust (k.a haige uurimine ja ravi).
Klaudikatsioon avaldub koormussituatsioonis, kus arteri ahenemise või umbumise tagajärjel perifeersemad koed ei saa piisavalt hapnikku ning anaerobse metabolismi tagajärjel koguneb lihasesse piimhape, mida patsient tunneb valuna. Patsient on sunnitud seisma jääma, lihas vabaneb siis piimahappest ning haige saab edasi kõndida. Klaudikatsiooni põhiline tekkepõhjus on ateroskleroos.
Klaudikatsioonivalu – aortofemoraalse piirkonna ummistus põhjustab sääremarja- või reievalu, reiearteri ummistus sääremarjavalu ja säärearterite ummistus jalatalla tundetust käimisel. Esineb ka jalgade kahvatust ja külmatunnet jalgades.
Suitsetamine, suhkrutõbi, kõrge fibrinogeenitase (vere hüübimist soodustav valk) vereplasmas ning hüperhomotsüsteineemia (väävlit sisaldav aminohape) suurendavad klaudikatsiooni esinemist.
Uurimine:
Klaudikatsioonivalu ja erektsiooninõrkus, valu lokalisatsioon annab infot ka arteri sulguskohast. Mida kauem

klaudikatsioon valu veresoonkond kirurgia ravi ateroskleroos haavand ummistus turse nahaalused laienenud

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi