Mehaaniliste kaalude ja kaaluühikute ajalugu (3)

Kaalude ajalugu
Jelena Sorokina
Klõpsake laadi muutmiseks
6/7/11
Vanimad kaalud
Ei ole teada, kes avastas kaalud. Teated kaalude tundmisest ja
kasutamisest on jôudnud tänapäevani eeskätt arheoloogiliste
väljakaevamiste kaudu. Arvatavasti osalesid leiutamisel
üksteisest sôltumatult paljud rahvad. Kaalude kasutamise
eelduseks olid samaaegselt arenenud vastastikused
vahetussuhted antiikrahvaste vahel.
Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr
Egpitusest ja Babülooniast.
Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud babüloonia
raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest
raskuste tôstmisel. Kangi tundmine lôi eelduse kangkaalu
6/7/11
Esimesed mõõtühikud
Inimene taipas, et teatud hulka teri saab kasutada
kaaluühikuna. Sellest tuletati babüloonia pisim kaaluühik
graan, mis vôrdus 0,06 grammiga. See oli ühe keskmise
nisutera raskus.
Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning
kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt).
Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt leitud etalonide järgi.
Teisest aastatuhandest e.m.a. pärinevatel egiptuse
raidkivitahvlitel kujutati palju kangkaaludega kaalumise
stseene, kus kaaluühikuna figureerisid looma ja
6/7/11
Mõõdusüsteemid
Roomlased täiendasid kaalu ja môôdusüsteemi arvuga 12, mis
vôimaldas kasutusele vôtta täpsemaid e. väiksemaid
môôtühikuid, sest arv 12 jagus juba 2, 3, 4, 6ga.
Esimesena maailmas viis Rooma valitsus sisse ühtse môôtude
süsteemi kogu riigi territooriumil.
Kreeka ja Rooma môôtude etalonid säilitakse paljudes
Euroopa muuseumides.
Rootsi ajal Baltimaades võeti viljamõõduna tarvitusele tünder.
Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni. Valitses mõõtude
mitmekesisus.
6/7/11
Kaalude ajaloost Eestis
Eesti ja Liivimaal oli kaubanduskaalu ühikuks nael,
kuivainete mõõtühik oli vakk ja vedeliku õõnesmõõdu ühik oli
toop.
Vedeliku mõõtmiseks kasutati ka kortelit, mille maht oli ¼
toopi.
Eesti aladelt leiti esimesed kaalud 11. saj, mis kuulusid suurte
mündileidude juurde.
Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest
kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja
pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega
6/7/11
Eesti ja vene kaalusüsteem
Vene vanimaks kaaluühikuks oli suur grivna = 409,512 g
Eesti ja Liivimaa kaalusüsteem sarnanes vene omaga.
Grivnast kasvasid välja hilisemad massi môôtühikud puud,
nael, solotnik.
6/7/11
Raskusmõõdud Venemaal, 17.saj
17. sajandi lôpus kasutati Venemaal järgmisi raskusmôôte:
1 last = 72 puuda
1 perkovits (kaal) = 10 puuda
1 puud = 40 suurt grivnat e. naela (nael tähendas algselt ka
päsmer kaaluühikut marka, mida tähistati margapuu varresse
löödud naeltega)
1 puud = 80 väikest grivnat = 16 margapuud ~ 16,38 kg
1 margapuu = 5 väikest grivnat = 1,16 puuda ~ 1 kg
6/7/11
Venemõõdustik
Vene kaalu ja môôdusüsteemi püüti ühtlustada Nikolai I
valitsusajal.
1. jaanuarist 1842 viidi Venemaal sisse ühtne riiklik kaalu ja
môôdusüsteem.
Eestis kehtisid venemõõdustiku mõõdud ja kaaluühikud kuni
meetermõõdustiku kasutusele võtmiseni
6/7/11
Meetermõõdustik
26. nov. 1925 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu kaalu ja
mõõduseaduse, mille kohaselt otsustati üle minna
rahvusvaheliselt tuntud meetermõõdustikule. Kaalu ja mõõdu
aluseks võeti kilogramm ja meeter.
Selle järele tuli kilogrammi ja meetri etalon valmistada kahes
eksemplaris vastupidavast ja muutumatust materjalist, mille
ühte eksemplari hoiti proovikojas ja teist Tartu Ülikoolis.
Kaalu ja mõõduseadus hakkas kehtima 1. jaanuarist 1929 ja
kõik venesüsteemsed mõõdustikud kaotasid oma kehtivuse 31.
dets. 1928.
6/7/11