Kaalude ajalugu (0)

Kaalude ajalugu
Juhendaja : Vaike Vetka
Siret Järve
MY12
Vanimad kaalud
Kaal on seade esemete ja kaupade  kaalu mõõtmiseks ehk  kaalumiseks  
Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egiptusest ja 
Babülooniast
Kolm  tuhat  aastat e.m.a. dateeritud Babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid 
kangi kasutamisest raskuste tõstmisel. Kangi  tundmine  lõi eelduse kangkaalu tekkeks
Kangkaalud võimaldasid kaaluda eseme massi
Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita
Esimesed mõõtühikud
Avastati, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest 
tuletati Babüloonia pisim kaaluühik  graan , mis oli 0,06 g. See oli ühe 
keskmise nisutera raskus.
Egiptuse mõõtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 
kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). 
Egiptuse mõõte tuntakse sealt leitud etalonide järgi.
Teisest aastatuhandest e.m.a pärinevatel Egiptuse raidkivitahvlitel 
kujutati palju kangkaaludega kaalumise stseene, kus kaaluühikuna 
figureerisid looma- ja linnupeakujulised vihid.
Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest.
Mõõdusüsteemid
Esimesena maailmas viis  Rooma  valitsus sisse ühtse mõõtude süsteemi 
kogu riigi territooriumil
Kreeka ja Rooma mõõtude etalonid säilitakse paljudes Euroopa 
muuseumides
Roomlased täiendasid kaalu- ja mõõdusüsteemi arvuga 12, mis 
võimaldas kasutusele võtta täpsemaid e. väiksemaid mõõtühikuid, sest 
arv 12 jagus juba 2-, 3-, 4-, 6-ga. 
Rootsi ajal Baltimaades võeti viljamõõduna tarvitusele tünder. Varem 
kasutati vilja mõõtühikuna tünni. Valitses mõõtude  mitmekesisus . 
1665. a. püüti Rootsi kuningriigis ühtlustada mõõdusüsteemi.
Kaalude ajaloost Eestis
Eesti- ja Liivimaal oli kaubanduskaalu ühikuks  nael , kuivainete 
mõõtühik oli  vakk  ja vedeliku õõnesmõõdu ühik oli  toop .
Vedeliku mõõtmiseks kasutati ka kortlit, mille maht oli ¼ toopi.
Eesti  aladelt  leiti esimesed kaalud 11. saj, mis kuulusid suurte 
mündileidude juurde.
Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest 
kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest 
ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega  parajasti  vöökotti. 
Neid kasutati väärismetallide ja müntide kaalumiseks.
Eesti ja vene kaalusüsteem 
Vene vanimaks kaaluühikuks oli suur grivna = 409,512 g
Eesti- ja  Liivimaa  kaalusüsteem sarnanes vene  omaga .
Grivnast kasvasid välja  hilisemad  massi môôtühikud - puud, 
nael , solotnik. 
Meetermõõdustik
26. nov. 1925 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu kaalu- ja 
mõõduseaduse, mille kohaselt otsustati üle minna rahvusvaheliselt tuntud 
meetermõõdustikule. Kaalu ja mõõdu aluseks võeti  kilogramm  ja meeter.
Selle järele tuli kilogrammi ja meetri  etalon  valmistada kahes eksemplaris 
vastupidavast ja muutumatust  materjalist, mille ühte eksemplari hoiti 
proovikojas ja teist Tartu Ülikoolis.
Kaalu- ja mõõduseadus hakkas kehtima 1.  jaanuarist  1929, kõik 
venesüsteemsed mõõdustikud kaotasid oma kehtivuse 31. dets. 1928. 
Meetermõõdustik kehtib Eestis tänapäevani.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Kasutatud allikad
https://www.google.ee/
Ene
Eneke
http://www.annaabi.com/
http://www.annaabi.com/
AITÄH VAATAMAST !

Document Outline

• Slide 1
• Vanimad kaalud
• Slide 3
• Slide 4
• Kaalude ajaloost Eestis
• Eesti ja vene kaalusüsteem 
• Meetermõõdustik
• Slide 8
• Kasutatud allikad
• Slide 10