Kaalud...
6
klass
Vanimad
teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja
Babülooniast. Esimene pikkusühik oli „Jalg“. Egiptuse môôtudest
olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme,
1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt
leitud etalonide järgi.
Käsisüld
on kõrvale sirutatud käte sõrmeotste vahemaa, seda kasutasid vene
Kaalude ajalugu Juhendaja: Vaike Vetka Siret Järve MY12 Vanimad kaalud Kaal on seade esemete ja kaupade kaalu mõõtmiseks ehk kaalumiseks Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egiptusest ja Babülooniast Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud Babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tõstmisel. Kangi tundmine lõi eelduse kangkaalu tekkeks Kangkaalud võimaldasid kaaluda eseme massi Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita Esimesed mõõtühikud Avastati, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati Babüloonia pisim kaaluühik graan, mis oli 0,06 g. See oli ühe
Kaalude ajalugu Jelena Sorokina Klõpsake laadi muutmiseks 6/7/11 Vanimad kaalud · Ei ole teada, kes avastas kaalud. Teated kaalude tundmisest ja kasutamisest on jôudnud tänapäevani eeskätt arheoloogiliste väljakaevamiste kaudu. Arvatavasti osalesid leiutamisel üksteisest sôltumatult paljud rahvad. Kaalude kasutamise eelduseks olid samaaegselt arenenud vastastikused vahetussuhted antiikrahvaste vahel. · Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja Babülooniast. · Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud babüloonia
Hinna ja mõõdu mõisted tekkisid 8. ja 9. sajandil. Kasutati algelisi naturaalmõõte. Pikkusmõõtudest olid tuntud vaks (laialisirutatud pöidla ja esimese sõrme vahe), küünar (pikkus sõrmeotstest küünarnukini) ja jalg (jalapöia pikkus). Liivimaal ja Lätis kasutati viljamõõduna vitstest punutud vakka. Peale selle tarvitati koduses majapidamises kuivainete mõõtmisel kämmalt. Arvatavasti olid Eestis muinasajal tarvitusel veel Ojamaa, Pihkva ja Novgorodi mõõdustikud. Esimesed kaalud Eesti aladelt on dateeritud 11. sajandisse ja kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid miniatuursed väärismetalli e. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vööle riputatud kapslisse. Vihid valmistati rauast ja kaeti pronksikihiga. Kujult olid nad ümarad, lamedate otstega, millel leidusid tähistavad märgid. Sarnaseid väärismetallikaale on leitud Skandinaavia
1 riia tünder = 2 riia vakka = 12 külimittu = 108 toopi = 132,83 liitrit 1 riia vakk (1923) = 6 külimittu = 54 toopi = 4.000 kanttolli = 66,42 liitrit 1 riia vakk (varasem) = 54 toopi = 58,698 liitrit 1 tallinna sälitus = 24 tündrit = 72 vakka 1 tallinna vakk (1923) = 3 külimittu = 36 toopi = 2700 kanttolli = 44,28 liitrit 1 tallinna vakk (varasem) = 36 toopi = 47,88 liitrit 7.Massiühikud Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 61,05 puuda = 1015,5 kg 1 kaal = 10 puuda = 163,81 kg 1 puud = 2 punda (leisikat) = 40 naela = 16,381 kg 1 leisik (pund) = 20 naela = 8,1905 kg 1 nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 g 1 lood = 3 solotnikku = 12,797 grammi 1 solotnik = 96 dooli = 4,265 grammi 1 apteegi nael = 84 solotnikku = 358,32 grammi 1 karaat = 0,2 g 8.Kiirusühikud 1sõlm kiirusühik = 1 meremiil tunnis = 0,514 m/s 9.Paberikoguse ühikud 1 riis = 20 raamatut 1 raamat = 24 poognat (kirjutuspaberit) 1 raamat = 25 poognat (trükipaberit) 10
Pragmaatika käsitleb seda, kuidas füüsika keelt kasutada (näit: kas oskan füüsika keeles kirjutada ja lugeda). Füüsika keel on suures osas kattuv matemaatika keelega, tihti öeldaksegi, et matemaatika on füüsika keel. Füüsika õppimist raskendab see, et sageli kasutatakse tavakeele sõnu teisiti kui füüsikas. Näiteks massi asemel kasutame tavakeeles kaalu mõistet. Nii ei vasta küsimusele, kui suur on su kaal mitte keegi, et 1000 njuutonit (mis oleks füüsikaliselt korrektne), vaid ikkagi 100 kg, mis on füüsikaliselt ebakorrektne. Samuti peaks spordis kasutatavad kaalukategooriad olema massikategooriad. Aastal 2000 tegime Koolifüüsika keskuses ulatusliku uurimise, kus uuriti seda, kuivõrd mingi mõiste seostub õpilastel füüsikaga. Hõlmatud oli ca 600 õpilast nii maa kui linnakoolidest 8. – 12. klassini. Tulemused näitavad, et sõnu valgus, võimsus,
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid