Värvimine (1)

8
Värvimise etapid
Tööetappide hulk on erinev ja sõltub valitavatest materjalidest ning kvaliteedinõuetest. Metallpindade käsitlemisel on nimetatud vaid kesksed etapid.
Põhjatöötlus e. kruntimine
Selle all mõeldakse aluspinna esimest kruntvärvi või –laki abil viimistlemist , mille põhieesmärk on parandada järgmiste kihtide nakkumist, ühtlustada aluspinna imemisvõimet ja takistada viimistlusvärvi liigset imendumist aluspinna sisse. Tehakse eelkäsitsetud pinnale, remonttööde puhul võidakse seda teha ainult remonditavale pinnale.
Lihvimine ja põhjatöötlus
Hooldusvärvimise tööetapp, kus õhukese alusvärviga pintseldatakse üle pestud pind või pind, millelt vana värv on põletamise teel või värvieemaldusainega eemaldatud . Samaaegselt lihvitakse aluspinda liivakiviga, et järgmine värvikiht nakkuks hästi aluspinnale. Seda menetlust kasutatakse tänapäeval vähe.
Vahevärvimine
Lihvitud pinna värvimine enne lõplikku värvikihi pealekandmist. Värvina kasutatakse lõpliku värviga sama tooni värvi. Vahevärvimise nimetust kasutatakse üldiselt alküüd- ja õlivärvidega värvimisel, teistel juhtudel räägitakse kaks või kolm korda värvimisest. Korrosioonitõrjevärvimisel on sellel etapil eriline tähtsus, kuna vahevärvimine lisab värvikihile paksust, mistõttu suureneb värvikihi kaitsev mõju.
Lõplik värvimine
Aluspõhja viimase värvikihi kohta kasutatakse viimistlusvärvimise mõistet. Lõplikult valmis värvipinda võidakse veel lakkida .
Värvimise tööetapid:
Uus pind
Varem värvitud pind
Metallpind
Eeltöötlus
Eeltöötlus
Eeltöötlus
Oksakohtade lakkimine
Kaapimine
Pritspuhastus
Põhjatöötlus
Põhjatöötlus (kruntimine)
Kittimine
Kittimine
Kittimine
Põhjatöötlus (kruntimine)
Pahteldamine ja vahevärvimine
Pahteldamine ja
vahevärvimine
Vahevärvimine
Vahelihvimine
Vahelihvimine
Vahelihvimine
Lõplik värvimine
Lõplik värvimine
Lõplik värvimine
Värvitavate pindade eeltöötlus
Hoolikas eeltöötlus on pinnaviimistluse aluseks. Nii värvimisel kui ka kõigil teistel viimistlustöö etappidel on oma tähendus. Nende tööde abil püütakse kaitsta pindu korrosiooni ja kulumise eest ning välditakse ka niiskuse pääsemist materjalisse. Eeltöötluse eesmärgiks on ka hõlbustada pinnaviimistlusmaterjalide nakkumist aluspinnaga.
Eeltöötlus jaguneb kahte etappi : esimest võiks nimetada eelpuhastuseks ja alles seejärel tehakse tegelik töötlus.
Eeltöötluse menetlus ja materjalivalik sõltuvad töödeldava pinna materjalist. Näiteks metallpinna eeltöötlus erineb täielikult puitpinna eeltöötlusest. Väga oluline on teada, kas pinda on varem töödeldud ning mil viisil seda on tehtud.
Üldist
Kõigil viimistlustöö etappidel, ka värvimisel, on omad eesmärgid. Need võivad olla näiteks kaitse kulumise või korrosiooni eest. Iga maaler peaks enne tööleasumist tegema oma tööpaigal põhjaliku ülevaatuse, et töö lõpptulemus oleks võimalikult hea. Värvikiht peaks nakkuma aluspinna külge võimalikult tugevasti. Seepärast tuleks teha kõik selleks, et aluspinna nakkevõimet parandada.
Hoolikalt tehtud eeltöötlus on kogu värvimisprotsessi tähtsaim etapp. Värvi vastupidavusaeg hästi eeltöödeldud pinnal on mitu korda pikem, kui halvasti eeltöödeldud pinnal.
Soolade eemaldamine
Värvimata metallpindadel esineb roostetamist soodustavaid soolasid, nt. kloriide ja sulfaate. Need tekitavad nn. kohtkorrosiooni isegi siis, kui neid jääb värvi alla ka väga väikeste osakestena . Selline rooste eemaldab värvikihi pinnast ja lühendab märgatavalt värvi kaitsevõimet ja –iga. Peale selle nõrgendavad aluspinnal olevad soolad värvi nakkumisvõimet.
Selliste vees lahustuvate soolade eemaldamiseks kasutatakse vesipesu . Tavaliselt tehakse seda survepesumasinatega, parema tulemuse saamiseks kasutatakse lisaks ka harjamist. Pesemisel kasutatakse rohkesti vett ja pind loputatakse hoolikalt. Enne värvimist tuleb pind kuivatada.
Sooli on võimalik eemaldada ka leelispesu abil. Sellise menetluse abil (mida kasutatakse rohkem rasvade eemaldamiseks) eemaldatakse korraga nii soolad kui ka rasvad .
Rasvaeemalduslahustid
… on orgaanilised lenduvad lahustid . Enamik neist kuulub põlevate vedelike hulka ning on ka mürgised. Neid kasutades tuleb alati arvestada töö- ja tuleohutusnõuetega. Lahustipesu ajal peab ruumides olema tõhus ja õigesti planeeritud ventilatsioon .
Lahusti liik
Keemiline koostis
Mürgisus
Lahustatud nafta
Tolueen , benseen, ksüleen
Ärritab nahka. Võib tekitada põletikku.
White spikrit e. lakibensiin
Õli, süsivesinik
Ärritab nahka.
Tolueen
Aromaatne süsivesinik
Ärritab nahka. Võib tekitada põletikku.
Ksüleen
Aromaatne süsivesinik
Ärritab nahka. Võib tekitada põletikku.
Tärpentin
Terpeeni tuletis ( derivaat )
Hingamisel mürgine. Võib tekitada põletikku.
Trikolooretüleen
Torkava lõhnaga vedelik
Mürgine. Võib tekitada põletikku.
Perklooretüleen
Torkava lõhnaga vedelik
Mürgine. Võib tekitada põletikku.
Puitpindade eeltöötlus
Puidul on mitu eriomadust, mida viimistleja on vaja teada. Üks maalritöö õnnestumist mõjutav puidu omadus on selle võime imada niiskust, mille tagajärjel puit ’’elab’’ ehk niiskust saades see paisub ja kuivades kahaneb. Puit püüab saavutada niiskustasakaalu keskkonnaga.
Värvimise seisukohalt on tähelepanuväärseks omaduseks ka puidu ebahomogeenilisus. Puidumaterjali kvaliteet on suuresti vahelduv. Mõned osad sellest on vägagi poorsed. Need osad imavad endasse tugevasti pinnatöötlusaineid. Seevastu on puidus osi, mis ei ima neid peaaegu üldse. Sellised osad on nt oksad , vaigukäigud ning alad, mis sisaldavad rohkesti vaiku . Imamisvõime on erinev ka kiire kasvuga suvepuidu ja aeglase kasvuga kevadpuidu osas.
Puit on materjal, mida on eriti kerge töödelda, võrreldes nt kivimaterjalide ja metallidega. Puidu üheks tähelepanuväärseks omaduseks on omadus põleda, mis piirab selle kasutamist vähemalt mingil määral. Sedagi omadust saab mõjutada pinnatöötlusainetega. Puitu võib töödelda erinevate tuletõkkeainetega, mis aeglustab selle süttimist.
Puitmaterjal ei ole teatud tingimustes ka väga vastupidav: siis, kui see puutub kokku maaga. Sedagi omadust saab parandada pinnatöötlusainetega ehk puud saab surveküllastada või seda saab töödelda soojusega, talumaks sellist koormust paremini.
Maalrieriala mõisted
Abilahusti – kasutatakse vähesel määral mõnedes lateksvärvides. See on aeglaselt haihtuv aine, mis parandab värvi kuivamisel sideainete ühtesulamist
Adhesioon – värvikihi aluspinna külge nakkumist kirjeldav mõiste
Antifoulingvärv – kasutatakse laevade ja paatide põhjavärvina, et takistada tigude ning vetikate laeva/paadi põhja külge haardumist
Apelsinipind – pinnaviga, mis võib tuleneda värvi või laki halvast koostisest, vigasest pritsimistehnikast või mõnest muust valest töötehnikast
Dispersioon – kahe teineteises mittelahustuva aine ühend, kus üks aine on väikesteks osadeks pihustununa teises aines
Füüsikaline kuivamine – pärast lahustite haihtumist moodustavad sideainemolekulid tahke kihi
Geeliks muutumine – värvi paksenemine ehk viskoossuse tõus värvipurgis, mistõttu värv muutub kasutuskõlbmatuks massiks
Kasutusaeg ehk pot life – aeg, mille jooksul tooted pärast komponentide segamist säilivad kasutuskõlblikena. Ühikuks on tund või minut
Katalüsaator – aine, mis värvi või laki sisse segatuna alustab ja kiirendab kuivamist
Kemikaalikindlus – värvi- ja lakikihi omadus taluda kindlates tingimustes teatud kemikaale. See omadus on määratletud standardites SFS 3636 ja SFS 3756. Kontrollimisel kallatakse testitavale pinnale teatud aineid, millel lastakse kindla aja jooksul mõjuda, seejärel vaadeldakse kontrollpinda ja hinnatakse seda skaalas 1 – 5. Hindamistabel on järgmine:
5 – pind on vigastamatu
4 – pinnal on märgatav vähene läike muutus, aga seda vaid valguse peegeldumisel
3 – pinnal on märgatavad mõningad jäljed eri suundadest vaadatuna
2 – pinnal on tugev jälg, pinna struktuur on üldjoontes muutumatu
1 - pinnal on tugev jälg, pinna struktuur on muutunud, värvikiht on lahti
Kestendamine – värvikihi eraldumine aluspinnast. Seda põhjustab halb nakkumine aluspinna külge ja tavaliselt eelneb sellele värvikihi pragunemine ja mullistumine
Kordusvärvimiskuiv – pealevärvimise all mõeldakse seda, kui värvi- või lakikihile saab teise värvikihi peale panna, ilma et alumine kiht aluspinnast eralduks või krimpsu tõmbuks. Pealevärvimise võimalused määratakse standardtingimustes õhutemperatuuril +23…+2 C, õhuniiskuseks on 50 +/- 5%
Kriidistumine – värvi omadus moodustada ilmastiku mõjutusel pinnale jahutaoline kiht
Kruntimine – aluspinna esimene käsitsemisetapp. Selle eesmärk on järgmiste kihtide nakkumise parandamine ning aluspinna imamisvõime ühtlustamine või isegi imamise takistamine
Kuivamisaeg – kuivamise eri etappidest rääkides kasutatakse määratlusi: tolmkuiv, kuiv, värvimiskuiv ja lihvimiskuiv.
Kulumiskindlus – värvi- või lakikihi kulumiskindlust väljendatakse üldiselt kogemuslikult: kannatab väga hästi, kannatab hästi või ei kannata mehhaanilist mõjutamist (kulutamist)
Kuumakindlus - värvi- või lakikihi omadus taluda kindlates tavatingimustes kuiva või niisket soojust (kuumust)
Kõvendaja – aine, mis värvi või laki sisse segatuna reageerib sideainega, võimaldades või kiirendades kuivamisreaktsiooni
Lahusti – tahkete sideainete lahustamiseks kasutatav haihtuv vedelik
Lasuurviimistlus – pinna käsitsemine värvilise läbipaistva viimistlusainega, millel on väike peitevõime. Sellised ained on nt peitsid ja värvilised puukaitseained
Lihvimiskuiv – laki- või värvipind on lihvimiskuiv siis, kui seda lihvides eralduvad pinnalt kübemed, mis ei sula üksteise külge kinni
Mehaaniline värvi eemaldamine – värvi eemaldamine terasest kaabitsaga
Metameeria – nähtus, mille mõjul võivad kaks värvipinda teatud valguses samavärvilistena näida, aga teises valguses erivärvilistena. Nähtus tekib, kui värve toonides kasutatakse erinevaid pigmente
Mullistumine – liiga kiire kuivamise tagajärjel võib värvi- või lakikihi sisse tekkida mullikesi. Mullide teket võib põhjustada ka aluspinnast tulev niiskus, aluspinna pehmenemine või metallpinna korrosioon
Pigment – peenikestest osadest koosnev värvipulber, mis annab värvile tooni ja kattevõime ning kaitseb aluspinda ja värvikelmet päikese UV-kiirguse eest. Korrosioonitõrjevärvides on pigmendil ka korrosioonitõrje ülesanne. Pigmendid võivad olla nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ühendid
Pleekimine – värvi heledamaks muutumine päikesevalguse või kemikaalide mõjul
Puutekuiv – pind on puutekuiv, kui nt sõrmega vajutades ei jää värv või lakk sõrme külge kinni ja pinnale ei jää sõrmejälge, testimisel saab raskuse alla asetatud paberi testitavalt pinnalt ära võtta ja pinnale ega paberile ei jää mingeid jälgi
Sideaine – aine, mis hoiab värvikelme koos ja kinnitab selle aluspinna külge. Sideaine võib koosneda ühest või enamast ainest. Erinevad sideained kuivavad erinevate mehhanismide abil. Sideaine määrab värvi peamised omadused.
Sikatiiv – aine, mis oksüdeerudes kiirendab värvainete kuivamist
Tihedus – aine mass jagatud selle ruumalaga. Ühikuna kasutatakse kg/m3 või kg/l
Tiksotroopia – värvaine viskoossuse alanemine selle segamisel. Viskoossus saavutab endise taseme mõne aja möödudes peale segamise lõpetamist. Tiksotroopsed värvid on mittetilkuvad, želeetaolised tooted
Tolmkuiv – pind on tolmkuiv, kui tolm ei jää värvitud pinnale kinni või kui testimisel värvi- või lakipinnale poetatud helmed saab pintsliga ära pühkida ning nendest ei jää värvipinnale jälge
Vedeldi – haihtuv vedelik, mida lisatakse värvile viskoossuse vähendamiseks, kusjuures see ei lahusta värvi sideainet
Viskoossus – ainesisest hõõrdumist väljendav suurus. Aine konsistentsi mõõdetakse anuma abil, mille maht on 100 +/- 1 cm3. Mõõtmine tehakse +23 +/- 0,5 C juures ja mõõtmise tulemusena näidatakse aeg, mille jooksul kogu vedelik valgus anuma põhjas oleva augu kaudu välja. Aine omadusi võidakse uurida ka selle dünaamilist viskoossust määrates. Mida väiksem on värvi viskoossus, seda voolavam on värv
Värv – pinnaviimistlusaine, mis moodustab aluspinnale kantuna kuivades pinna külge nakkuva katva kelme
Värvikulu – pindala, mida on võimalik värvida ühe liitri värviga (m2/l). See vaheldub vastavalt kasutatavale värvimismenetlusele ja värvitavale pinnale
Värvus – meelte abil saadav aisting , mis saadakse pinnalt peegeldunud või läbi aine paisunud valguse mõjul. Värvust võib kirjeldada kolme omaduse abil: värvitoon, värviküllasus ja heledus