Puuliikide määramine (0)

Puuliikide määramine
Kiirmääramine
OKASPUUD
Puit on ehituselt väga ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest.
I Lülipuit esineb:
1) vaigukäigud esinevad:
LEHIS: lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav ; maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav.
MÄND: lülipuit punakaspruun , selgesti kollakas - või punakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav.
2) vaigukäigud puuduvad:
KADAKAS: erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad ; maltspuit kitsas kollakasvalge, lülipuit kollakas- või punakaspruun.
II Lülipuit puudub:
1)vaigukäigud esinevad:
KUUSK: üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav; välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust.
2)vaigukäigud puuduvad:
NULG : üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane. Puit kollakashalli või – valge värvusega.
LEHTPUUD
Puit on ehituselt ebaühtlane, koosneb mitmesugustest rakkudest, millest on moodustunud ka sooned .
I Rõngassoonelised lülipuiduga
TAMM: maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest , väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni.
SAAR: maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned asetsevad sügispuidus laialipaisatult või grupiti ja moodustavad nii 2...3 kitsast radiaalset riba.
JALAKAS : maltspuit kitsas ja hele, lülipuit punakas- või tumepruun. Väikesed sooned moodustavad sügispuidus tangentsiaalseid ribasid või jooni.
II Hajusoonelised ilma lülipuiduta
1) laiad säsikiired esinevad:
PÖÖK: puit on ühtlase punakasvalge värvusega. Ristlõikes pärissäsikiired nähtavad läikivate ribadena.
LEPP: puit on punakaspruuni värvusega. Ristlõikes nn väärsäsikiired nähtavad tuhmide, läiketa ribadena; puitu kerge lõigata
2) laiad säsikiired puuduvad:
KASK: puit punakas või –valge. Sooned ristlõikes nähtavad heledate täppidena; esineb pruune väärsäsisid.
HAAB : puit on valge ja pehme (küünega kergesti kriimustatav), aastarõngad hästi eristatavad.
Okaspuud
Kuusk:
Küpspuiduline. Puit valge, mõnikord nõrga kollaka varjundiga, nõrgalt läikiv. Puit võrdlemisi kerge ja pehme. Välispuit lai, ei erine värvuselt küpspuidust. Aastarõngad nähtavad kõikides lõigetes. Sügispuit erineb kevadpuidust veidi tumedama värvuse poolest ja on sellest kitsam. Vaigukäike pole eriti arvukalt, ristlõikes nähtavad heledate täppidena, pikilõikes tumedamate joontena.
Mänd:
Lülipuiduline. Maltspuit on nõrgalt kollakas- või punakasvalge, võrdlemisi lai. Lülipuit on kollakas- või punakaspruun. Puit keskmise kõvadusega ja hästi lõhestatav. Aastarõngad hästi eristatavad kõikides lõigetes, selgelt kahevärvilised. Kevadpuit hele, sügisuit tume, üleminek kevadpuidust sügispuitu terav . Säsikiired ristlõikes nähtavad pole. Vaigukäigud suured ja neid on palju, ristlõikes nähtavad valgete täppidena, pikilõikes heledate joontena.
Nulg:
Küpspuiduline. Puit valge, kollaka või nõrgalt hallika varjundiga; välispuit ei erine värvuselt sisepuidust. Puit on pehme ja väga kerge. Aastarõngad nähtavad kõikides lõigetes. Sügispuit on vähemarenenud võrreldes kevadpuiduga ja erineb sellest veidi tumedama värvuse poolest. Säsikiired pole luubita nähtavad. Vaigukäigud puuduvad.
Rõngassoonelised lehtpuud
Tamm:
Lülipuiduline. Maltspuit kitsas, kollakasvalge. Lülipuit kollakas- kuni tumepruun, maltspuidust hästi eristatav. Puit on kõva. Ristlõikest vaadatuna koosneb kevadpuit ühest või mitmest reast suurtest soontest, sügispuidus koonduvad väiksed sooned radiaalsetesse heledatesse ribadesse. Pikilõikes on aastarõngaste piirjooned nähtavad sügavate vaokestena. Säsikiired kitsad ja laiad. Säsikiired ristlõikes nähtavad heledate läikivate ribadena, radiaallõikes pikkade heledate või tumedate läikivate lintidena, tangentsiaallõikes piklike, keskelt paksenenud tumedate kitsaste ribadena.
Jalakas:
Lülipuiduline. Maltspuit kitsas, hele ja lülipuit punakas- või tumepruun, teravalt eristatav. Puit kõva. Aastarõngad hästi eristatavad. Säsikiired kitsad, radiaallõikes on nad tumedamad ümbritsevast puidust ja eristuvad selgesti.
Saar:
Lülipuiduline. Maltspuit on lai, nõrgalt kollakasvalge ja lülipuit hallikaspruun, tihti nõrgalt eristatav. Puit on kõva. Aastarõngad ristlõikes selgesti eristatavad, vanadel puudel aastarõnga piirjooned koore läheduses nõrgalt lainjad. Sügispuit tume, ristlõikes vaadatuna väikesed sooned koondunud rühmadesse ning nähtavad heledate täppidena. Säsikiired on väga kitsad, radiaallõikes nähtavad ribadena, teistes lõigetes pole nähtavad.
Hajulisoonelised lehtpuud
Vaher:
Maltspuiduline. Vanemas eas esineb sageli hallikas väärlülipuit. Puit ühtlaselt punakasvalge, radiaallõikes siidja läikega, võrdlemisi kõva. Aastarõngad eristatavad kõikides lõigetes, nende piirjooned on tumedad . Säsikiiri ristlõikes rohkesti, nad on kitsad ja nähtavad, radiaallõikes nähtavad kitsaste läikivate ribakestena.
Kask:
Maltspuiduline. Sageli esineb tumepruun või tumehall väärlülipuit. Puit punakas- või kollakasvalge, võrdlemisi kõva, halvasti lõhestatav. Aastarõngaste piirjooned eristatavad. Sooned ristlõikes luubi all vaadates heledate täppidena. Säsikiired kitsad: rist ja tangentsiaallõikes ei ole nähtavad, radiallõikes nähtavad kitsaste ja lühikeste läikivate ribadena. Väärsäsisid on võrdlemisi rohkesti, pikilõikes nähtavad heledate täppidena.
Paju:
Lülipuidulised. Maltspuit valge kuni punakas- või kollakasvalge, lülipuit punakaspruun või tumepruun, korratute hallide või tumedate viirudega pikilõikes, ebaselgelt eristatav. Puit kerge. Aastarõngaste piirjooned nõrgalt eristatavad. Säsikiired pole nähtavad.
Haab:
Maltspuiduline. Puit ühtlaselt valge, üsna nõrga roheka jumega, sageli esineb punakaspruun või hallikaspruun väärlülipuit. Puit kerge ja pehme. Aastarõngad hästi eristatavad, kitsaste tumedate piirjoontega. Säsikiired rist ja tangentsiaallõikes pole nähtavad, radiallõikes esinevad läikivate ribadena. Väärsäsid helepruunide joonte või täppidena.