Sisepoliitline kriis (0)

Sisepoliitline kriis:

Rahvas hakkas otsima majandushädades süüdlast, probleeme nähti erakondade paljususes. Kõik eesti valitsused olid koalitsiooni valitsused. (mitmest erakonnast koostatud valitsus) Poliitikuid süüdistati erakonna huvide eelistamises, riigi huvide ees. Lahendust otsiti erakondade liitmises ja soovitati sisse viia presidendi ametikoht .

Vabadussõjalased:

1929 moodustati vabadussõjalaste keskliit : Eesmärgiks oli toetada vabadussõja veterane ja jäädvustada sõja mälestust , Andres Larka sai ametlikuks juhiks . Artur Sirk oli teine liider ehk ideoloog . Üsna pea asuti tegutsema poliitikas, nad kritiseerisid kõiki ja kõike. Vapside organisatsioon kasvas suureks, ja nad said väga populaarseks . Vapsid nõudsid karmi käe poliitikat, ja tugevat liidrit. ’

Põhiseaduslik kriis :

1932 aasta suvel ehk augustis pandi rahva hääletusele uue põhiseaduse projekt. See kukkus napilt läbi. 1933 aasta suvel toimus teine hääletus, see kukkus suurelt läbi sest vahepeal oli toimunud krooni devalveerimine . [raha väärtuse langetamine] 1933 aasta sügisel pandi hääletusele vapside eelnõu – see sai suure toetuse [olid populaarsed] . Eesti läks vastu valimistele Presidendi kohale oli neli kandidaati ( päts, Laidoner , ..

1934 aasta riigipööre:

Vältida vapside võimuletulekut vältida, korraldasid Päts,Laidoner – sõjaväelise riigipöörde : sõjakool ja kaitseliit võtsid kontrolli alla valitsus hooned . Vapside juhid arreteeriti ja kehtestati kaitse seisukord vapside organisatsioon keelustati ja nende toetajad vallandati riiklikelt ametikohtadelt – omavaltsustest poltiseist piirivalvest jne …