Konstantin Päts (0)

23.02. 1874 Pärnumaa, Tahkuranna v – 18.01.1956 Kalinini oblast
Eesti 20. sajandi esimese poole olulisemaid riigimehi, üks Eesti Vabariigile alusepanijatest, 1934–1940 autoritaarne valitseja
Lõpetas 1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Kuni 1917 töötas vandeadvokaadi abina, Tallinna linnanõunikuna ja linnapea abina, ajalehetoimetajana. Osales 1905. a revolutsioonis, mille järel viibis 1905–1909 arreteerimise eest maapaos Šveitsis ja Soomes. 1910 –1911 viibis revolutsioonist osavõtu eest vanglas . Pärast Vene Veebruarirevolutsiooni 1917. a kujunes üheks juhtivamaks eesti rahvuslikuks poliitikuks. 1917 osales Eesti rahvusväeosade organiseerimises, oli Maanõukogu liige ning oktoobris valiti ajutise Maavalitsuse esimeheks. 1917. a lõpus vangistati ajutiselt enamlaste poolt. Oli 24. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutanud Eesti Päästekomitee esimees, misjärel nimetati Ajutise Valitsuse peaministriks. Saksa okupatsioonivõimud sulgesid ta suvel 1918 vangilaagrisse. Pärast vabanemist jätkas novembris 1918 Eesti Vabariigi peaministrina ning võttis endale ka sõjaministri portfelli. Oli nendel kohtadel kuni maini 1919, juhtides Eesti valitsust Vabadussõja kõige raskemal ja vastutusrikkamal ajal. 1919–1920 Eesti Asutava Kogu saadik, 1920–1937 Riigikogu liige ja selle aja jooksul ka viis korda valitsusjuht. 1934. a kandideeris riigivanemaks, ent enne valimisi teostas koos Johan Laidoneriga riigipöörde. Seejärel valitses 1934–1940 Eesti Vabariiki autoritaarse riigipeana (nn vaikiv ajastu). 1934–1937 oli ametlikult valitsusjuht, 1937–1938 riigihoidja, 1938. a valiti presidendiks. Pätsi juhitud Eesti Vabariik oli pehmemaid autoritaarseid režiime tollases Euroopas. 23. juulil 1940 vabastas Nõukogude Liidu võimude survel ametisse pandud nukuparlament Pätsi presidendi kohalt ning nädala pärast küüditati ta koos perega Ufaasse asumisele, seejärel 1941. a arreteeriti ja oli kuni 1954. a vanglas . Suri 1956 Buraševo psühhoneuroloogiahaiglas.
Päts on Eesti 20. sajandi vastuolulisimaid riigitegelasi. Viimastel aastakümnetel on tema isikuga seoses polemiseeritud mitme küsimuse üle. Esiteks, kas Päts võis olla 1920. aastatel NSV Liidu mõjuagent, esindades NSV Liidu ärihuvisid Eestis. Teiseks, kas vabadussõjalased kujutasid endast 1934. a tõepoolest Eesti demokraatiale ohtu, mis õigustanuks Pätsi riigipööret . Diskuteerituimaks küsimuseks on jäänud Pätsi otsus alistuda 1939. a NSV Liidu nõudmistele. Lootes vältida sõda NSV Liiduga, nõustus Pätsi valitsus NSV Liidu ultimaatumiga rajada Eestisse Punaarmee baasid.