Eesti 1920-1930 aastatel (0)

Demokraatlik Eesti 1918-1934
1920. aastal loodi Eesti esimene põhiseadus- Valitsuse käes on peamine võim, valitsuse valib Riigikogu, nende tegemist juhtis Riigivanem .
1930. jõudis Eestini kriis, muudeti põhiseadust, et luua riigipea ametikoht . Eesti Vabadussõjalaste Keskliit tegi seaduses parandused ja nende senise populaarsuse tõttu oli oodata valimistelt head tulemust.
Jaan Tõnisson 1868-1941
Kahel korral Riigikogu esimees, neljal korral riigivanem. Ta oli „Postimehe“ peatoimetaja 40 aastat, peale riigipööres tõrjuti ta sealt kui ka valitsusest välja. Kujunes demokraatliku opositsiooni liidriks.
Autoritaalne Eesti 1934-1940
Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid riigipöörde, et vabadussõjalased ei võidaks.
Vaikiv ajastu – suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ja mitusada neist vangistati. Lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali. Ajalehed suleti, kirikute ja koolide üle kehtestati range kontroll.
Nad koostasid uue põhiseaduse 1937.aastal. Loodi presidenti koht.
Konstantin Päts 1874-1956
Ta armastas kiitust ja lasi enda auks püstita ausamba. Rahvas armastas teda.
Välispoliitika
Püüti luua Balti liitu (Soome, Läti, Leedu, Poola) kui see takerdas Balti liidu riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu taga.
Majanduse areng
Maareform- tekkis 35 000 uut telu. Mõisad asendati taludega ja maaomanike ja maatööliste vastuolud kadusid .
Põllumajandus- Peamiselt loomakasvatus, muudi saadusi Euroopa turul. Kui tehnika ja tõuloomade ja sordiseemnete vähesus takistas edu.
Tööstus- Hiigeltehased asendusid uute ettevõtetega. Kasutati Eestis leiduvaid tooraineid.
Kultuurielu
Pandi rõhku haridusele, eriti eesti keelsele kõrgharidusele. Kultuur kasvas. Eestlasi tunti ka välismaal.
Vabadussõda
1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese Maailmasõja.
29.novembril ründas Venemaa Narvat ja tungiti järjest Eestisse sisse.
Sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi ka välisabi.
7.jaanuaril 1919 läks Rahvavägi vastupealetungile. 1.veebruaril oli Eesti venelastest puhas.
Sakslased tahtsid Lätist endale suurt osa saada, eestlased läksid appi ja toimus Landeswehri'i lahing e. Võnnu lahing. Eestlased võitsid, Saksamaal sunniti baltimaadest lahkuda. Terve detsembri vältel proovis punaarmee Narvat rünnata. Jaak Tõnisson läks läbirääkimistele. Rahukonverents Tartus toimus 2kuud. 2Veebruaril 1920 sõlmiti rahu, Venemaa tunnistas Eesti iseseisvaks.
Eesti välispoliitika
1923. loodi Eesti-Läti kaitseliiduleping. 1932 tegid Venemaa ja Eesti mittekallaletungi lepingu.
1939 Eesti-Saksa mittekallaletungileping