Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad 20. sajand 1920-1940 EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAIL Eesti vabariigis perioodil 1920.-1940.a. Väljendakse kaks valitsemisperioodi: DEMOKRAATLIK EESTI (1918- 1934) AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks
o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad
Asutav Kogu lähtus soovist saada demokraatlikuks esimese põhiseaduse koostades.1920. Aasta põhiseaduse järgi juhtis Eestit ühekojaline parlament Riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Riigivanem täitis ka riigipea ülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud.Neil aastail oli Riigikogus esindatud enamasti 6 suurt ja mõned väiksemad partied.Eestit juhtisid kaolitsioonivalitsused.Mida rohkem oli erinevaid parteisid seda suuremad olid vastuolud.1930.aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis.See sai alguse ülemaailmsest kriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase.Süüdistati erakondi, parlamenti ja valitsust.Taheti luua riigipea ametikohta, sest usuti ,et ta päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra.Selleks oli vaja muuta põhiseadust.Seda nõudis eriti Eeesti Vabadussõja Keskliit.1933
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud
*1937. aastal tuli uus põhiseadus, milles loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Esimeseks presidendiks sai Päts, moodustati uus Riigikogu ka. EV välispoliitika: EV välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeoleks. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Kuid mingeid kokkuleppeid Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud sõlmida, Eestist huvituti liialt vähe. 1920. aastate algul püüti ka luua Balti Liit (Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vahel), et kõik osapooled abistaksid teineteist sõjalise abiga rünnaku korral. Sellest ei tulnud aga midagi välja, suudeti sõlmida vaid Eesti-Läti vaheline kaitseliidu leping. Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks nin oli kergeks saagiks totalitaarriikidele.
Ajalugu Demokraatlik 19181934 Juhid: koalitsioonivalitsused vahetusid 11 kuu möödudes põhjus, miks rahvas oli ebakindel 1920 võeti vastu põhiseadus. Riigikogu kinnitas valitsuse, mida juhtis riigivanem. (presidendi koht ei eksisteerinud tol ajal) 1920 üritati luua Balti Liit (soome, eesti, läti, leedu, poola) ei õnnestunud 1923 Eesti Läti kaitseliiduleping 1930 majanduskriis. Ettevõtteid tabas pankrott, tööpuudus. 1930 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit põhiseaduse puudused + täiustamine 12.03.1934 K.Pätsi ja J. Laidoneri (EV vägede ülemjuhataja) vedamisel riigipööre > suleti organisatsioonid, riigikogu läks laiali, erakonnad lõpetasid tegevuse, vaid Isamaa jäi alles. VAIKIV AJASTU 1937 loodi presidendi ametikoht, 1938 esimene president EV: K. Päts Maareform riigistatud maavaldused anti talupoegadele. Esimesena said vabadussõja osavõtjad
Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12
AJALUGU pt.9-10 MÕISTED Balti liit Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Landeswehr Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki. Sürrealism mis pidas pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni. Balti ajastu - AASTAD 28.nov.1918 Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvusväe üksuseid taganema, hõivates poole Eesti mandriosast 02.veebr.1920 Kirjutati alla rahulepingule Tartus, peale 2 vaidlus kuud Venemaaga.
Kõik kommentaarid