Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

1934. aasta pööre- kelle huvides? (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas saab siis ebaseaduslik võimu haaramine olla riigi või rahva huvides?
1934. aasta pööre- kelle huvides?
1930-ndatel aastatel tekkis Eestis sisepoliitiline kriis, mis oli suuresti tingitud 1929. aastal tekkinud ülemaailmsest majanduskriisist. Kriisi süvendas veelgi valitsuse pidev vahetumine , ning seeläbi ei suudetud ellu viia järjekindlat poliitikat. Eestis oli sellal, kaks võimsat suunda: vabadussõjalased ja sotsialistid , kes ei valinud võimuletulekuks ja teineteise mustamiseks vahendeid. Nii on raske väita, kelle jaoks toimus 1934. aasta pööre, kas vabadussõjalaste, sotsialistide või tavakodanike jaoks? Kavaten oma esees näidata vabadussõjalaste, sotsialistide ja tavakodanike huve 1934. aasta pöördes.
Vabadussõjalased ehk vapsid olid 1920-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed. Põhikirja järgi oli EKVL-i eesmärgiks organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse -ja rahvustunnet, ala hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; poliitiliselt võideldi korruptsiooni ja markismi vastu. 1931 . aastal käisid nad välja põhiseaduse muutmise idee, mis nägi ette- riigikogu koosseisu vähendamist, majoritaarseid isikuvalimisi ja laialdase täitevvõimu volitustega riigipead, mis oleks kindlustanud riigivõimu ning võimaldanud tugeva ja püsiva valitsuse loomist. Siit järeldub, et vapsid ei tahtnud kehtestada totalitaarset dikatuuri, sest neil puudus juhikultus ja militaarne allorganisatsioon. Pealegi oli vapsidel suurim populaarsus rahva hulgas, mistõttu olid nad kindlad, et saavutavad võimu rahvahääletuse teel, kasutamata ebaseaduslikke manöövreid. Niisiis ei olnud 1934. aasta pööre nende huvides.
Seda et vapsid diktatuuri ei tahtnud näitab ka see, et nad tahtsid et rahvas hääletaks üksikisiku poolt, mis vähendaks erakondade mõju ja võimu.
Vapsid tahtsid ka edaspidi rahvale kui kõrgemale riigivõimu kandjale osa võimu teostada rahvaalgatamise ning rahvahääletamise teel ning ka Riigikogu ja Riigivanema valimise kaudu. Tahtsid lõpetada erakondade rahva kulul elamise . Peale 1934. aasta pööret on olukord, aga sootuks vastupidine. Juhipositsioon läheb ühele grupile ning rahval puudub võmalus rääkida kaasa riigiasjades. Niisiis ei teostunud vapside ideoloogia ja seepärast ei saa väita, et 1934. aasta pööre oleks olnud vapsidele kasulik.
Kuna eestil oli sellal kaks reaalset ohuallikat: Nõukogude Venemaa ja Saksamaa ning Eesti ei suutnud mõlemaga sõdida, tuli leida ühest neist liitlane . Vapside jaoks oli see Saksamaa. Seepärast nimetas Nõukogude Venemaa vapse fašistideks, kuigi vapse iseloomustas antimarkism, natsionalism ja proautoritaarsus, puudus neil juhikultus, militaarne allorganisatsioon, rassipuhtuse maania ja revolutsiooniline mentaliteet ning sihiks polnud totalitaarse dikatatuuri kehtestamine. Selline Nõukogude Venemaa suhtumine aitas, aga muuta rahvast vapside vastasteks ning oli suureks plussiks sotsialistidele. Ning jälgides edaspidiseid sündmusi, ei saanud Eesti riigile partneriks mitte Saksamaa vaid Venemaa, keda pooldasid sotsialistid.
Samuti ei saanud olla 1934. aasta pööre vapside huvides, sest vaikival ajastul keelustatakse vapside tegevus üldse. Vapside vastane tegevus algab tegelikult juba märksa varem, 1933.aasta augustis kuulutab Tõnissoni valitsus välja üleriigilise kaitseseisukorra ning sugeb EKVL. See kinnitab et 1934. aasta pööre oli vabadussõjalaste vastane, ning nende huvid selles pöördes polnud esindatud .
Vapside vastasteks kujunevad sotsialistid, kes pole rahva seas niivõrd populaarsed kui on vabadussõjalased. See tekitab neis meelehärmi, ning nad süüdistavad vapse vägivaldses riigipöördes, kuigi kohus selle vastu tõendeid ei leia. Nii oli sotsialistide ainsaks võimaluseks võimule tulla läbi 1934. aasta riigipöörde. Seepärast saab öelda, et 1934. aasta pööre toimus sotsialistide huvides.
Samuti on sotsialistide eesmärgiks luua piiramatu võimuga presidentaalne riigikorraldus, mis annab aimata, et nende sooviks oligi luua autonoomsus . Vaikival ajastul surutaksegi maha poliitiline opositsioon , Riigikogu saadetakse sundpuhkusele ning kehtestatakse riiklik kontroll kõikvõimalike eluvaldkondade üle. Kokkuvõtvalt kõik hakkab olenema Pätsi suvast ja tahtest.
Veel üheks suureks asbektiks on see, et sotsialistid haaravad võimu, ning keelustavad vapside tegevuse. Mistõttu on ilmselge, et 1934. aasta pööre toimus sotsialistide huvides.
1929. aastal puhkenud ülemaailmne majanduskriis tõi kaasa rahva elatustaseme languse ja tööpuuduse kasvu, mis suurendas rahva rahulolematust riigi valituse tegevuse vastu ning süvendas sisepoliitilist kriisi. Rahvas hakkas üha enam pooldama kõva käe poliitikat. Olgugi ei loodetud kodanikuvabaduste piiramist, mis aga 1934. aasta pöördega juhtus. Nii ei saanud olla 1934. aasta pööre tavakodanike huvides.
Teiseks põhjuseks, miks ei saanud 1934. aasta riigipööre olla kodanike huvides oli see, et rahvas oleks tahtnud näha valitsusjuhtidena vapse, mitte sotsialiste, kes vägivaldselt võimu haarasid, mis Eesti vabariigi seaduste järgi , koguni ebaseaduslik oli. Kuidas saab siis ebaseaduslik võimu haaramine olla riigi või rahva huvides?
Rahvas ei saa pärast pööret ka avaldada oma arvamust valtsuse kohta, sest riigis kehtestatakse tsensuur . Samuti kehtestatakse riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise, kohalike omavalitsusorganisatsioonide ja haridusasutuste üle. Nii kaotab rahvas igasuguse riigi poliitikasse kaasarääkimise võimaluse. Kokkuvõtvalt 1934. aasta pööre ei arvestanud rahva huvidega .
Samuti ei olnud riigipööre riigi huvides, sest võimu püsimine väikese Pätsiga seotud grupi käes võimaldas 1939. aastal avaldada NSVL 1939.aasta septembris neile survet , saavutamaks nõukogude sõjaväebaaside toomise Eesti pinnale.
Lõppkokkuvõttes aitas autoritaarse diktatuuri kehtestamine kergemini kehtestada nõukogude võimu ning Eesti inkoreerimist Nõukogude Liidu koosseisu.
Kokkuvõttes saab öelda, et Eestis oli alates 1930ndatest aastatest ebastabiilne sisepoliitiline olukord, mida kasutavad ära sotsialistid. Viies 1934. aastal läbi vägivaldse riigipöörde, mis toimub vaid sotsialistide huvides, sest nemad haaravad võimu ning keelustavad ülejäänud poliitilised erakonnad ja rahval puudub võimalus rääkida kaasa riigi sisepoliitilistes asjades. Samuti ei saa lugeda 1934. aasta riigipööret kasulikuks riigi huvidele, sest see andis suure eelise NSVL haarata Eesti enda kosseisu, sest kui võimule oleksid seaduslikul teel tulnud vapsid, poleks võim kuulunud ühele isikule, ja Eestit ei oleks võimalik olnud nii kergelt mõjutada ja innokteerida.
1934-aasta pööre- kelle huvides #1 1934-aasta pööre- kelle huvides #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-08-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 149 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kadike Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

Eesti iseseisvumine
110
ppt

Eesti iseseisvumine

(laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. · Hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud. · Tõusis eestlaste tähtsus maa- ja linnaomavalitsustes (kogemused), arenes kooperatiivliikumine. Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I ms käigus. Iseseisvuse eeldused · I maailmasõja ajal kitsendati baltisakslaste mõju. Eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas. Nendest, kes sõjast tagasi pöördusid, sai sõjalise karastuse saanud

Ajalugu
Eesti 1920-1939
8
odt

Eesti 1920-1939

*Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini vaja muudatusi riigis oleva korraga kooskõlas Valitsuse eesotsas Peaminister Riigivanem President

Ajalugu
Eesti Vabariik aastatel 1920-1940
4
doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923.

Ajalugu
1934 a-riigipööre
10
docx

1934 a. riigipööre

TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond 1934. AASTA RIIGIPÖÖRE Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 1.Suur Kriis.........................................................................................................................3 1.1. Majanduskriis............................................................................................................3

Ajalugu
Eesti riigi rajamine
8
doc

Eesti riigi rajamine

Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ­ ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ­ ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik

Ajalugu
Eesti Vabariik 1920-1939
5
doc

Eesti Vabariik 1920-1939

Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada

Ajalugu
Eesti Vabariik 1920 - 1940
9
doc

Eesti Vabariik 1920 - 1940

gruppi: 2. Esimene põhiseadus: Eesti demokraatliku arengu sellel perioodil kindlustas Asutava Kogu poolt 15.juunil 1920 vastu võetud esimene põhiseadus; millega nähti ette: - kõrgeimaks võimukandjaks Eestis oli rahvas. - rahvas sai oma tahet teostada läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste. - seadusandlik võim oli 100 liikmelisel parlamendil- Riigikogul, mis valiti iga 3 aasta tagant. - valimised olid proportsionaalsed; valimisõigus oli nii meestel, kui naistel (alates 20 aastastest). - täidesaatvaks võimuks oli valitsus, kes oli vastutav Riigikogu ees. - valitsuse eesotsas oli riigivanem; kes täitis ka ühtlasi riigipea funktsioone (eraldi riigipea kohta vasakpoolsete parteide survel ei loodud). - kehtestati laialdased kodanikuõigused (teatud piirkondades olid

Ajalugu
Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939
29
docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918­39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918­19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.

Eesti uusima aja ajalugu




Kommentaarid (8)

lilleke_rohus profiilipilt
lilleke_rohus: Väga hästi kirjutatud, oli abiks :)
01:12 07-03-2011
entzu profiilipilt
E. K.: (y9, aga väikeste vigadega
19:09 07-04-2009
entzu profiilipilt
E. K.: (Y)



19:09 07-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun