Praktilise töö aruanne psühholoogias Vaatlus Nimi:Kaarel Annama Vaatluse eesmärk: Vaadelda, kas Talinna busside inimesed mõtlevad kaassõitjate peale. Vaatlusobjektid: Inimesed Tallinna bussides. Hüpotees: Enamus inimesi on viisakad ja mõtlevad teiste peale. Vaatluskoht: Tallinna bussid nr: 60, 54, 5, 63 Vaatlusaeg: 9. september- 14 september 2015 Vaatluse kirjeldus: Jälgisin reisijate käitumist bussides ning panin tähele, et igas bussis on 4- 6 inimest, kes istuvad välimisele istmele. Ja seega takistavad teistel inimestel endast möödumast ja akna alla istumast. Enamus inimesi, kes bussi sisenevad ja märkavad, et akna alla pole võimalik istuda kas jäävad seisma või siis otsivad koha, kus nad ei pea kellegi käest mööda minema. Vaatlustulemuste analüüs: Ma leidsin, et neid inimesi on suhteliselt vähe, kes võtavad
Minu töö eesmärk oli vaadelda ilma talve perioodil, näha pidevat ilma muutust ja kõikumist. Teemaks valisin ilmavaatlus talvel, sest uurimistöö aeg sattus talve peroodi. Ilm vaatlusi tehakse meteoroloogide uuritakse protsesse õhkkonnas. Kogu saadud teave töödeldakse läbi ja koostatakse ilmakaardid. Ilmamuutustest saavad meteoroloogid teada erinevates õhukihtidest tänu õhupallidele, mis kannavad endaga kaasas mõõteriistu, mis lastakse õhku ja mis saadavad raadio teel maale täpseid andmeid ilmamuutustest erinevates õhukihtides. Lennukitel on aga ,,ilmasilmad" e. radarid. Radareid kasutatakse vihma- või lumepilvede leidmiseks, samuti äikesepilvede avastamiseks. Tänu radaritele saavad uurijad jälgida pilvede liikumise suunda ja kiirust maa kohal. Ilmavaatlus TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Praktilise töö aruanne psühholoogias Vaatlus Pärnu Ühisgümnaasium Nimi: Styv Solovjov Vaatluse eesmärk. Vaatluse eesmärk on vaadelda, kas kala saab kätte rohkem paadist püüdes või kaldalt püüdes. Vaatluse teostan jälgides paadist püüdva kalamehe ja kaldalt püüdva kalamehe kätte saadud kalade hulka. Vaatlusobjektid. Kalameeste püütud kalad (kalaliik pole oluline). Hüpotees. Kala tõmbab jõest rohkem välja paadist püüdev kalamees. Vaatluskoht. Reiu jõe ja Pärnu jõe ristumiskoht Pärnu linna ja Paikuse valla piiril. Vaatlusaeg: 02.10.2012 kella 12:24-14:31 Vaatluse kirjeldus. Ilusal pühapäeval läksin jõe äärde, endalgi kaasa tool ja õng. Jälgisin paadis oleva
Alutagusel. Loomade nägemise tõenäosus on väga hea, sest lisaks karudele liigub seal ka rebaseid, kährikuid, metssigu ja erinevaid linde. Vaatlusonnid on mugavad ja hästi varustatud. Seal on toolid, vaatlusaknad, magamisnarid, kuivkäimla, ja pildistamise augud. Teenust saab kasutada kui on karuvaatluse hooaeg, mis on aprilli lõpust kuni oktoobrini. Seda saab pidada loodusturismi teenuseks, sest tegu on loomavaatlusega. Vaatluse peamine eesmärk on looduse kogemine ja selle väärtustamine. Teenuse pakkujate eesmärk on vahendada looduselamust ärilistel eesmärkidel. Teenuse sihtgrupiks on seatud täiskasvanud ja lapsed alates 12. eluaastast. Kuna ajaga on kujunenud, et seda teenust kasutavad pigem välisturistid on nemad sihtgrupiks kujunenud. Keskkonnasõbralikkusele ja loodushoidlikkusele pole teenuse kirjelduses otseselt
ESMAABI KORRALDUS ETTEVÕTTES Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Igapäevases töös võib tekkida ootamatuid olukordi, kus töökaaslasega või tööruumidesse sattunud inimesega juhtub õnnetus. Sageli leitakse kiirabi kohale jõudes, et kannatanu saatus oli otsustatud juba enne kiirabi saabumist töötajate tegevusetuse tõttu. Järgnevalt olen võtnud vaatluse alla nõuded töökohale, -vahendite, -tingimustele ja nõuetele vastavatele esmaabivahenditele nii tööruumides kui sõidukis. Lisaks toon lisaks välja ka koduse apteegi sisu, et ikka kõik esmavajalik oleks olemas. Lõpetuseks pööran tähelepanu nõuetele ja tegevuskavale siis, kui juba ettevõttes on juhtunud õnnetus kuidas käituda, mida silmas pidada! Töötervishoid ja tööohutus www.riigiteataja.ee/akt/81146
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................ 1 Astronoomilise vaatluse areng............................................................................................................. 2 Teleskoobid.......................................................................................................................................... 4 Teleskoopide tüübid............................................................................................................................. 4 Teleskoope iseloomustavad omadused..........................................
Tallinna tekke problemaatika kirjalike ja arheoloogiliste allikate põhjal Essee 1219.aastal maabusid taani väed eesotsas kuningas Valdemar II-ga Lindanise linnuse lähistel, võitsid siin eestlastega peetud lahingu, asusid eestlaste linnuse, hilisema Toompea kohale rajama oma kindlust ning jätsid sinna taani garnisoni. 1227. aastal vallutas Mõõgavendade ordu taanlastelt Põhja-Eesti. 1230. aastal kutsusid mõõgavennad Eestisse 200 kaupmeest Ojamaalt, kes asusid elama linnuse jalamile, umbes Niguliste kiriku kohale ning panid aluse Tallinna kodanikkonnale. 1233. aastal toimus mõõgavendade ja paavstimeelsete vasallide vahel Toompeal verine kokkupõrge. 1238. aastal tagastati Põhja-Eesti koos Tallinnaga Stensby rahulepingu kohaselt Taanile ning kümme aastat hiljem annetas Taani kuningas Erik Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse. Need faktid pärinevad Vatikani arhiivist ja Henriku...
Erakond Isamaa nägemus Eesti riigi rollist majanduses Isamaa pooldab vaba turumajandust, mille kohaselt riik sekkub vähe majandusse. Nemad võitlevad selle eest, et madalapalgaliste maksukoormus langeks, seejuures piiramata ühtegi muud seadusega lubatud tulust mahaarvamist. Samuti pooldavad nad ka teiste maksumaksjate maksude vähendamist sissetulekutelt, kuid see-eest võiks suurendada makse tarbimiselt, raiskamiselt ning reostuselt ehk keskkonnatasud, mis tagavad põhjendatud ja stabiilse maksukeskkonna, on oluline teema. Ei poolda progressiivset tulumaksu. Isamaa toetab Eesti ettevõtlust ja sellega seoses uute töökohtade rajamist Eestisse. Ka start-up'ide soosimine on riigis tähtsal kohal, kuna need on majanduskasvu ja töökohtade loomise vedurid. Analüüsis põhinen IRL 2015. aasta valimiste programmile ja Isamaa maailmavaate aluspõhimõtetele Reformierakonna nägemus Eesti riigi rollist majanduses Vabaturumajandust pooldav Reformierakon...
................................................................................... 14 Lisa 1. Täidetud vaatlusprotokollid.......................................................................................... 15 2 Kes panustavad oma raha õnnemängudele SISSEJUHATUS Vaatluse eesmärgiks on uurida, millised inimesed panustavad oma raha õnnemängudele ehk loteriidele. Uurimuseks valitud Eestis tegutseva Eesti Loto arvloteriide piletite müük Viking Loto ja Bingo Loto piletite ostmine inimeste poolt. Õnnemäng kuulub inimese loomuse juurde, sest inimene juba on kord selline, kellele meeldib, kui head asjad suurema pingutuseta juhtuvad. Fortuuna naeratus paneb iga inimese näo särama ning võidust saadud rahulolu kestab mõnda aega
Kodune eksperiment Katse: Otsustasin katsetada, mis juhtub piimaga, kui ta seisab toatemperatuuril ehk muutujaks valisin temperatuuri. Katse leidis aset 13-23 november. Piima säilivuskuupäevaks oli märgitud, et säilib kuni 17 november ning säilitada tuleks temperatuuril 2+...6+ °C. Toatemperatuuriks oli minul 22°C ja külmkapis 4°C. Katse läbiviimiseks katsin toatemperatuuril oleva piimaklaasi säilituskilega kuna keskütte tõttu on õhuniiskus mul kodus madal ning vältisin võimalikku aurustumist. Säilituskile eesmärk oli ka aimu anda õhukogusest ja vältida ebameeldivate lõhnade leket. Taustainfo: Piim on emulsioon, mis koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja ...
KOOL NIMI Kartulitärklise saamine Praktiline töö Tallinn 2013 Sissejuhatus Antud töös on ülevaade antud kartuli koostisest. Lähema vaatluse all on võetud tärklis ning praktilise katse kaudu on ka tärklist kartulist välja kuivatatud. Kartuli koostis ja selle väärtus Kartuli kui toiduaine bioloogilise väärtuse loovad madal suhkrusisaldus, keskmine tärklisesisaldus ja mitmed vitamiinid. Need näitajad on parimad vahetult peale koristamist. Kartuli söödavaks portsjoni olemuseks on mugul, selle osakaal on 0.9. Kartul on hea C vitamiini, kaaliumi, vitamiin B6 ja magneesiumi allikas. Kartul
Musta Aafrika rahvastik Musta ehk Sahara-tagused ehk Saharast lõunasse jäävad Aafrika riigid on ühed madalama arengutasemega riigid maailmas. Seda iseloomustab väga hästi inimarengu indeks. Inimarengu indeksi põhjal koostatud tabelis on pingerida järgmine: 1,2. koht Island ja Norra - 0,968; 164. koht Sambia - 0,453. Inimarengu indeks vaatleb mitut aspekti. See kinnitab, et Sambias on väga madal rahva haridustase, kesine SKT ühe inimese kohta, madal keskmine eluiga, rahva väike kirjaoskavus ja positiivne iive. Rootsi (arenenud Põhja rikk) ja Keenia (arengumaa) võrdlustabel: Näitajad ROOTSI KEENIA Sündivus 10,2 39 Suremus 10 11 Keskmine eluiga 80 a. 55 a. Lapsi naise kohta ...
Arhitektuur renessansist klassitsismini Antud iseseisvas töös võtan vaatluse alla arhitektuuri alates renessansist kuni klassitsismini. Ülevaate saab antud perioodide arhitektuurilistest üldpõhimõtetest; ehitiste funktsioonidest ja põhiplaanist; välisvaate üldilmest ja detailidest ehitistel, fasaadidel ning kaunistuselementide kasutuselevõtust interjööris. Töö teises osas kirjeldan ja võrdlen barokiajastul ehitatud Sargvere mõisat ja kõrgklassitsistlikul perioodil ehitatud Saku mõisat.
Tarbija osaleb kaubanduses ostjana, kelle ostuotsust ja valikut (nõudmise mahtu ja suundi) mõjutavad nii tema enda subjektiivsed eelistused kui ka mitmed turul toimivad protsessid, üldistatult võiks tarbija käsitluses vaatluse alla võtta sellised aspektid nagu tarbija maitse ja tõekspidamised, sissetulekud, tema ootused tuleviku suhtes, maksevahendite kasutamise võimalused, aga ka pakutavate kaupade hinnad ja valik
loomastiku mitmekesisuse poolest. Austraaliast sai saar juba 45 miljonit aastat tagasi. Siinsetel taimedel ja loomadel on olnud võimalik areneda ilma välismõjutusteta, seetõttu kohtab Austraalias nii palju kordumatuid taime ja loomaliike, kes on endeemid ehk keha ei esine kusagil mujal maailmas. 250 Austraalias elutsevast imetajaliigist moodustavad peaaegu poole kukrulised. Antud uurimistöös võtsin vaatluse alla järgmised loomad: Imetajad: nokkloom, sipelgasiil, punane hiidkänguru, punakael-vallabi, Macropus parry, kaljukängurud, põõsavallabi, kvokka, vombat, koaala, kääbus liugur kuskus, rõngassaba kuskus, rebaskuusu nokiskuskus, kukkurkurat, dingo, küülik. Linnud: emu, kiiverkaasuar, mustluik, viker-nestepapagoi, viirpapagoi, puna-rosellapapagoi, kollatutt-kakaduu, serami kakaduu, naeru-hiidkalur ehk kookaburra, mesinäpp, tikksaba, lehtlalind, sebra-amadiini.
Kodutöö: vaatluse läbiviimine Vii läbi ühe töötaja vaatlus, vaatluse kestus on 100 minutit. Vaatluse läbiviimisel kasuta vaatluslehte. Vaadeldava töötaja võid valida enda äranägemise järgi, soovitavalt mõnes avalikus teeninduskohas töötava isiku või tuttava isiku vaatlemine tööprotsessis. Enne vaatluse läbiviimise alustamist tutvu vaatluse tegemise juhistega. Vaatluse tulemused kanna etteantud näidise järgi vaatluslehele, sh koosta vähemalt 3-4 lauseline kokkuvõte ja graafiline joonis. Täidetud vaatlusleht koos kokkuvõttega edasta õpikeskkonna kaudu õppejõule. KIRJELDUS Koha valikul jälgi, et sa saad vaadeldavat isikut vaadelda kõikide tegevuste ja tööoperatsioonide sooritamisel
Eurole üleminek ei peaks muutma inimeste igapäevaelus põhimõtteliselt midagi muud, kui et üks vääring asendub teisega. Tegemist ei ole mitte rahareformi, vaid rahavahetusega. Kuid teiste riikide kogemus räägib, et pärast euro kasutuselevõttu suurenes sularaha võltsimise, petmise ning inimliku eksimuse osakaal. Teostades ostud kauplustes, igaüks võib sattuda ebameeldivasse olukorda seoses raha tagastamisega. Vaatluse eesmärgiks on jälgida poodides inimesi, kes maksavad ostude eest. Kas nemad vaatavad kui palju peavad tagasi saada või mitte, kes need on ja mis ostud teostavad? Järgnev töö sisldab andmeid kasuatud meetodist, tulemustest, mille põhjal on tehtud erinevaid kokkuvõtteid ja järeldusi. 3 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh 1. MEETODID
Kodutöö: vaatluse läbiviimine Vii läbi ühe töötaja vaatlus, vaatluse kestus on 100 minutit. Vaatluse läbiviimisel kasuta vaatluslehte. Vaadeldava töötaja võid valida enda äranägemise järgi, soovitavalt mõnes avalikus teeninduskohas töötava isiku või tuttava isiku vaatlemine tööprotsessis. Enne vaatluse läbiviimise alustamist tutvu vaatluse tegemise juhistega. Vaatluse tulemused kanna etteantud näidise järgi vaatluslehele, sh koosta vähemalt 3-4 lauseline kokkuvõte ja graafiline joonis. Täidetud vaatlusleht koos kokkuvõttega edasta õpikeskkonna kaudu õppejõule. KIRJELDUS Koha valikul jälgi, et sa saad vaadeldavat isikut vaadelda kõikide tegevuste ja tööoperatsioonide sooritamisel
Vaatlus · Vaatlusobjektid: herilane ja kärbes · Vaatluse eesmärk: Eesmärgiks on vaadelda, kas herilane ja kärbes oskavad avatud aknast välja lennata. · Vaatluskoht: Elutoa aken ja selle ümbrus. · Vaatlusaeg: 30 minutit kella 15.30-st kuni 16.00-ni, 28.10.2011 · Hüpotees: Herilane ja kärbes suudavad mõlemad läbi avatud akna õue lennata. · Vaatluse kirjeldus: Aknal olid herilane ja kärbes, kes olid seal täiesti vabatahtlikult, avasin akna, et neil oleks võimalus ära lennata. Aken oli avatud umbes 10 cm laiuselt, sest ilmad ei ole enam väga soojad. Umbes 15 minuti möödudes vaatluse algusest leidis herilane tee õue ning jättis kärbse üksi aknale. Vaatlus sai läbi tegelikult 5 minutit enne kella nelja, sest kärbes otsustas aknalt toa suunas minema lennata. · Vaatluse analüüs:
Mõõtühik 1m. 11.tiirlemine-on keha liikumine ümber väljaspool keha asuvat telge. 12.trajektoor-on mõtteline joon,mille kujundab liikuva keha mingi punkt. 13.mitteühtlane liikumine-on liikumine,mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes mittevõrdsed teepikkused. 14.ühtlane liikumine-on liikumine,mille puhul keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Teepikkus on füüsikaline suurus. Teepikkust mõõdetakse piki trajektoori vaatluse alghetkest kuni vaatluse lõpphetkeni. Teepikkuse põhiühik on 1m. Aeg on füüsikaline suurus. Aega mõõdetakse vaatluse alghetkest kuni vaatluse lõpphetkeni. Kiirus on füüsikaline suurus. Trajektor võib olla sirge või kõver. Trajektor võib olla ringjoon.
Tallinn 2018 Sisukord 1.Vaatlusprotokollid.................................................................................................... 3 2.Analüüs.................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad...................................................................................................... 10 1. Vaatlusprotokollid Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 50 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Kerge meeleolulangus, ärritus Situatsiooni kirjeldus: Kohe peale lasteaeda laps tuli mänguväljakule. Alguses laps kenasti ja sõbralikult mängis teiste lastega, midagi erilist ei toimunud. Umbes poole tunni pärast laps võttis palli ja kutsus teist poissi kaasa mängima.
Vastamisest keeldumiste suur protsent võib tähendada, et halvasti on koostatud ankeedi sissejuhatav osa, ei ole selged täitmise reeglid, garanteerimata on anonüümsus, eesmärk jääb ebaselgeks. Vaatlus Vaatlus Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. võimaldab saada informatsiooni väga erinevatest valdkondadest ( nt. sotsiaalne, emotsionaalne areng ) Oluline on täpsustada vaatluse eesmärk (mida, millal, mitu korda ja kus) Vaatlusmeetod kuidas ja kes fikseerib vaatluse tulemused kuidas vaatluse tulemusi tõlgendada ja hinnata Vaatluse vormid Loomulik Struktureeritud Mittestruktureeritud Osavaatlus Vaatluse meetodid ja tehnikad Käitumise kirjeldamine kõige levinum vaatlustehnika, mis on kasutatav nii tegelikult toimuvate sündmuste ülestähendamiseks vaba kirjeldamise vormis. Kontrollnimistud
üldkogum,osakogum,väljavõtukogum ehk valim.kogumid jaotuvad reaalseteks ja hüpoteetilisteks.piiratud väärtusvaru-võimalike väärtuste hulk on lõplik ja mitte väga suur,piiramata väärtusvaruga tunnus- v v hulk on lõpmata suur v praktiliseks kasutamiseks liiga suur. 4.Põhimõisted-statistika on informatsioon kogumikest,praktiline tegevus infor. Hankimiseks.statistika on teadus,mis täpsustab metoodika. 7.Millised on olemas vaatlused?Nende teadlikus ja objektiivsus. Vaatluse liigid.1.vaatluse otstarbe järgi,vaatluse sageduse j,vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse j, andmete hankimise protseduuri j,vaatluse korralduse j.vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded- eesmärgikindlus,uuritavate tunnuste täpne määratletus,kriitilise momendi valik,uuritavate tunnuste minimaalsus,võrdse pikkusega ajavahemike tagant jt. 9.Absoluut- ja suhtarvud-kõik suurused jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks,absoluutsuurused on tunnetuslikult primaarsed.nad on otseselt loendatavad v
· Uurimistöö eesmärgiks on kaardistada Stroomi ranna näitel tingimused ratastoolis liiklevate inimeste vaba aja veetmiseks avalikus rannas ning kirjeldada ratastoolis liiklejate subjektiivsete kogemuste ja hinnangute kaudu olemasolevaid võimalusi. Eesmärgist tulenevalt seati uurimistööle järgmised ülesanded: · Välja selgitada kas Stroomi rand kui avalik rand on võimeline pakkuma vaba aja veetmise teenust liikumispuuetega inimestele. · Vaatluse kaudu hinnata kas liikumispuuetega inimestele on tagatud võimalus supluseks. · Võtta vaatluse alla Stroomi ranna võimalused liikumispuuetega inimestele pakkuda avaliku teenust rannas vaba aja veetmiseks. · Välja selgitada kuidas veedavad liikumisprobleemidega inimesed oma aega rannas. · Välja selgitada millised on ratastoolis liikuvate inimeste probleemid ja kitsaskohad rannaalal liikudes. METOODIKA 1 · Vaatluse kirjeldus
Second level Sissejuhatus Third level Fourth level Fifth level Käesoleva vaatluse eesmärk on uurida tervisesportlaste sportimiseelistusi Jaansoni terviserajal Pärnus, s.t. saada teada,milliseid spordialasid inimesed terviserajal harrastavad.Vaatlus toimus 10 h jooksul erinevatel päevadel. Meetod Vaatluses käigus osalesid kõik need inimesed,kes Jaansoni terviserajal mingit füüsilist sportlikku tegevust harrastasid. Ei vaadeldud lapsi vanuses kuni 14 eluaastat,kes olid vanematega kaasas või lihtsalt niisama rajal aega veetsid
Personalijuhtimise eriala PS-2-E-P-par MILLISED ON INIMESTE SPORTIMISE EELISTUSED JAANSONI TERVISERAJAL Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas Pärnu 2009 SISUKORD Millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal SISSEJUHATUS Vaatluse eesmärgiks on uurida , millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal Pärnus.Uurimus viidi läbi selletõttu,et näha ,mis sorti füüsilist tegevust inimesed eelistavad vabal ajal harrastada.Varasemalt pole sellist vaatlust läbi viidud. Vaatlus näitas ,et üha rohkem inimesi peab oma tervist oluliseks ning käib peale tööd õhtul terviserajal oma füüsilist vormi parandamas.
Lapse füüsilise arengu vaatlus Kuupäev: 23.10.2014 Vaadeldava nimi: Madis Vanus: 6 kuud ja 7 päeva Eesmärk: Lapse füüsilise arengu analüüs Õde/Vend: 1 õde (4 aasta ja 10 - kuune) Sugu: Mees Vaatluse koht: Lapse kodu (elutuba) Vaatlussituatsioon: ema mängib lapsega Üldinfo: Laps sündis õigeaegselt (päev pärast eeldatavat tähtaega) ning kaalub praegu 8200g ning on 70cm pikk. Pea ümbermõõt on 43,8cm. Vaatlus: Mäng: ema mängib lapsega - 21 minutit (17.58 - 18.19) Laps lamab selili mängutekil ning siputab käte ja jalgadega. Ema ulatab lapsele tema lemmikmänguasja (punane kummist rõngas, läbimõõduga 7cm) ning laps haarab iseseisvalt selle järgi
Katse seisneb teatud tingimuste realiseeerumises ning selle käigus jälgitakse sündmuste toimumisi. Sündmus võib olla kindel, võimatu või juhuslik. Kindel sündmus (tähistatakse K) sündmus, mis teatud tingimuste korral alati toimub. Kindlateks sündmusteks on kooliaasta algus 1. septembril, igahommikune päikesetõus, vesi on ämbris vedelas olekus kui temperatuur on 10 kraadi. . Võimatu sündmus (tähistatakse V) sündmus, mis antud vaatluse või katse korral kunagi ei toimu. Võimatuteks sündmusteks on näiteks täringul üheaegselt 6 ja 4 silma heitmine; vesi ei saa tahkes olekus olla, kui temperatuur on +10 kraadi. Kindla sündmuse vastandsündmus on võimatu sündmus. Juhuslik sündmus sündmus, mis antud vaatluse või katse korral võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda. Juhuslikeks sündmusteks on 6 silma tulek täringu viskel, loteriiga võidu saamine, tuttava kohtamine tänaval.
...........9 KOKKUVÕTE....................................................................................................................10 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.............................................................................. 11 Lisa 1. Vaatlusprotokoll.................................................................................................. 12 Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 4 SISSEJUHATUS Vaatluse eesmärgiks on uurida, kuidas sisutavad oma aega taaraautomaadi järjekorras olevad inimesed. Teemat uuritakse, sest soovitakse teada, millega tegelevad inimesed järjekorras oodates ja kas ajaliselt pikalt järjekorras seismine võib tekitada konflikte. Varasemalt pole antud teemat uuritud. Läbiviidud vaatlus kinnitas, et joogipakendite tagastamine on laialt levinud igas vanuses ja andis ülevaate, millega inimesed oma aega sisustavad taaraautomaadi järjekorras.
Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus. Uuringute alustamine tutvumine kirjandusega ja andmebaasidega. 3-4. Vaatlus. Vaatluse liigid. Käitumise kaardistamine: Koha-keskne ja indiviidi-keskne kaardistamine. Vaatluse organiseerimine. Vaatlusega seotud ohud ja vead. Nõuded arvestuseks: 1. Loengutest osavõtt on kohustuslik. 2. Iseseisva vaatluse programmi koostamine ja teostamine mitte vähem kui 10 tunni jooksul. Ettekanne oma vaatluse tulemustest ja materjali esitamine elektroonilisel kujul 7 päeva enne viimast loengut. Vaatlusprotokolli vormistamine:
Kui laps saab 6-aastaseks on ta jõudnud eluetappi, kus ta on rahulikum kui varem ning sel perioodil suundub tema huvi üha enam sotsialiseerumise poole. Selles vanuses elavad suurem osa lapsi veel osaliselt muinasjutumaailmas, kus kujutlus ja tegelikkus võivad olla üsna põimunud. Niisiis on nende igapäevaelus olulisel kohal mäng ja sõbrad. Kuna 6-aastased lapsed on juba piisavalt iseseisevad, et mängida ning suhelda teiste lastega, valiksin mina oma uurimismeetodiks vaatluse, sest nii on lastel võimalik olla oma tavalises, loomulikus keskkonnas, mis toob välja siiruse ning loomulikkuse nende käitumises. Ühtlasi ei häiri see ka lapse igapäevatoimetusi. Samuti on lapsed selles eas väga koostöövalmid ning soovivad pigem teha asju koos teistega kui üksi ning vaba mäng on selleks suurepärane väljund. Viies uurimust läbi vaatluse vormis ei häiriks see laste tavapärast käitumist ning suhtlust mängu ajal.
Loodusalaste õpitegevuste organiseerimise vormid ja meetodid Vaatlus · Vaatlus on esemete või nähtuste tunnetamise esmane viis. · Vaatlus on eesmärgipärane ja valiv visuaalne tajumine. · Enne vaatluse korraldamist peab õpetaja määratlema vaatluse eesmärgi. · Vaatlust tuleb juhtida, et vaatlus oleks eesmärgipärane ja tulemuslik. · Juhtimiseks sobivad suunavad küsimused. · Esmalt tuleb suunata tähelepanu tervikule · Järgnevalt tuleb vaadelda osade kaupa · Vaatlusele tuleb lisada kõikide teiste meeltega saadavad andmed · Vaatluse liigid plaanipärane vaatlus, juhuslik vaatlus, lühiajaline või pikaajaline vaatlus · Vaatluspunktid Pihlakas, oja, segamets. ·
kaupluste asukohti ning üldilmet, atmosfääri, kaupluste üldplaneeringut ja klientide liikumisteid, kahe toidukaupade kategooria asukohtade kirjeldust, kategooriate kooslust ja hindade avaldumist. Kauplustes tuli küsitleda ka klientide arvamust poe külastamisel. Lisasime ka ettepanekuid kaupade paremaks paigutamiseks arvestades klientide liikumisteid. Meie poolt valitud poed asusid mõlemad Tartu linnas. Vaatlemiseks valisime välja: Annelinna Prisma ja Raatuse Comarket-i. Vaatluse rühma moodustas kolm liiget. Poodide üldilmed Annelinna Prisma: Lähedal on mitmed elamurajoonid, pood asub Tartu linna ääres aadressil Nõlvaku 2, Tartu. Poel on 2 sissekäiku, saab liikuda otse nii toiduosakonda, kui ka tööstuskaupade osakonda. Suured ja avarad vahekäigud, mis tagab klientidele piisavalt liikumisruumi. Kaupluses on väga hea valgustus ja temperatuur on vastavalt osakonnale täpselt reguleeritud. Pood ei kasuta saalis lõhnastusvahendeid, kuid samas on kaupluses
Ettevõtte põhitegevusala määratakse tegevusalade klassifikaatori järgi. Transpordi statistikas rakendatakse kõikset vaatlust. Kõikselt vaadatakse ka reisijate vedu, oluline on ettevõtte vorm ja töötajate arv. Andmeid kogutakse nendelt ettevõtetelt, mille töötajate arv on üle 19. MAJANDUSSTATISTIKA Nõuded stat andmetele: 1) Objektiivsed 2) Representatiivsed 3) Hangitud ühtse metoodika järgi 4) Töödeldavad 5) Võrreldavad Majandusstatistika meetodid: 1) Vaatluse ettevalmistamine - Terminoloogia väljatöötamine - Täpsuse väljanäitus - Instrueerimine - Asukoha määramine 2) Massvaatlus - määratakse objektide arv 3) Andmete rühmitamine ja kokkuvõtt (grupiseks) 4) Andmete analüüs ja näitajate grupiseks 5) Aruande koostamine, järelduste ja ettepanekute tegemine 6) Tagasiside Keskmiste meetod Keskmised näitajad moodustavad üldistuse kogumi kohta, aga praktikas on vajalik mõnikord neid diferentseerida. Statistika logistikas:
LAPSE VAATLUSPROTOKOLL Vaatleja: Kuupäev: 30.okt 2010 Vaatluse koht: lapse Vaatluse algus: 30.okt 2010, Vaatluse lõpp: 30.okt 2010, vanavanemate kodu 10:00 11:00 Vaadeldava nimi: Vaadeldava sugu: naine Vaadeldava vanus: 4 aastat, 5 Margarita kuud Olukord Vaadeldav on eestlannast ema laps, kelle isa on küproselane ning laps külastab Eestis elavaid sugulasi üks kord aastas kaheks nädalaks.
Läbi oli viidud loomulik vaatlus. Vaatluse objektiks oli ühiselamu nullkorrus, kust algab trepp kõrgematele korrustele pääsemiseks ning 2 lifti. Vaatluse eesmärgiks oli jälgida ühiselamusse sisenevaid inimesi ning vaadata, kui paljud kasutavad enda korrusele pääsemiseks lifti ning kui paljud otsustavad jala minna. Vaatlus toimus kahel päeval, milleks olid valitud just nädala keskel olevad tööpäevad teisipäev (26.03) ja kolmapäev (27.03). Vaadeldavateks kellaaegadeks olid valitud mõlemal päeval lõunane aeg 14.00 ning õhtune 18.00. Kõik neli vaatlust kestsid 45 minutit.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSEVAATLUS Tallinn 2011 Mina jälgisin lapsevaatluse käigus oma sõbranna äsja 3 aastaseks saanud õde. Vaatlus toimus tema enda kodus, nädalavahetusel umbes kell 16.00, kui laps oli lõunauinakust ärganud. Kodus oli ka lapse vanem õde, kes vaatluse ajal vaatas elutoas telerit (vaatlusesse ei puutunud) ja ema, kes vaatluse ajal lubas oma toimetusi teha (käis vahepeal ka ruumis, kus last vaatlesin). Kuna laps on minusse kiindunud, üritasin vaatluse ajal olla võimalikult neutraalne, s.t. ütlesin, et teen paar minutit koolitööd ja siis hakkame mängima. Palusin lapsel niikaua oodata ja omi tegemisi teha (tegelikult hoidsin tal loomulikult silma peal). Kõigepealt tuli laps minu juurde ja üritas vaadata, mida ma kirjutan. Seejärel ütles ta, et toob oma joonistustarbed ja hakkab samuti joonistama
Kolm põhilist andmete kogumise viisi on: 1. Posti teel laiali saadetavad ankeedid, personaalsed intervjuud ja telefoniküsitlused. Posti teel teostavad küsitlused ja telefoniküsitlused on odavamad. 2. Personaalsed intervjuud nõuavad kogenud intervjueerijaid, sellisel juhul on kõrgem vastamismäär ja on võimalik kasutada pikemaid küsimustikke . Küsimustike ülesehitus on kriitilise tähtsusega kvaliteetsete andmete kogumiseks. Vaatluse tüübid Vaatlust on võimalik korraldada ilma küsimustiketa. Sageli loendatakse või mõõdetakse valimisse kuuluvad objektid ja nendest tulemustest moodustatakse andmebaas. 3.3 Valimvaatluse meetodid Valmivaatlusi on võimalik grupeerida selle järgi, millist valimi moodustamise viisi kasutatakse. · Tõenäosuslik valmivaatlus 11 · Mittetõenäosuslik valimvaatlus 3.3.1 Mittetõenäosuslik valim
Vabariigi kõigi Riigikogu valimistega. Võrreldi omavahel kõigi näitajate muutumist iga 4 aasta tagant vastavalt Riigikogu koosseisude muutumisele valimiste kaudu. (v.a. VII Riigikogu valimised, mil Riigikogu koosseis valiti erakorraliselt 3 aastaks). 2.2 Küsitlus Ühiskondliku ja poliitilise aktiivsuse uurimiseks kasutati individuaalandmeid, mida koguti veebikeskkonnas Surveymonkey.com. Koostati ankeet pealkirjaga Valimisaktiivsuse küsitlus. Vaatluse alla võeti küllaltki laia sihtgrupp. Ainukeseks nõudmiseks vanusele oli vähemalt täisealisus. Alustuseks teostati proovitesti autorite sõprade peal, kellel paluti vastata küsimustikule. Nende tagasiside oli küllaltki positiivne, kuid tuli ka kriitikat teatud küsitluse punktide kohta. Võeti nõu kuulda ning kohandati küsimusi, lähtudes inimeste soovitustest. Pärast seda korrati katseuuringut ning lasti uuesti inimestel vastata küsimustele. Seekord jäädi ankeediga rahule.
alusel. Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimused ise on arusaadavad ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Näiteks kui esitada kellelegi küsimus ,,Kus on mu mantel?", siis vastaja teab, mida vastuse leidmiseks teha. Seda tüüpi küsimused on arusaadavad seetõttu, et siin on võimalik vastuse leidmine vaatluse või katse abil. On olemas veel teine liik küsimusi, mille puhul tee vastuseni jõudmiseks on niisama selge, need on formaalsed distsipliinid: nt matemaatika ja loogika. Nende põhiliste küsimusetüüpide empiiriliste ja formaalsete puhul on juba esitades teada, millises suunas vastuseni jõudmiseks liikuda. Ometi leidub küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu. Nt küsimus ,,Mis on aeg?", ,,Mis on inimese elu eesmärk maailmas?"
Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadus onleiutatud. Küsimused ise on arusaadavad siis ja ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Üldiselt võib küsimused jagada kolmeks eri tüübiks: a) empiirilised küsimused. I. Berlin kasutab selle näitena küsimust "Kus on mu mantel?". Selle küsimuse puhul vastaja teab, mida vastuse leidmiseks tuleks teha. Vastus on leitav vaatluse või katse abil ning seetõttu on ka küsimus arusaadav. b) Formaalsed küsimused. Selliste küsimuste puhul jõuab vastusteni läbi formaalsete distsipliinide: nt matemaatika, loogika jne. Empiiriliste ja formaalsete küsimuste puhul vastaja juba teab, millises suunas tuleks liikuda, et jõuda vastusteni. Paraku ei saa küsimusi lahendada vaid empiirilisi ja formaalseid küsimusi kasutades, sest siis jääksid paljud küsimused lahenduseta.
ainult nimetatud teaduse valdkonnas) ja üldteaduslikud : empiirilis-teoreetilised (pakuvad andmeid katsete, vaatluste ja dokumentide vahendusel. Neid meetodeid nimetatakse ka kogemuslikeks meetoditeks, st nende lähtekohad on otseselt tajutavad meie meelelunditega.) ja puhtteoreetilised (nende meetodite puhul saadakse uurimustööks vajalikud andmed ja tulemused formaalloogilise arutelu vahendusel). 16. Vaatluse olemus, vaatluse käigus toimuvad tegevused; vaatluse liigitus sageduse, vaatlusobjekti hõlmamise järgi; vaatluste liigitus andmete hankimise protseduuri järgi; vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded. Vaatluseks nim. uuritava objekti omaduste ja seoste fikseerimise ja registreerimise süsteemi. Vaatlus võib toimuda loomulikes või kunstlikes tingimustes. Tulemus sõltub vaatluse tingimustest, mõõtmise täiuslikkusest ja vaatlusobjektist
Vastus : Auto sõitis 79,16 kilomeetrit tunnis. Teepikkus Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähised s on teepikkus, v on kiirus ja t on aeg. Valem on s = v t Näide Tramm sõitis 120km/h. Ta sõitis 2tunndi ja 5minutit. Mis oli selle maa teepikkus? S=120km/h 2,05h=246km Vastus : Teepikkus oli 246kilomeetrit. Aeg Aeg on füüsikaline suurus. Aega mõõdetakse vaatluse alghetkest kuni vaatluse lõpphetkeni. Tähised v on kiirus, t on aeg ja s on teepikkus. Valem t = s : v teepikkus jagata kiirus. Näide Jalgrattur sõitis 25km/h. Teepikkus oli 250km. Kui kaua tal kulus selle läbimiseks aega? T=250km : 25km/h=10h Vastus : Tal kulus selle läbimiseks 10tunndi. Kaas õpilastele 1)Kui suur oli lennuki kiirus? Kui ta pidi lendama 2220km ajaga 4h. Vastus km/h ja m/s. 2)Kui suur oli teepikkus? Kui laev sõitis 60km/h ajaga 2h. Vastus km ja m. 3)Kui suur oli aeg
STATISTILINE VAATLUS I Vaatluse objektiks on perekond (isa, ema, lapsed ja lapselapsed). II. Eesmärgiks on vanused ja keskmised vanused. III. Vaatluse juhend: 1.Kui palju liikmeid on peres kokku? 2.Mitu meest (poissi) ja mitu naist (tüdrukut)? 3.Kui vanad on pereliikmed? IV Otsisin vanused ja kirjutasin paberile. V Tulemused: 1.Peres kokku 13 inimest. 2.Naisi on 7 ja mehi 6. 3.Pereliikmed ja nende vanused: ARVI (isa) 56 IVI (ema) 52 MADLI(tütar) 20 HERKI (poeg) 21 ANNELY( tütar) 33 HEIKO (tütremees)30
......................................................................................13 LISA 1 Leping LISA 2 Radooni mõõteaparaat LISA 3 Kopsuvähi risk suitsetajatele ja mittesuitsetajatele LISA 4 Radooni konsentratsioon ruumi siseõhus LISA 5 Perioodilususe tabel LISA 6 Radoon elamutes, valdade keskmised tasemed LISA 7 Proovi mõõtmise protokoll LISA 8 Küsitlusankeet LISA 9 Küsimustiku kokkuvõte graafiliselt Sissejuhatus Käesolevas uurimistöös võetakse vaatluse alla radoon looduslikult radioaktiivne gaas. Radoon kujutab riski inimese tervisele ning seda peetakse suitsetamise järel kopsuvähi riskitegurina teisel kohal olevaks. Seoses radoonist tuleneva riskiga inimese tervisele on paljudes riikides väga aktuaalne radooni kontsentratsiooni kindlaks tegemine pinnases, elumajades, joogivees jne. Võtmaks kasutusele meetmeid nimetatud riski vähendamiseks. Eestis tegeletakse radooni määramisega Kiirguskeskuses ja Eesti Geoloogiakeskuses.
..................... Üliõpilase allkiri.................. Õppejõu allkiri:......................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KANGASTES OLETATAV KIULINE KOOSTIS ORGANOLEPTILISE ANALÜÜSI TEEL.....4 1.1. Kangaste kirjeldamine vaatluse põhjal......................................................................................4 1.2. Kangaste kiulise koostise uurimine...........................................................................................6 1.3. Põletuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks....................................................................9 1.4. Märguvuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks..............................................................10 1
samad tulemused K. Charmaz (2006): Ei pea ega saa täpselt vastata traditsioonilistele teaduslikkusnõudele, kuna andmeid mõjutab uurimisprotsess, mis on kordumatu ja kordamatu.Iga järgmine uurija on mõjutatud eelnevast teadmisest ja muutunud olukorrast ning seega ei saa tulemused olla täpselt samasugused. 15 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus Vaatluse ontoloogilised ja epistemoloogilised põhimõtted Ontoloogiline vaade tegelikkusele: inimeste interaktsioonid ja tõlgendused on mõistetud uurija poolt kui uurimise faktiline materjal Epistemoloogiline põhimõte: faktilise materjali kogumise/produtseerimise kaudu on sotsiaalne tegelikkus tundma õpitav ja mõtestatav Uuritavad, vaadeldavad nähtused - Massikäitumine – kuidas inimesed „suhtlevad“ avalikus sfääris
Praktilise töö aruanne psühholoogias ,,Alkoholireklaamid" Vaatlus Nimi: Klass: Hüpotees: Toetudes sellele, mida olen varem märganud reklaamides võiksin oletada, et, enamasti esineb alkoholireklaamis mehed ja keskealised. Harva esineb ka reklaamis naisi ning nad ei ole kunagi nö. loo kangelased. Oletan, et eklaamitakse enamasti kangemat alkoholi. Vaatlusobjektid: Oma vaatluse käigus vaatlen alkoholireklaame televiisoris. Vaaltuskoht: Oma vaatlus kohaks valin alkoholireklaamid kanal 2's ja TV3's. Vaatlusaeg: Oma vaatlust viin läbi 10.01 2011 17.01 2011. Vaatlusekirjeldus: Vaatluse käigus teen märkmeid reklaami kohta pöörates tähelepanu enamasti soole, vanusele ja alkoholitüübile. Märgin üles ka muud huvipakkuvad tegevused. Vaatlustulemuste analüüs: Nagu hüpoteesis mainitud, siis on enamasti alkoholireklaamides keskealise mehed,
Väljaannete suunitluse osas on kõige innukamad lugejad on sihtrühmas 4060-aastased naised. Loetakse väga aktiivselt enamikku suuremaid päevalehti ja maakonnalehti. Vanuse kasvades on järjest aktuaalsem maalähedane temaatika, näiteks Maaleht. Meediauuringutesse kaasatud inimesed on ainult väike osa, aga tulemused laiendatakse kogu riigi peale. See võib tekitada tulemustes eksimusi ja uuringu tulemused oleksid hoopis teistsugused, kui võtta vaatluse alla suurem hulk inimesi. Telekavaatamisel on vaatluse all 4-aastased ja vanemad, trükimeedia uuringutes alates 15-aastased.
xxx xxx xxx xxx AS TALLINNA SADAM Ainetöö Juhendaja xxx Tallinn 2012 1. osa (1) Vaatlus Ettevõtte ehk (2) vaatlusobjekti nimi: AS Tallinna Sadam. Vaatluse liik: (3) dokumentaalvaatlus. Vaatluse liigi põhjendus: Lähtun vaatlemisel (4) dokumentidest. Väljavõtted on AS Tallinna Sadama 2007-2010 a aruannetest tuhandetes eurodes. Vaatluse (5) eesmärk: Selgitada välja olulised suhtarvud varade, kohustuste ning kasumitekke kohta. Leida keskmised. Iseloomustada andmeid diagrammidel ehk (6) arvjoontel. Näited (7) visuaalse vaatluse kohta laiemalt: vaatlus on üldiselt vaatlus, mille puhul vaatleja registreerib nähtavaid asju oma silmadega. Näiteks saab loendada autosid ja inimesi. (8) Eksperimendi kohta: eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud