Musta e. Sahara taguse Aafrika rahvastik (0)

Musta Aafrika rahvastik

Musta ehk Sahara -tagused ehk Saharast lõunasse jäävad Aafrika riigid on ühed madalama arengutasemega riigid maailmas. Seda iseloomustab väga hästi inimarengu indeks.
Inimarengu indeksi põhjal koostatud tabelis on pingerida järgmine: 1,2. koht Island ja Norra - 0,968; 164. koht Sambia - 0,453. Inimarengu indeks vaatleb mitut aspekti. See kinnitab, et Sambias on väga madal rahva haridustase, kesine SKT ühe inimese kohta, madal keskmine eluiga, rahva väike kirjaoskavus ja positiivne iive.
Rootsi (arenenud Põhja rikk ) ja Keenia ( arengumaa ) võrdlustabel:
Näitajad
ROOTSI
KEENIA
Sündivus
10,2
39‰
Suremus
10‰
11‰
Keskmine eluiga
80 a.
55 a.
Lapsi naise kohta
1,7
4,8
Üle 65-aastaseid
18,00%
2,60%
Kirjaoskajaid
99,80%
76,00%
Samal ajal on Tšaadis meestest kirjaoskajaid 40.8% ja naisi, kes kirjutada oskavad kõigest 12.8%. See on väga madal näitaja.
Musta Aafrika rahvastiku kesised elutingimused on põhjustatud ebasoodsatest looduslikest teguritest, ajaloolistest sündmustest (koloniseerimine), paljudest levivatest haigustest ja viirustest ( malaaria , HIV jms), inimeste rohkusest. Kuna paljud Aafrika riigid jäävad isemajandamisega hätta, tuleb neil loota välisabi peale.
Sahara-taguse Aafrika populatsioon on 2007 aasta seisuga 800 miljonit inimest. Ennustuse kohaselt on 2050 . aastaks see näitaja küündinud 1,5 miljardi inimeseni. Demograafiline siire Mustas Aafrikas on alles algusjärgus, sündimus veel väga kõrge ja suremuse langemisjärgus. Nõnda on loomulik iive väga kõrge, rahvaarv kasvab ülikiiresti. Ainult viimase aja katastroofid on hakanud suremust tõstma ja selle arvelt ka iivet langetama (AIDS’i epideemia, põuad, näljahädad).
Kõrget sündimust kannavad eeskätt Lääne-, Kesk- ja Ida-Aafrika maad, kus sündimustase ulatub keskmiselt 5,3–5,7 lapseni.
Sotsiaalne grupeeritus:
Aafrika on koduks arvukatele hõimudele, etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, mõned on väga rahvarikkad. Musta Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod , bembad, bobod, bušmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid , mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud.
Masaid (maasaid) on Edela-Kenyas ja Kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. Nende koguarv on umbes 900 000, mis jaguneb umbes võrdselt kummagi riigi vahel.Nad räägivad masai keelt.
Keeled:
Aafrika tsivilisatsiooni piirkonnas räägitakse sadu keeli, ning kui lisada erinevate etniliste gruppide poolt räägitavaid murdeid, on see number märkimisväärselt suurem. Hinnanguliselt räägitakse Aafrikas 1500 keelt. Keelte suur arv tuleb osalt sellest, et keeled ei ole kirjakeelte mõjul konsolideerunud.
Tähtsamad rahvastevaheliste suhtlemise keeled peale Euroopa keelte ja nende variantide on suahiili keel Ida-Aafrikas ja hausa keel Lääne-Aafrikas. Kasutatakse ka lingala keelt, fanagalo keelt, bambara-maninka keelt, amhari keelt ja kongo keelt.
Usundid:
Vaatamata kristluse ja islami levikule on Aafrika tsivilisatsioon siiski loodususunditel põhinev.
Ränne:
Peamine rände suund tänapäeval -> Euroopasse, aga ka üha enam Lõuna-Aafrika ja Aasia .
Koostanud : Kadi Kolk