Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes need on ja mis ostud teostavad?

MAINORI KÕRGKOOL
Ettevõtluse Instituut
Juhtimise kõrvaleriala
Oksana Bondarenko
Deniss Vaskin
OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES
Vaatlus
Juhendaja : Jüri Uljas , Ma
Tallinn 2011
SISUKORD
Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. Eurole üleminek ei peaks muutma inimeste igapäevaelus põhimõtteliselt midagi muud, kui et üks vääring asendub teisega . Tegemist ei ole mitte rahareformi, vaid rahavahetusega. Kuid teiste riikide kogemus räägib, et pärast euro kasutuselevõttu suurenes sularaha võltsimise, petmise ning inimliku eksimuse osakaal. Teostades ostud kauplustes, igaüks võib sattuda ebameeldivasse olukorda seoses raha tagastamisega. Vaatluse eesmärgiks on jälgida poodides inimesi, kes maksavad ostude eest. Kas nemad vaatavad kui palju peavad tagasi saada või mitte, kes need on ja mis ostud teostavad? Järgnev töö sisldab andmeid kasuatud meetodist, tulemustest, mille põhjal on tehtud erinevaid kokkuvõtteid ja järeldusi.
  • MEETODID
    1.1 Vaatluse teostajad . Vaatluse teostajateks on Mainori Kõrgkooli Jõhvi õppekeskuse 2. kursuse üliõpilased Oksana Bondarenko ja Deniss Vaskin. Igaüks teostab vaatlust ajaliseslt 10 tundi, kokku 20 tundi. Nende ülesanneteks on teha märkmeid vaadatud ostjate kohta, fikseerida andmeid, teha vastav analüüs.
    1.2 Meetod. Kasutatakse süstemaatilist vaatlust. Tehakse vastavaid märkmeid, mida fikseeritakse vaatlusprotokollis.
    1.3 Koht ja aeg. Vaatluse kohaks on valitud kaks poodi – Selver ja Maxima . Kauplus Selver asub aadressil Narva mnt 8, Jõhvi, vaatlust teostab Oksana Bondarenko. Kauplus Maxima asub aadressil Maleva 23, Kohtla-Järve, mille vaatluse teostajaks on Deniss Vaskin. Vaatlust teostatakse kahel päeval üheaegselt kahes kaupluses . Esimene päev on pühapäeval 16.01.2011 kellast 17.00 kuni 22.00 ja teine päev – teisipäeval 18.01.2011 kellast 08.00 kuni 13.00.
    1.4 Sihtrühm. Vaadatakse maksjaid, fikseeritakse nende sugu ning nendega koos viibivaid isikuid. Hinnatakse nende keskset vanust ning ostetud kauba väärtust ja tüüpi (nt. toidukaubad, alkohol , olmekaubad). Vaadetakse, kas makstakse kaardiga või sularahas . Kui makstakse sularahas, kas kontrollitakse tagasiantva raha.
  • TULEMUSED
  • Esimene päev, pühapäev 16.01.2011, kellast 17.00 kuni 22.00.
    Igas poodis oli jälgitud üks kassa, juhul, kui rahvast ei olnud või kassapidaja tegi paussi, teostati vaatlust kõrvalkassa järele.
    Tabel.1.1 Meeste ja naiste osakaal.
    Ostjate sugu
    ostjaid Maximas (%)
    ostjaid Selveris (%)
    mees
    92 (ca 39%)
    103 (ca 38%)
    naine
    145 (ca 61%)
    169 (ca 62%)
    Kokku
    237
    272
    Vaatluse momendiks Selveris ja Maximas tegid ostud valdavalt naised.
    Tabe l.2 Ostjate ligikaudne vanus.
    *Ligikaudne vanus
    Maximas
    Selveris
    Kuni 20 a
    21
    23
    21-40
    111
    137
    41-60
    84
    98
    61-80
    17
    11
    80-100
    4
    3
    Kokku
    237
    272
    *Vanused on vaatlejate poolt hinnatud subjektiivselt .
    Selveris ja Maximas inimesed vanuses 21-40 aastat ostavad rohkem, kõige väiksem ostjate arv on vanureid üle 80 aastat.
    Tabel 1.3. Maksmise teostamise viis.
    Maksmise viis
    Maximas
    Selveris
    sularahas
    170
    189
    kaardiga
    67
    83
    Selveris maksti kaardiga 83 ostjat. Sularahas maksti kokku 189 korda. Neist 104 korda maksid naised ja 85 mehi. Maximas oli sularahaga ostmise arv 170, neist 72 mehi ja 94 naisi.
    Tabel 1.4. Sugupoolne tagasiantva raha kontrollimine sularahas.
    Pood
    Maxima
    Selver
    Sugu
    Mehed
    Naised
    Mehed
    Naised
    Kokku
    72
    94
    85
    104
    Kontrollisid
    50 (ca 69%)
    73 (ca 78%)
    76 (ca 89%)
    84 (ca 81 %)
    Ei kontrollinud
    22 (ca 31%)
    21 (ca 22%)
    9 (ca 11%)
    20 (ca 19 %)
    Tagasiantva raha kontrollimist sai teostada ainult sularahas maksmise korral. Selveris sularahas oli makstud meeste ja naiste poolt. Selgus, et esimesel päeval naised 8% rohkem kontrollivad tagasiantva raha. Maximas sularahaga ostud olid 72 meestel ja 94 naistel. Naised kontrollisid raha paremini kui kehed 9% parem.
    Tabel 1.5. Ostjatega koos viibijad.
    Maximas
    Selveris
    Ostja üksi
    181
    145
    Kahekesi
    37
    95
    seltskond
    5
    11
    Üksi koos lapse/ lastega
    9
    8
    Koos perega
    5
    13
    Kokku
    237
    272
    Nii Selveris kui ka Maximas kõige rohkem teostatakse ostud üksi olles, samuti päris palju ka tehakse ostud kahekesi.
  • Teine päev, teisipäev 18.01.2011, kellast 08.00 kuni 13.00.
    Tabel 2.1 Meeste ja naiste osakaal.
    Ostjate sugu
    ostjaid Maximas
    ostjaid Selveris
    mees
    86
    103
    naine
    175
    205
    Kokku
    261
    308
    Vaatluse momendiks Selveris ja Maximas tegi naisi ca 2 korda rohkem ostusid, kui mehi.
    Tabel 2.2 Ostjate ligikaudne vanus.
    *Ligikaudne vanus
    Maximas
    Selveris
    Kuni 20 a
    24
    32
    21-40
    97
    104
    41-60
    90
    108
    61-80
    38
    55
    80-100
    12
    9
    Kokku
    261
    308
    *Vanused on vaatlejate poolt hinnatud subjektiivselt.
    Selveris ning Maximas inimesed vanuses 21-40 ja 41-60 aastat ostavad rohkem, kui teised.
    Tabel 2.3. Maksmise teostamise viis.
    Maksmise viis
    Maximas
    Selveris
    sularahas
    184
    224
    kaardiga
    77
    84
    Selveris maksti kaardiga 84 ostjat. Sularahas maksti kokku 224 korda. Neist 132 korda maksid naised ja 92 mehi. Maximas oli sularahaga ostmise arv 184, neist 96 mehi ja 88 naisi.
    Tabel 2.4. Sugupoolne tagasiantva raha kontrollimine sularahas.
    Pood
    Maxima
    Selver
    Sugu
    Mehed
    Naised
    Mehed
    Naised
    Kokku
    96
    88
    92
    132
    Kontrollisid
    62 (ca 55%)
    59 (ca 67 %)
    78 (ca 85 %)
    103 (ca 78%)
    Ei kontrollinud
    34 (ca 35%)
    29 (ca 33 %)
    14 (ca 15%)
    29 (ca 22%)
    Selveris sularahas oli makstud 92 korda meeste ja 132 korda naiste poolt. Selgus, et teisel päeval mehed 7% rohkem kontrollisid tagasiantva raha. Maximas sularahaga ostud olid 96 meestel ja 88 naistel. Naised kontollisid tagasiantva raha 2% võrra parem. Selveris kontrollitakse raha tähelepanelikum.
    Tabel 2.5. Ostjatega koos viibijad.
    Maximas
    Selveris
    Ostja üksi
    206
    221
    Kahekesi
    43
    57
    seltskond
    5
    11
    Üksi koos lapse/ lastega
    3
    10
    Koos perega
    4
    9
    Kokku
    261
    308
    Kõige rohkem ostjaid Selveris ja Maximas oli üksi.
  • ARUTLUS
    Vaadatakse maksjaid, fikseeritakse nende sugu ning nendega koos viibivaid isikuid. Hinnatakse nende keskset vanust ning ostetud kauba väärtust ja tüüpi (nt. toidukaubad, alkohol, olmekaubad). Vaadetakse, kas makstakse kaardiga või sularahas. Kui makstakse sularahas, kas kontrollitakse tagasiantva raha.
    Kokku oli vaadetud 1078 ostjate käitumist. Kahes poodis Selveris ja Maximas külastajad ostsid peamiseslt sööke ja jooke, väga vähe oli neid, kes ostsid endale riideid või tarbeesemeid. Kui anda hinnangut ostjate välimusele ning nende staatusele , siis Selveris teevad ostud rikkamad inimesed, samuti Selveris osteti rohkem kallimaid alkoholijooke ning delikatesse. Maxima kaupluses üldiselt tehtud ostud olid rahaliselt kulukamad, inimesed ostsid rohkem, kui Selveris. Vaatluse käigus selgus, et ostusid teevad rohkem naisi keskeas .
    Kaks päeva fikseerisid suhteliselt sarnaseid andmeid ostjate kohta tagasiantva raha kontrollimise osas. Esimesel päeval Maximas naised kontrollisid raha paremini kui kehed 9% parem. Teisel päeval naised samuti kontrollivad tähelepanelikum 2%võrra. Esimesel päeval Selveris naised 8% rohkem kontrollivad tagasiantva raha ning teisel päeval mehed 7% rohkem.
    Vaatluse käigus oli selgunud , et tagasiantva raha kontrollimist segab telefoniga rääkimine, enamik neist, kes rääkisid telefoni teel ei kontrollinud raha, vaid võtsid, mida neile anti. Samuti olles kahekesi või seltskonnaga noormehed ja neiud ei kontrollinud tagasiantva raha vesteldes oma kaaslastega. Kõige tähelepanelikumad meie hinnangul osutusid naised vanuses 41-60 aastat, need on ka kõige sagedamased ostjad . Vaatluse käigus oli märgatud, et ostude väärtusest eriti ei sõltunud tagasiantva raha kontoll.
    Vaatluse käigus oli märgatud, et ca 15% külalisi märkasid nende eest jälgimist, kuid see ei mõjutanud nende tavalisele käitumisele poes.
    KOKKUVÕTE
    Võib öelda, et vaatluse tulemused on pigim positiivsed. Enamikel juhtudel ostjad kontrollivad tagasiantva raha. Need tulemused on üsna subjektiivsed kuna võib erinevat moodi hinnata, kas inimesed piisavalt kontrollisid tagasiantva raha või mitte. Selline teema pakkus mõlemale vaatluse teostajale suurt huvi, kuigi oli aja poolt üsna mahukas, kokku 20 tundi.
    Vaatlejate poolne arvamus enne vaatluse läbiviimist oli, et ostjad tihedamini kasutavad kaardi, kui näitasid tulemused. Samuti oli arvamus, et vähem inimesi kontrollivad tagasiantva raha vaatamata uue valuuta saabumisele.
    Kuigi rahaga seotud pettumused ja võltsimised jätkuvad, oli vaatluse poolt kontrollitud, et poodi külastajad ikka kontrollivad, mida neile antakse ning on üsna tähelepanelikud oma raha suhtes.
    Vaatlust võib edaspidi ka arendada, kui suurendada valimi mahtu ning vaatlust läbi viia erinevates linnades ja poodides. Samuti võib välja tuua veel mitu teema puutuvat küsimusi.
    KASUTATUD KIRJANDUS
    1. Uurimistöö koostamise juhend, Nr 1-8/2 02.09.2002 http://www.luunja.edu.ee/dokumendid/oppet88/uurimist%5B8%5D%5B8%5D_koostamine.pdf?1229436900
    2. Uurimistöö vorm http://www.vpg.vil.ee/~ladu/uurimistoo_vorm.pdf
    3. Kiin , A. Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Viljandi: 2000
  • Vasakule Paremale
    OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus #1 OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus #2 OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus #3 OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus #4 OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus #5 OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus #6 OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus #7 OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus #8 OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus #9 OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus #10 OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus #11 OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Oksana Bondarenko Õppematerjali autor
    Vaadatakse maksjaid, fikseeritakse nende sugu ning nendega koos viibivaid isikuid. Hinnatakse nende keskset vanust ning ostetud kauba väärtust ja tüüpi (nt. toidukaubad, alkohol, olmekaubad). Vaadetakse, kas makstakse kaardiga või sularahas. Kui makstakse sularahas, kas kontrollitakse tagasiantva raha.
    Kokku oli vaadetud 1078 ostjate käitumist. Kahes poodis Selveris ja Maximas külastajad ostsid peamiseslt sööke ja jooke, väga vähe oli neid, kes ostsid endale riideid või tarbeesemeid. Kui anda hinnangut ostjate välimusele ning nende staatusele, siis Selveris teevad ostud rikkamad inimesed, samuti Selveris osteti rohkem kallimaid alkoholijooke ning delikatesse. Maxima kaupluses üldiselt tehtud ostud olid rahaliselt kulukamad, inimesed ostsid rohkem, kui Selveris. Vaatluse käigus selgus, et ostusid teevad rohkem naisi keskeas.

    Sarnased õppematerjalid

    Lotode ostmine
    23
    doc

    Lotode ostmine

    MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala XXX XXX KES PANUSTAVAD OMA RAHA ÕNNEMÄNGUDELE Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas, MA Tartu 2009 Kes panustavad oma raha õnnemängudele SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 MEETODID................................................................................................................................4 TULEMUSED............................................................................................................................ 5 ARUTLUS.......................................................

    Vaatluspraktika
    Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007
    150
    pdf

    Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

    Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005

    Keskkond ja säästev areng
    Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
    82
    pdf

    Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

    professionaalsed pesijad, perekonnaliikmed selleks ei sobinud. Reeglina pesi naist naine ja meest mees (Berg 1998: 428). Mõnedes Venemaa külades polnud pesija sugu tähtis, kuid reeglina tegelesid sellega naised. Oli oluline, et pesija ei elaks suguelu. Ametile sobis jumalakartliku eluviisiga vanatüdruk või lesk " "11 ( 2002:126). Surnupesijale oli ette nähtud tasu. Eesti leinamajas tavaliselt kingiti midagi surnu rõivastest, hilisemal ajal on surnupesijale antud ka raha. Merike Lang selgitab kommet eksisteeriva kartusega, et vastasel juhul võis pesija haigestuda12. Venemaal sellist kartust ei olnud: "kolm koolnut pesed puhtaks- kõik patud saad andeks, nelikümmend koolnut pesed puhtaks- patutuks 9 Kurgan on türgi-tatari keelest pärinev termin, mis alguses tähendas kraaviga või valliga kinnitatud kohta, hiljem hauda suure mullaga. 10 Korb, Anu. Siberi eestlaste surma- ja matusekombestikust.- Mäetagused, 2001, nr 25, lk 108 [E- folklooriajakiri]

    Humanitaarteadused
    NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS
    57
    docx

    NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS

    1) Luua teoreetiline raamistik tarbija, tema harjumuste, eelistuse ja nende muutmise osas, selleks, et läbi viia empiiriline tarbijauuring. 2) Välja selgitada läbi teiste allikate ja teoreetilise käsitluse, millised olid naistarbija harjumused, eelistused ja muutused ilumaailmas 20ndal sajandil. 3) Kvantitatiivse küsitlusega välja selgitada naiste tarbimisharjumused riietuse, soengute ja jumestuse ning trendide osas. Uurida: kui palju kulub naiskliendil raha igakuiselt antud vajaduste rahuldamiseks, kuidas hinnatakse Eestis müüdavate toodete sortimendi valikut, kuidas ollakse rahul siinsel turul pakutavate toodete/teenuste hindadega, kust eelistab naistarbija soetada endale meelepäraseid tooteid, milillised kriteeriumid on tähtsad uue kauba ostu puhul ning millised muutused on toimunud Eesti naiste tarbimisharjumustes kümne aasta jooksul.

    Kaubandus ökonoomika
    Vaatluspraktika 2010
    25
    doc

    Vaatluspraktika 2010

    Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus

    Sotsiaalpsühholoogia
    TURUNDUS
    20
    docx

    TURUNDUS

    7. ETTEVÕTTE SITUATSIOONI ANALÜÜS 105. 7.1 SWOT ANALÜÜS (ettevõtte võtmekompetentsused) 106. 7.2 ETTEVÕTTE KULUDE JA HINNA KONKURENTSIVÕIMELISUS 107. 7.3 ETTEVÕTTE EES SEISVAD STRATEEGILISED PROBLEEMID 108. 8. TURU-UURING (kui on teostatud) 109. 9. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD, sh turunduseesmärgid, turundusstrateegia, tegevuskava 110. 10. TULEMUSTE MÕÕTMINE JA KONTROLL 111. 11. TURUNDUSEELARVE 112. 12. Lisad 113. 114. 115. Turundusplaan 116. Turundusplaan on kirjalik dokument, mis sisaldab ettevõtte või selle allüksuse jaoks välja töötatud juhendeid TURUNDUSMEETMESTIKU · tootega seotud meetmed on need, mis lõpptulemusena peavad tekitama kliendi rahulolu ning toote või teenuse abil rahuldama kliendi vajadusi;

    Turundus
    TOIDU- JA ESMATARBEKAUPADE JAEMÜÜGI ETTEVÕTTLUSEKSKKOND LÄTIS
    39
    doc

    TOIDU- JA ESMATARBEKAUPADE JAEMÜÜGI ETTEVÕTTLUSEKSKKOND LÄTIS

    olulist rolli mängivad. 5 1.1. Jaekaupluste tüübid Jaekaupluseid on erinevas kujus ja suuruses ning uusi jaekaupluste tüüpe järjest tekib. Neid saab klassifitseerida vastavalt lisateenuste arvule, tootevaliku sügavusele ja laiusele ning hinnatasemele või ka organiseeritusele. Olemas on spetsiaalkauplused, kes pakuvad kitsast tootevalikut aga laia sortimenti. Riidepood oleks omakorda ühe tootegrupi kauplus, meeste riiete pood oleks piiratud ühe tootegrupi kauplus ja meeste triiksärgipood oleks super spetsiaalne pood. Kaubamajad, kus pakutakse mitut tüüpi kaupu, tüüpiliselt riideid, majapidamistarbeid, kodukaunistusvahendeid jne. Tavaliselt on sellised kauplused jaotatud osakondadeks kus igas neist on oma ostujuhid. Kolmanda kategooriana on välja toodud supermaketid. Mis on suhteliselt laia kaubavaliku, madalamate hindade ja kasumimarginaaliga iseteeninduskauplused. Super-

    Ettevõtemajandus
    Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne
    62
    doc

    Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne

    ............................................................................................................................................ 7 3.1 Raha ...........................................................................................................................................................

    Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüs




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun