Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sportimisharjumused jaansoni rajal (0)

1 Hindamata
Punktid
[Type text]
MAINORI KÕRGKOOL
Rakenduspsühholoogia Instituut
Personalijuhtimise eriala
PS-2-E-P-par
MILLISED ON INIMESTE SPORTIMISE EELISTUSED
JAANSONI TERVISERAJAL
Vaatluspraktika
Juhendaja : Jüri Uljas
Pärnu 2009
SISUKORD

SISSEJUHATUS


Vaatluse eesmärgiks on uurida , millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal Pärnus.Uurimus viidi läbi selletõttu,et näha ,mis sorti füüsilist tegevust inimesed eelistavad vabal ajal harrastada.Varasemalt pole sellist vaatlust läbi viidud .
Vaatlus näitas ,et üha rohkem inimesi peab oma tervist oluliseks ning käib peale tööd õhtul terviserajal oma füüsilist vormi parandamas.
Järgnevas töös võib leida meetodeid kuidas, kus ja millal vaatlus teostati ning mille põhjal on tehtud erinevad kokkuvõtted ja järeldused. Vaatlust teostati 10 tunni jooksul Pärnus Jüri Jaansoni terviserajal. Valimi suuruseks oli 162 inimest, kelle andmete analüüsimisel on välja toodud soo ja vanuse eelised ja samuti,kas sporti tehakse üksi või seltskonnas.
Töö koosneb kahest peamisest osast : esmalt keskendutakse valimi kirjeldamisele ning arvulistele kokkuvõtetele,uurimuse teises pooles keskendutakse arutlusele.
  • MEETODID


    Vaatluses käigus osalesid kõik need inimesed,kes Jaansoni terviserajal mingit füüsilist sportlikku tegevust harrastasid. Ei vaadeldud lapsi vanuses kuni 14 eluaastat,kes olid vanematega kaasas või lihtsalt niisama rajal aega veetsid.Vaatlus toimus Pärnus Jüri Jaansoni terviserajal .
    Vaatlust viidi läbi 10 tunni jooksul, erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel. Valimis osales 153 inimest. Vaatlus viidi läbi erinevatel õhtutel kella 6-8 vahel , sest sellel ajal oli terviserajal kõige rohkem inimesi.
    Vaatluse käigus kasutati eelnevalt koostatud vaatlusprotokolli,kus olid märgitud inimeste sugu , umbkaudne vanus , kas üksi või kaaslas(t)ega ,kas sportides kuulati muusikat,kuupäev, vaatluse algus- ja lõpu kellaaeg .Tegevused olid protokollis etteantud.Teguvusteks olid :
  • Rulluisutamine
  • Jalgrattasõit
  • Jooksmine
  • Kepikõnd
  • Kiirkõnd
  • Jalutamine
  • Rullsuusatamine
  • Muu sportlik tegevus
    Andmete analüüsimine teostati Microsoft Office Excel `s, kus keskenduti vanuse ja soo erinevustele ning tegevustele,mida harrastati rajal.
  • TULEMUSED


    Uuringust selgus,et kõige rohkem oli vaatluse käigus Jaansoni rajal näha sportimas mehi- 56% ,naiste osakaal oli 44% .Vaatlusest järeldus,et mehed tegelevad spordiga naistest rohkem.
    Meeste ja naiste keskmised vanused olid peaaegu võrdsed : meessoost sportijate keskmine vanus oli 43,1 ja naissoost sportijate keskmine vanus oli 42,6.
    Vaadeldud 90 mehest enamus eelistas sportida rajal üksinda(67 meest) , ühe kaaslasega oli rajale tulnud 19 meest ja 4 meest oli rajal kambakesi.
    Naised seevastu olid rajale tulnud enamuses kahekesi(62-st naisest 36 ) , üksi eelistas sportida 33 ja rohkem kui ühe kaaslasega oli rajale tulnud 3 naist.
    Vaatluse põhjal selgus,et kõige enim levinum tegevus Jaansoni rajal oli rulluisutamine 59,3%, teiseks tuli jalgrattasõit 15,4 % ja kolmandal kohal oli jalutamine 11,7 %.
    Uuringust selgus,et enamus mehi eelistas rulluisutada 59,teisel kohal oli jalgrattasõit 19 ja kolmandal jooksimine 8. Naised eelistasid samuti esikohal rulluisutamist 37 , teisena harrastati jalutamist ja kolmandana kepikõndi.
    Järgnevad tabelid uurimuse kokkuvõttest.
    Tabel 1. Meeste ja naiste osakaal
    SUGU
    KOKKU INIMESI
    PROTSENT
    Mees
    90
    56%
    Naine
    72
    44%
    Tabel 2. Meeste ja naiste keskmine vanus
    SUGU
    KESKMINE VANUS (aastates)
    MEHED
    43,1
    NAISED
    42,6
    MEHED JA NAISED
    42,9
    Meestel oli maksimum vanus 70 aastat ja naiste maksimum vanus oli 75 aastat. Miinimum vanus oli nii meestel, kui ka naistel oli 15 aastat. Need vanused on vaatleja subjektiivsed hinnangud , mis on saadud vaadeldes inimeste välimusi, käitumisi ja hoiakuid.
    Tabel 3. Viibimine rajal üksi või kaaslas(t)ega
    SUGU
    ÜKSI
    KAASLASEGA
    MITME KAASLASEGA
    Mees
    67
    19
    4
    Naine
    33
    36
    3
    Tabel 4. Enim levinud sportlikud tegevused Jaansoni rajal
    TEGEVUS
    PROTSENT %
    Rulluisutamine
    59,3
    Jalgrattasõit
    15,4
    Jooksmine
    8,0
    Kepikõnd
    4,3
    Kiirkõnd
    0,6
    Jalutamine
    11,8
    Rullsuusatamine
    0,6
    Tabel 5. Soolised sportimiseelistused Jaansoni rajal
    Mees
    Naine
    Rulluisutamine
    59
    37
    Jalgrattasõit
    19
    6
    Jooksmine
    8
    5
    Kepikõnd
    0
    7
    Kiirkõnd
    0
    1
    Jalutamine
    3
    16
    Rullsuusatamine
    1
    0
    Tabel 6.Tegevused rajal mitmekesi
    Naised
    %
    Mehed
    %
    Rulluisutamine
    21
    29,2
    9
    10
    Jooksmine
    3
    4,2
    5
    5,6
    Jalgrattasõit
    5
    6,9
    6
    6,7
    Jalutamine
    10
    13,9
    3
    3,3
    Uuringust selgub ,et naised eelistavad sportima minna mitmekesi(sõbranna,elukaaslase, vanemaga vms).Rajal sportides harrastavad naised rääkida päeva jooksul juhtunust ja niisama sõbrannade jutte .Mehed seevastu armastavad sportida seal rohkem üksinda ja keskendunult.
    Tabel 7. Sportides muusika kuulamine
    Naised
    Mehed
    Muusika kuulamine %
    34
    59
    Vaatluse käigus selgus veel,et 34 % sportinud naistest kuulas kõrvaklappidest muusikat,meestel oli see protsent suurem,koguni 59 protsenti.
    Tabel 8.Vanuse seos spordialaga %
    Rulluisu-tamine
    Jalgratta-
    sõit
    Jooks -
    mine
    Jaluta-mine
    Kepikõnd
    Kiirkõnd
    Rullsuusa-tamine
    Mehed
    15-35 a
    41,1
    10
    5,6
    2,2
    0
    0
    1,0
    Naised
    15-35 a
    34,7
    2,8
    5,6
    12,5
    2,8
    1,4
    0
    Mehed
    36-70 a
    24,4
    11,1
    3,3
    1,1
    0
    0
    0
    Naised
    36-75 a
    16,7
    5,6
    1,4
    9,7
    6,9
    0
    0
    Vaatlusest selgus,et nooremad inimesed eelistavad rohkem rulluisutada.Vanemad mehed eelistavad rohkem jalgrattasõitu ja naised jällegi jalutamist.Jooksmist armastasid nooremad mehed ja naised harrastada täpselt võrdselt 5,6 protsenti.
  • ARUTLUS


    Vaatluse põhjal tehtud kokkuvõttest selgus , et sporti harrastavad Jaansoni rajal rohkem mehed,kuigi enne vaatlust oli prognoosiks,et naiste ülekaal.See,et mehed hoolitsevad oma tervise eest on positiivne,sest eesti meeste keskmine eluiga on perearsti Eero Merilind´i sõnul väga madal 67,1 , mis on Euroopa Liidu madalaim.Naistel on see vastavalt 78,7.(www.tervisemeedia.ee/info/EMT.pdf)
    Enamus eelistas spordirajal rulluisutamist,mis võib olla ka tingitud sellest,et viimastel aastatel on Eesti esileedi Evelin Ilves kõvasti rulluisutamist propageerinud ning samuti on ta ka Rulluisuliidu president .
    Rulluisutamine mõjub positiivselt südame - vereringele, aidates suurendada organismi vastupidavust . Lisaks parandab rulluisutamine meie liikuvust, tasakaalu ja koordinatsiooni.(www. trimm .ee)

    KOKKUVÕTE


    Kokkuvõtvalt võib öelda, et vaatluse tulemused on positiivsed. Enne vaatlust oli vaatleja arvamusel,et trennitegemine rajal ei ole nii populaarne ja inimesed ei viitsi peale tööd kodust välja tulla.Selgus hoopis,et rada oli iga päev rahvast täis ja märgata oli,et trenni tehti regulaarselt.
    Eesmärk antud vaatlusega on saavutatud. Sportimise eelistused, millega inimesed Jaansoni rajal tegelevad on selgitatud , levinum on nii naiste kui meeste seas rulluisutamine. Samuti selgus, et mehed teevad rohkem trenni kui naised.
    Omalt poolt soovitaks, et raja ääri võiks rohkem hooldada ja korras hoida.Samuti võiks raja äärde panna jalgrattareste ja rohkem pinke,kus saaks jalgu puhata .

    KASUTATUD ALLIKMATERJALID


    Eero Merilind.( 7.11.2008).Mees perearsti vastuvõtul.
    www.tervisemeedia.ee/info/EMT.pdf
    Rein Jalak.(2006) Tervise treening .
    http://www.trimm.ee/site/index.php?module=article&id=47

    Lisa 1. Vaatlusprotokoll


    VAATLUSPROTOKOLL
    Vaatleja andmed
  • Ees- ja perekonnanimi ………………
  • Vanus................................................................
    Vaadeldavate tunnused
    A. Mees
    B. Naine
    3. 1
    2
    3
    4
    5
    6
    7
    8
    15-20
    21-30
    31-40
    41-50
    51-60
    60-65
    66-70
    71-75
    1 4.
    2
    3
    4
    5
    6
    7
    8
    5. Kellaaeg (algusaeg).............
    6.Kas sporti tehakse rajal üksinda või kaaslas(t)ega?
    Üksi....
    Kaaslasega(märgi mitu).....
    7.Tegevused :
  • Rulluisutamine
  • Jalgrattasõit
  • Jooksmine
  • Kepikõnd
  • Kiirkõnd
  • Jalutamine
  • Rullsuusatamine
  • Muu sportlik tegevus
    8.Muusikakuulamine :
    Jah...
    Ei....
    9.Kellaaeg (lõpp)................
    Muud märkused ......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
  • Vasakule Paremale
    Sportimisharjumused jaansoni rajal #1 Sportimisharjumused jaansoni rajal #2 Sportimisharjumused jaansoni rajal #3 Sportimisharjumused jaansoni rajal #4 Sportimisharjumused jaansoni rajal #5 Sportimisharjumused jaansoni rajal #6 Sportimisharjumused jaansoni rajal #7 Sportimisharjumused jaansoni rajal #8 Sportimisharjumused jaansoni rajal #9 Sportimisharjumused jaansoni rajal #10 Sportimisharjumused jaansoni rajal #11 Sportimisharjumused jaansoni rajal #12 Sportimisharjumused jaansoni rajal #13
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kristel sarapuu Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Sportimisharjumused jaansoni rajal
    12
    pptx

    Sportimisharjumused jaansoni rajal

    MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS2EPpar MILLISED ON INIMESTE SPORTIMISE EELISTUSED JAANSONI TERVISERAJAL Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas Pärnu 2009 Click to edit Master text styles Second level Sissejuhatus Third level Fourth level

    Vaatluspraktika
    Kuidas sisustavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras
    12
    doc

    Kuidas sisustavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras

    MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala KUIDAS SISUSTAVAD INIMESED OMA AEGA TAARAAUTOMAADI JÄRJEKORRAS Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas PS-2-E-P-tal Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 2 Tallinn 2008 Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 3 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. MEETODID....................................................................................................................... 5 2. TULEMUSED....................................................................................................................6 3. ARUTLUS.........................................

    Vaatluspraktika
    OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus
    12
    docx

    OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus

    MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Juhtimise kõrvaleriala Oksana Bondarenko Deniss Vaskin OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES Vaatlus Juhendaja: Jüri Uljas, Ma Tallinn 2011 SISUKORD Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin ­ JU-2-joh 2 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin ­ JU-2-joh Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. Eurole üleminek ei peaks muutma inimeste igapäevaelus põhimõtteliselt midagi muud, kui et üks vääring asendub teisega. Tegemist ei ole mitte rahareformi, vaid rahavahetusega. Kuid teiste riikide kogemus räägib, et pärast euro kasutuselevõttu suurenes sularaha võltsimise, petmise ning inimliku eksimuse osakaal. Teostades

    Sotsiaalpsühholoogia
    Eesti laskesuusatamine
    15
    doc

    Eesti laskesuusatamine

    aasta augustis. IBU tähtsaim tegutsev organ on iga kahe aasta tagant toimuv kongress. Reeglid Lühiülevaade olulisematest laskesuusatamise võistlusreeglitest. Võistluspaik ei tohi asuda rohkem kui 30 km või poole tunni sõidu kaugusel võistkondade majutuskohast. Tähtsaim organ võistlustel on zürii. Rada kulgeb looduses, soovitatavalt eripalgelisel maastikul. Kõrguste vahe on ette kirjutatud. Ükski võistlusrada ei tohi asuda kõrgemal kui 1800 m üle merepinna. Rajal ei tohi olla nii järske mägesid, mis vajaksid käärstiilis tõusu. Start, lasketiir ja finis on enamasti samas kohas. Laskejoone kaugus märklauast on 50 m. Laskepositsioonid peavad kõigile sportlastele olema võrdsed. Stardi- ja lõpuala, lasketiir, trahviring ja teatevahetusala peavad asuma tasasel maal võimalikult lähestikku ning olema lahterdatud koridorideks, et vältida võistlejate segamist või valele rajale sattumist. 9

    Kehaline kasvatus
    Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport
    22
    odt

    Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport

    laiendada, vastasid kõik kolm ankeeti täitnud isikut, et seda peaks kindlasti laiendama, näiteks istepinkide paigaldamisega raja äärde. Selli-Sillaotsa õpperaja tagasiside ankeet uuris kuidas jäädi üldiselt rahule sihtkoha külastusega, uuriti kui hea oli külastajate arvates juurdepääsutee. Tuntu huvi kas saadud elamuste ja rahulolu põhjal külastatakse matkarada tulevikus uuesti, ning millega jäädi kõige enam rajal viibides rahule. Küsimustele vastati viie palli süsteemis, kus 1 oli väga negatiivne kogemus ja 5 vastavalt väga positiivne. Küsimusele, kuidas jäite rahule sihtkoha külastusega seelgus, et kõik kolm vastajat jäid Selli- Sillaotsa õpperaja külastamisega väga rahule. Üks vastanus vastas, et õpperajani viiv tee oli keskmises seisukorras ning kaks vastanut olid enamvähem rahul tee olukorraga. Vastuseks

    Turism
    Lotode ostmine
    23
    doc

    Lotode ostmine

    MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala XXX XXX KES PANUSTAVAD OMA RAHA ÕNNEMÄNGUDELE Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas, MA Tartu 2009 Kes panustavad oma raha õnnemängudele SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 MEETODID................................................................................................................................4 TULEMUSED............................................................................................................................ 5 ARUTLUS................................................................................................................................11 KOKKU

    Vaatluspraktika
    Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007
    150
    pdf

    Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

    Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005

    Keskkond ja säästev areng
    TOITUMISHARJUMUSED-statistiline analüüs
    13
    docx

    TOITUMISHARJUMUSED, statistiline analüüs

    Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor IT- Kaug. 2012 TOITUMISHARJUMUSED Matemaatika ja statistika Tallinn 2013 TOITUMISHARJUMUSED TOITUMISHARJUMUSED SISSEJUHATUS Eestlaste toitumusharjumustest on räägitud palju ja kindlasti räägitakse sellest ka tulevikus. Paljude arstide sõnul on hea ja tugeva tervise jaoks väga olulisel kohal just toitumine. Õige toit mõjutab otseselt meie terviseseisundit, mis peegeldub näiteks kehakaalus, juustes, nahas. Toitumine mõjutab ka meie und, mis valmistab meid ette järgmiseks päevaks. Seega on toitumisel väga tähtis koht meie elus. Käesoleva statistika kodutöö eesmärgiks ongi saada väike ülevaade Eestlaste toitumusharjumustest. Antud uuringu viisime läbi ankeedi põhiselt-ankeedi koostamine, jagamine ja vastuste kogumine. Objektid valimisse valisime mugavusvalimi kasutamisel. Valituks osutusid parajasti kättesaadavad objektid. Anke

    Matemaatika ja statistika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun