MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS2EPpar MILLISED ON INIMESTE SPORTIMISE EELISTUSED JAANSONI TERVISERAJAL Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas Pärnu 2009 Click to edit Master text styles Second level Sissejuhatus Third level Fourth level
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala KUIDAS SISUSTAVAD INIMESED OMA AEGA TAARAAUTOMAADI JÄRJEKORRAS Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas PS-2-E-P-tal Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 2 Tallinn 2008 Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 3 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. MEETODID....................................................................................................................... 5 2. TULEMUSED....................................................................................................................6 3. ARUTLUS.........................................
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Juhtimise kõrvaleriala Oksana Bondarenko Deniss Vaskin OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES Vaatlus Juhendaja: Jüri Uljas, Ma Tallinn 2011 SISUKORD Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh 2 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. Eurole üleminek ei peaks muutma inimeste igapäevaelus põhimõtteliselt midagi muud, kui et üks vääring asendub teisega. Tegemist ei ole mitte rahareformi, vaid rahavahetusega. Kuid teiste riikide kogemus räägib, et pärast euro kasutuselevõttu suurenes sularaha võltsimise, petmise ning inimliku eksimuse osakaal. Teostades
aasta augustis. IBU tähtsaim tegutsev organ on iga kahe aasta tagant toimuv kongress. Reeglid Lühiülevaade olulisematest laskesuusatamise võistlusreeglitest. Võistluspaik ei tohi asuda rohkem kui 30 km või poole tunni sõidu kaugusel võistkondade majutuskohast. Tähtsaim organ võistlustel on zürii. Rada kulgeb looduses, soovitatavalt eripalgelisel maastikul. Kõrguste vahe on ette kirjutatud. Ükski võistlusrada ei tohi asuda kõrgemal kui 1800 m üle merepinna. Rajal ei tohi olla nii järske mägesid, mis vajaksid käärstiilis tõusu. Start, lasketiir ja finis on enamasti samas kohas. Laskejoone kaugus märklauast on 50 m. Laskepositsioonid peavad kõigile sportlastele olema võrdsed. Stardi- ja lõpuala, lasketiir, trahviring ja teatevahetusala peavad asuma tasasel maal võimalikult lähestikku ning olema lahterdatud koridorideks, et vältida võistlejate segamist või valele rajale sattumist. 9
laiendada, vastasid kõik kolm ankeeti täitnud isikut, et seda peaks kindlasti laiendama, näiteks istepinkide paigaldamisega raja äärde. Selli-Sillaotsa õpperaja tagasiside ankeet uuris kuidas jäädi üldiselt rahule sihtkoha külastusega, uuriti kui hea oli külastajate arvates juurdepääsutee. Tuntu huvi kas saadud elamuste ja rahulolu põhjal külastatakse matkarada tulevikus uuesti, ning millega jäädi kõige enam rajal viibides rahule. Küsimustele vastati viie palli süsteemis, kus 1 oli väga negatiivne kogemus ja 5 vastavalt väga positiivne. Küsimusele, kuidas jäite rahule sihtkoha külastusega seelgus, et kõik kolm vastajat jäid Selli- Sillaotsa õpperaja külastamisega väga rahule. Üks vastanus vastas, et õpperajani viiv tee oli keskmises seisukorras ning kaks vastanut olid enamvähem rahul tee olukorraga. Vastuseks
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala XXX XXX KES PANUSTAVAD OMA RAHA ÕNNEMÄNGUDELE Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas, MA Tartu 2009 Kes panustavad oma raha õnnemängudele SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 MEETODID................................................................................................................................4 TULEMUSED............................................................................................................................ 5 ARUTLUS................................................................................................................................11 KOKKU
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor IT- Kaug. 2012 TOITUMISHARJUMUSED Matemaatika ja statistika Tallinn 2013 TOITUMISHARJUMUSED TOITUMISHARJUMUSED SISSEJUHATUS Eestlaste toitumusharjumustest on räägitud palju ja kindlasti räägitakse sellest ka tulevikus. Paljude arstide sõnul on hea ja tugeva tervise jaoks väga olulisel kohal just toitumine. Õige toit mõjutab otseselt meie terviseseisundit, mis peegeldub näiteks kehakaalus, juustes, nahas. Toitumine mõjutab ka meie und, mis valmistab meid ette järgmiseks päevaks. Seega on toitumisel väga tähtis koht meie elus. Käesoleva statistika kodutöö eesmärgiks ongi saada väike ülevaade Eestlaste toitumusharjumustest. Antud uuringu viisime läbi ankeedi põhiselt-ankeedi koostamine, jagamine ja vastuste kogumine. Objektid valimisse valisime mugavusvalimi kasutamisel. Valituks osutusid parajasti kättesaadavad objektid. Anke
Kõik kommentaarid