Kodune eksperiment (0)

Kodune eksperiment
Katse: Otsustasin katsetada, mis juhtub piimaga, kui ta seisab toatemperatuuril ehk muutujaks valisin temperatuuri. Katse leidis aset 13-23 november. Piima säilivuskuupäevaks oli märgitud, et säilib kuni 17 november ning säilitada tuleks temperatuuril 2+...6+ °C. Toatemperatuuriks oli minul 22°C ja külmkapis 4°C. Katse läbiviimiseks katsin toatemperatuuril oleva piimaklaasi säilituskilega kuna keskütte tõttu on õhuniiskus mul kodus madal ning vältisin võimalikku aurustumist. Säilituskile eesmärk oli ka aimu anda õhukogusest ja vältida ebameeldivate lõhnade leket.
Taustainfo: Piim on emulsioon, mis koosneb suuremalt jaolt  veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise  rinnapiim  on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem valku. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur .
 
Piima koostis
Ained
Inimene
Lehm
Lammas
Kits
Hobune
Vesi
87,2 %
87,5 %
82,7 %
86,6 %
90,1 %
Süsivesikud
7,0 %
3,6 %
6,3 %
3,9 %
5,9 %
Rasvad
4,0 %
3,5–4,0 %
5,3 %
3,7 %
1,5 %
Valgud
1,5 %
4,6 %
4,6 %
4,2 %
2,1 %
Mikroelemendid
0,3 %
0,7 %
0,9 %
0,8 %
0,4 %
Probleem:
Mis juhtub piimaga, kui ta kaheks nädalaks toatemperatuurile jätta?
Hüpotees :
Piim hapneb ja selle käigus eraldub vesi muudest koostisosadest . Nähtavat hallitust ei teki
Katse:
13 november
Valasin piima kahte klaasi ning katsin need kilega.
14 november
Toatemperatuuril seisval piimal on säilituskile pisut ,,kummi’’ tõmmanud. Muid nähtavaid erinevusi pole.
15 november
Toatemperatuuril piimale on peale tekkinud 3 mm pisut hägune kollane kiht ning säilituskile on silmnähtavalt kummis. Külmkapis oleval piimal ei ole endiselt midagi muutunud.
16 november
Toatemperatuuril oleval piimal vee kiht on kasvanud 5 mm’ni ning on näha ka klaasi põhjapool olevaid vee kogumeid, mis ilmselt ei suutnud paksust kihist läbi tungida . Klaasi aeglaselt loksutades on näha, et valge kiht oli umbes kohupiima viskoossusega. Külmkapis oleval piimal ei ole endiselt riknemise tunnuseid.
17-18 november
Toatemperatuuril oleval piimal kasvas veekiht ning veekogumeid lisandus juurde. Säilituskile on paisunud ehk lagunemisprotsesside käigus vabanes gaase . Külmkapis oleval piimal pole endiselt midagi muutunud.
19 november
Toatemperatuuril oleval piimal eristub selgelt üks suur valge klomp läbimõõduga umbes 6 cm ,vett on tulnud palju juurde ning pinnal (klaasi äärtes) oli ka valge vahutaolise konsistentiga kiht. Külmkapis oleval piimal ei ole endiselt märgatavaid muutusi.
20-22 november
Toatemperatuuril oleval piimal valge klombi läbimõõt on kahanenud 1 cm ehk see on hetkel umbes 5 cm. Vahtu on juurde tekkinud, kuid see on endiselt vedelapoolsem. Vesi klaasis on muutunud pisut hägusemaks. Klaasi seintele ja säilituskilele on kondenseerunud vesi. Külmkapis oleval piimal väliseid muutusi pole, kuid lõhn ning maitse viitavad et piim ei ole enam kõlbulik.
Analüüs ja järeldus:
Katse käigus sain teada, et temperatuur mõjutab piima säilivust oluliselt. Nägin täpselt kuidas piimast eraldub vesi ning jälgisin ka klaasi sees toimuvaid gaaside eraldumise protsesse. Huvitavaks protsessiks oli kondenseerumine , kuna katse lõpus mõõtsin uuesti nii toa kui ka piima temperatuuri, ning piima temperatuur oli kraadi võrra kõrgem. Tegemist võib olla ka minu veaga, kuna klaas ei asu väga kaugel aknast .
Hüpotees pidas paika:
Piim hapneb ja selle käigus eraldub vesi muudest koostisosadest. Nähtavat hallitust ei teki