Paul Cezanne
JOHHANNA-MAGDALEENA PARTSIOJA
XI KLASS
Paul Cezanne
19 jaanuar 1839 , Prantsusmaa
22 oktoober 1906 , Prantsusmaa
Prantsuse Postmoderne ja Impressionistlik kunstnik
P.C. ema oli elav ja romantilise meelega , aga kerge
solvuma.
Temalt sai Paul elunägemuse ja elu mõtte.
Isalt sai materiaalse kindlustatuse kogu eluks
Ema: Anne Elisabeth Honorine Aubert
Isa: Louis-Auguste Cézanne
Õed: Marie ja Rose
Varased tööd
käsitlevad sageli inimesi maastikul
raskete inimfiguuride rühmad maastikul
hiljem huvitus otsenatuurist maalimine
ARENDAS VÄLJA KERGE, ÕHULISE
MAALIMISSTIILI, MIS MÕJUTAS
IMPRESSIONISTE TOHUTULT
soovis ühendada looduse vaatlemist klassikalise
maali kompositsiooni kestvusega
Cezanne “ Moodne Olympia” 1873-1874
Looming
Variatsioonid sugupoolte vahelises võitluses:
langus
agrsiivsus
erootika
hirm naiste ees
Maastikumaalid :
õhustik täis pinevat viha
naine kui ahvatleja
Imprssionism:
heledamad värvid
reeglipärased pintslitõmbed
teadis, mida väljendada soovis
“Röövimine” ja “Mõrv”
Impressionism
Nähtavad pintslitõmbed
Heledad värvid
Avatud kompositsioon
Rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele
Igapäevased teemad
Ebatavalised rakursid
Perspektiivvõtted
“Suplejad”
PAUL CEZANNE Referaat Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2. Elu ja Töö.........................................................................................................................................4 Perekond ja varajased aastad...........................................................................................................4 Cezanne kunstnik..........................................................................................................................4 Näitused ja teemad...........................................................................................................................5 Cezanne'i surm.................................................................................................................................5 3.Cezanne'i loominguperioodid.........................................
Kuigi postimpressionistid korraldasid tihti ühisnäitusi, ei moodustanud nad siiski ühtset liikumist ega olnud paljus ühistel seisukohtadel. Nooremad kunstnikud töötasid sajandivahetusel maailma eri piirkondades ja kasutasid mitmesuguseid stiile. Näiteks arenesid postimpressionismist välja fovism ja kubism. Henri Rousseau "Iseseisvuse saja aasta juubel" (1892) Georges Seurat "Seine ja suur jaht" (1888) Vincent van Gogh "Vaas 12 päevalillega" (1888) Paul Cezanne "Suured suplejad" (1890) Vincent van Gogh (1853-1890) Oli traagilise saatusega hollandlane, kes kunsti juurde jõudis alles keskeaks. Oma tõelie väljendusvahendi- heledad kirkad värvid leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal töödes leidis ta koos Cauguin´ga värvide ja joonte väljendusjõu ("Siilid Arlesis"). Gogh leidis, et polegi vaja maalida seda, mida silmad näevad, vaid hoopis olulisem on leida väljendus oma hingeseisundile ja ideedele
18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust. 20-aastaselt (1854) katkestas ta juuraõpingud ning asus õppima maalimist Louis Lamothe'i juurde ning veidi hiljem École des Beaux-Arts'i kunstikoolis. Edgar Degas avas Pariisis oma maalistuudio aastal 1860. · Postiimpressionism ja kunstnikud 19.sajandi teisel poolel 19. sajandi lõpukümnenditel töötas kolm suurt maalijat, kellest said 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijad. Need olid Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Kuigi nad alustasid tegevust koos impressionistidega, lõid nad neist peagi lahku. Kolm suurt moodsa kunsti eelkäijat olid omavahel vägagi erinevad, ometi tavatsetakse neid ning mõnesid nende mõttekaaslasi ja kaasaegseid nimetada postimpressionistideks - nendeks, kes tulid pärast impressioniste. Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Traagilise saatusega hollandlane Vincent van Gogh (1853-1890) jõudis kunsti
Teine kuulsaim töö Richielieu hauamonument. · Charles Antoine Coysevox(1640-1720)- On teinud Versailles'i lossi sõjasalongi skulptuure. Teinud terve rea hauamonumente. Teinud ka töid vabasse loodusesse. Mercurius Versailles'i lossiõuel. Neptunus(Neptune). Louis XIV pronksfiguur Pariisi(alles). Üks kuulsamaid töid kardinal Mazarini hauamonument, mis on tehtud mustast ja valgest marmorist ja pronksist. · Pierre Paul Puget(1622-1694)- Tegutses väljaspool Versailles'i koolkonda. Alustas õppimist maalikunstnikuna. Õppis skulptuuri Firenzes. Versailles'i jaoks tegi Perseuse ja Andromeda skulptuuri. Kõige kuulsam on Crotoni Milon. · Jean- Baptiste Pigalle(1714-1785)- Eklektikasse kalduv kunstnik. Voltaire. Laps puuriga. Mercurius sandaale kinnitamas. · Edme Bouchardon(1698-1762)- Tema oli klassitsismi kalduv kunstnik. Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu. Fauni kuju.
rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“ 1886, „Kankaan“ 1889 – 1890. Georges Seurat (1859 – 1901): Pühapäev Grande-Jatte'i saarel (1884-86) ● PAUL SIGNAC (1863 – 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: „Punane poi“ 1895, „Galata linnaosa Istanbulis“, „Santa Maria della Salute kirik Veneetsias“.
" P. Gauguin elas oma elu viimased 15 aastat Tahtitil, seda perioodi peetakse ka kõige viljakamaks. Vähendas ruumikujutist, teosed muutusid tasapinnalisemaks, hakkas kasutama ebatavalisi värve nt ,,Kollane Kristus" Püüdis kujutada filosoofilist liturgilist teemat ,,Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?" Värvikirevad maalid ,,Ta matete", ,,Nägemus pärast jutlust", ,,Autportree". Süntetistlik stiil teosed, milles on religioossed või legendilised vihjed. P. Cezanne oli pettunud ühiskonnas, kes ei mõistnud tema kunsti. Tema vilets joonistamisoskus pani teda kasutama kehade geometriseerimise võtet. Mõjutas kubismi teket. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormitunnetusega ,,Poiss punase vestiga", on teinud ka natüürmorte ,,Natüürmord õunaga", ,,Natüürmort kummutiga." Lõhkus tsentraalperspektiivi ,,Kaardimängijad V", ,,Suplevad naised", maasikumaal ,,Saint Victoire mägi"
19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874. Sellega seoses sai Cézanne kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestununa tõmbus Cézanne nüüd tagasi
1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel". Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 1890. PAUL SIGNAC (1863 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM
Kõik kommentaarid