POPkunst FOREVER! (0)

POPkunst FOREVER !
10.aprill 2010
10. aprillil käisin kunstimuuseumis KUMU enda vaimu kirgastamas ja harimas.Õnnekombel sattus mu tuttav sellel päeval tööl olema ja ta organiseeris meile tasuta pääsmed, kuid õnn oli ka see ,et ma olin otsustanud minna KUMU-sse just POPkunst Forever eelviimsael päeval, seega nägin ma endajaoks väga huvitavat näitust.Käisin läbi ka ülejäänud 5 korrust mis KUMU-s on ja peale Natsionalismi näituse ,ei pakkunud mulle muu huvi.Eesti naine Nõukogude kunstis oli tõesti äärmiselt masendav ja mitte nii huvitav kui Popkunst
POPkunst Forever!
KUMU majja jõudes, organiseeris tuttav mulle kohe ühe väga terase ,targa ja toreda naise giidiks, kelle nimi oli Viive.Viive tundus Popkunstist kõike teadvat.Mainin ka ära ,et see Popkunst oli ainult, Eesti kunstike poolt teostatud.Värvikaimad nimed : Aili Vint , Toomas Vint, Jüri Arrak , Leonhard Lapin, Kaljo Põllu, Andres Tolts, Rein Tammik, Ülvi Eljand?(Kahjuks jäi käekiri segaseks), Kiwa.
Kogu näitus algas Tartu kunstnikerühmituse Visarite fotodega, kus olid peal Rein Tammik ja Kaljo Põllu.Nende kunstiteosed olid esindatud ka näitusel.Mehed mässassid ,seal mingi hiigelsuurt kondoomi meenutava asjaga.
Rõõmus POP
Järgmiseks liikusin siis Rõõmsa Popi osakonda ,kus oli esindatud abikaasade Aili Vindi ja Toomas Vindi teosed.Nende poolt oli esindatud kahepeale kokku 16 maali.
Sügavaima mulje Aili Vindi töödest jättis „ Lein “.Kus värvid ühtisid nagu vikerkaar, ainult et need värvid olid tumedamad ja süngemad.Punase ja kollase vahel tekkis väikene nii öelda sümbioos ja mustal taustal andis see väga efektiivse välimuse.Maalitud oli see guaššidega , nagu enamus Aili Vindi töödest.
Järgmine Aili Vindi töödest ,mis jättis natuke sügavama mulje oli „Lend“.Ma jäin seda pilti vaatama ja seal oli tahetud inimest panna tundma .nagu ta oleks taevas.Maal on jaotatud kaheks erinevaks osaks, ülemine ja alumine pool.Alumine pool oleks nagu taeva alumien kiht ,kus on pilved ja maali ülemine pool oleks siis , see taeva ülasfäär ,kus pilved olid juba piklikud aga kedagi teavas näha ei olnud.Tekkis selline tunne ,et kui pärast surma taevasse minna, siis see just ongi see sama koht ,kuhu satutakse.Pärast selle pildi pikka vaatlemist , sain ma teada ,et sellest on tehtud ka multifilm, mida näidati ka KUMUs .
Aili abikaasa Toomase poolt jättis väga kahemõttelise mulje maal nimega „ Liblikad lendavad lainesse.“Maalitud on see siis mererannas.Autor on maalinud merd läbi rohukõrte ja sealt näeb küll merd ja liblikaid ,kuid silma ei jää torkamata ka naise jalgevahe, mille kohal lendavad liblikad.
Jüri Arrak ,kes kuulus rühmitusse ANK.Temalt oli maal „Laudkond“ kus ilmselgelt oli kujutatud pidu.Ja pidu oli ühele mehele varem lõppenud ,kui teistele ,sest ta magas laua peal.See maal jäi mulle meelde sellisena.
Maal „Tuba pildiga “ oli täiesti proportsioonidest väljas.Olen natuke rohkem kui 100% kindel ,et see pilt on meelega proportsioonidest välja viidud .Käekirja järgi tunnen isegi mina ära Arraku ümmarguse pintslijoone.
Järgmine Arraku maal „Danae“ jättis mulje ,et tegevus toimub nagu muinasjutus ,kus printsess peab viskama oma rüütlile patsi ,et too saaks teda vaatama tulla.Kahjuks sellel pildil kõik nii hästi ei läinud ,kuna „Printsess“ oli vist väärarenguga ,kellel polnud ei silmi ega piisavalt pikka patsi ,et seda oma rüütlile heita.See mõte tundus isegi minu giidile Viivile naljakas ja huvitav.
Rühmitus Soup69
Tekkis selline rühmitus , vene ajal.Kuna eestilikku kunsti ei tohtinud propageerida ja pikajuukselisi mehi kohvikutesse sisse ei lastud ,hakkas teatud punt kunstnikke käima kohvik „Pegasuses.“Seal korraldati ka underground näitusi enda töödele.Nende rühmituse nimeks ,sai ka siis samasugune nimi nagu esimese kunstinäituse korraldamisel „Pegasuses“ mis oli SOUP69 ja sellest tehti ka nii öelda lendleht ,mille peal on purk ,mille peal on Soup69, see oli näitusel üleval ka.
Värvikaimaks nimeks võib nimetada Leonhard Lapinit, kes oli tuntud juba noorena väga tuntud ,kuid siiski oli näitusel palju maale mida ära tollel ajal ei ostetud ja seega kuuluvadki need nüüd muuseumile.
Lapin on teinud mitu maalilist trioloogiat:

„Me matmispaikade ilu“ ( 1971 )
Maalidel on kujutatud tavalise riste , erinevates suurustes ja erinevatel taustadel.

„Augud Päis“ (1977) Oli kolm inimese pead ,kus iga pildiga tuli järjest rohkem auke pähe,Kindlasti tähendas mingisugust mõtte kokkujooksmist või midagi.
Rühmitus Visarid
Kaljo Põllult oli palju maale esindatud aga mulle kõige silmapaistvam oli pilt „Kaks mõtet“ ,see oli seepärast ,et olin kunstiajaloo õpikus näinud Andy Warholi kunsti ja see meenutas mulle kohe seda ja mulle meeldis see.See on pilt kus on 6 inimese pead ja siis ned on erinevate värvidega.
Rein Tammik „ Maasikad piimaga “ oli Popkunsti kohta üsna reaalselt maalitud ja detaild olid üsnagi reaalsed, jätsid mulje nagu need oleksid päris.Kuna ma tean ,et Popkunst pole just täpne maalimine ja mingisuguste korrektuuride tagaajamine.
Avantgarde-POP
See oli minu lemmik osa sellest näitusest ,sest sellisena ma kujutasin enne näitust Popkunsti ette ja kujutan ka nüüd ,kuigi arusaamad tänu mu toredale giidile muutusid.Siin osakonnas oli enda maalid välja pannud uueajakunstnik KIWA.Tema teosed olid peamiselt tehtud vildikatega, kui mitte kõik.
Kuna 60. datel oli kõhn naine moes ,siis teeb KIWA iroonilise pildi kõhnast naisest,kelle kõrval suur kiri „Anorexia is way to the life“See pilt jätab kõleda mulje aga väga kena ja toreda.
Olen rahul ,et sain jälle ühte kultuuriasutust külastada ja arvatavasti teen seda jälle.Jäin näitusega rohkem kui küll rahule.
Oskar Lill