Vanasõnu (2)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis naeste tarkus on?

Lõik failist

1. Töö kiidab tegijat!
          2. Tublidus ei tule tööta, osavus ei hooleta!
          3. Mis täna tehtud, see homme hooleta!
          4. Ühendatud karjas ei ole hunt hirmus !
          5. Mis üks ei või, seda üheksa võivad!
          6. Tööga tehakse suured linnad, magades ei midagi!
          7. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe - kolmekesi!
          8. Kes tera ei korja, see vakka ei saa!
          9. Kõrtest saab kubu, sentidest kroon!
        10. Ühendus annab jõudu!
        11. Üks nupp on hea, aga kaks veel parem!
        12. Kõigi hea on igaühe hea!
        13. Kunas tigedal tänu, või ahnel aitüma!
        14. Hirmul on suured silmad!
        15. Arg kardab ka oma varju!
        16. Lubaja hea mees, aga sõnapidaja veel parem!
        17. Tulel on lai käsi, veel sügavam vagu !
        18. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea!
        19. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb!
        20. Kuidas külvad, nõnda lõikad!
        21. Enne mõtle, siis ütle!
        22. Targem annab järele!
        23. Kui midagi teed, tee hästi!
        24. Töö õpetab tegijat!
        25. Terav keel tõstab tüli!
        26. Varga peas põleb müts!
        27. Varas jätab nagi seina, tuli ei midagi!
        28. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!
        29. Ööl on üheksa poega !
        30. Tarkus tarviline vara, õpi hoolga!

Ahi ei hakka sinu eest astuma , pead ise minema.

Aja koer hundikarja, seal ta läheb kiskujaks.

Aja sõge asjale, karga ise kannule.

Ahju- roop naerab senni kui kaua tuld , kui ta ise koguni põlend on.

Anna kuratile õlut, tema sööb raba.

Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad.

Ära unusta silmi koju, kui sa turule lähed.

Harak ei tee kunagi oma hänna pääle.

Häbenemine ei teuta tütarlast.

Ega nuum-siga seda ei tea, mis õue-seale vaeva teeb.

Ei ole kõik mesi , mis tilgub, ega kõik tuli mis vilgub.

Ei see koer jänest koju too, keda vägise metsa viidakse.

Iga punane mari ep ole mitte maasikas.

Kelle perse sügeleb, küll see sauna kütab.

Kellest konks peab saama, see kasvab noorelt kõverasse.

Kes ainsat last raatsib lüüa!

Kivi-süld on kergem mõõta kui kokku kanda.

Kui naine joob ja katus läbi jookseb, see on kõige pahem lugu.

Kes supiga suus põletanud, see puhub ka vee peale.

Kui sa oma nahka armastad, siis ära teist löö.

Kui sul enesel tiibu ei ole, siis ei tõsta sind ka võõrad tiivad lendu.

Kus koer kord lüüa saanud, ei ta seal enam teine kord haugu.

Mee-kaup-mees lakub mõne korra omasõrmi.

Mis naeste tarkus on? Hundi eest tuppa hoida.

Noorte leskede südamed ja kivi- vaagnad on usinad jahtuma.

"Kelle jalg tatsub, selle suu matsub" ja "Kes koera saba kergitab, kui koer ise";

"Kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg";

"Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu";

"Pill tuleb pika ilu peale";

"Käbi ei kuku kännust kaugele" ja "Suur tükk ajab suu lõhki"

"Parem suutäis soolast kui maotäis magedat"

"Kes kannatab, see kaua elab".

"Häda ajab härja kaevu ",

"Tasa sõidad (sõuad), kaugemale jõuad").

Käbi ei kuku kännust kaugele.

Julge pealehakkamine on pool võitu.

Igaüks on oma õnne sepp .

Keelatud vili on magus.

Tervis on parem kui rikkus.

Kus suitsu, seal tuld.

Silm on hinge peegel.

Silm on südame aken.

Laisal päev pikk.

Kuri keel on teravam kui nuga .

Tühi kõht on kõige parem kokk.

Suvel tee saani , talvel valmista vankrit.

Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal.

Kingitud hobuse suhu ei vaadata.

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

Aus nimi on enam kui raha.

Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama.

Pool vaest isata , üsna vaene emata.

Kõik, mis teed, tee hästi.

Kes tööd teeb, see rõõmu näeb.

Sõpra tuntakse hädas.

Homseks hoia leiba, aga mitte tööd!

Töö kardab tegijat.

Argpüks kardab ka oma varju.

Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga.

Sõpra tuntakse hädas.

Hirmul on suured silmad.

Õpi palju, näe palju, ära palju pajata.

Söö, mis küps, aga räägi, mis tõsi.

Põllu nägu näitab põllumehe tegu.

Sile kass , teravad küüned.

Kus puid raiutakse, seal langevad laastud .

Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

krikstel Õppematerjali autor

Erinevaid vanasõnu

vanasõnad vanasõnu arinevaid vanasõnu

Sarnased õppematerjalid

doc

Vanasõnad

VANASÕNAD 1. Arg kardab ka iseenda varju. 2. Aega läheb, aga asja saab 3. Ega amet leiba küsi, amet annab leiba. 4. Elu on lühike, viha ära pea. 5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Enne töö, pärast palk. 7. Enne tee, pärast kiida. 8. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega 9. Ei ole halba ilma heata. 10.Ettevaatus on tarkuse ema. 11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22.Julge pealehakkamine on pool võitu 23.Kaks meest ikka kaks meest.. 24.Kel amet, sel leiba. 25.Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 26.Kellel janu, sellel jalad. 27.Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. 28.Kes alustab, peab lõpetama. 29.Kes

Eesti keel

doc

Vanasõnad ja Mõistatused

Vanasõnad Külas hea, kodus veel parem. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Igaüks on oma õnne sepp. Igal asjal oma aeg. Keelatud vili on magus. Tervis on parem kui rikkus. Kus suitsu, seal tuld. Silm on hinge peegel. Silm on südame aken. Laisal alati päev pikk. Kuri keel on teravam kui nuga. Tühi kõht on kõige parem kokk. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Aus nimi on enam kui raha. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. Haigele arsti, tervele vorsti. Pool vaest isata, üsna vaene emata. Kõik, mis teed, tee hästi. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Sõpra tuntakse hädas. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! Töö kardab tegijat. Ärgpüks kardab ka oma varju. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Sõpra tuntakse hädas. Hirmul on suured silmad. Õpi palju, näe palju, ära pal

Eesti keel

docx

VANASÕNAD

VANASÕNAD Amet meest ei riku. Argpüks kardab ka oma varju. Aus nimi on enam kui raha. Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. Ega amet leiba küsi. Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. Hirmul on suured silmad. Hommik on õhtust targem. Homseks hoia leiba, mitte tööd. Hulgusel kodu kõikjal. Hundid söönud, lambad terved. Iga üks on oma õnne sepp. Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja vena eas. Keelatud vili on magus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. Kes kannatab, see kaua elab. Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena naerab, see paremini naerab.

Eesti keel

pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

Väljend karuteene ~ osutas karuteene tuleb loomamuinasjutust, kus teenriks palgatud karu tapab suure kiviga magava peremehe laubale lennanud kärbse ja ühtlasi peremehe enda. Pisut panin, palju sain! oli tarvitusel humoristliku kommentaarina, kui piim või supp üle kees, ja on algselt rumala tüdruku repliik samasisulisest naljandist. Nii nagu repliike juttudest, on irdunud ja iseseisvateks ütlusteks saanud ka värsse või värsipaare rahvalauludest. Vanasõnu on eriti rohkesti tekkinud just mõrsjaõpetuslauludest, millel oli nendega ühine didaktiline funktsioon. Tuntuimad regilauludest pärit ütlused on: Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki; Ilu ei panda patta (ega kaunist katla); Põllumees põline rikas (ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas). Tähtis ütluste allikas paljudele rahvastele on olnud ka Piibel. Mõned piibliramatud (nt. Õpetussõnad ja nn

Kultuur

doc

Eesti talurahva eluolu XIX sajandil

Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 1 Eesti talurahva eluolu XIX sajandil ELAMU Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost või õlgedest, hiljem lisandusid ka laastukatused. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid seetõttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. See lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema XIX sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne. Talu juurde kuulusid ka abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkoja sarnane suveköök, laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka koog

Ajalugu

doc

Vanasõnu

Andu115 2 (61)KARU..........................................3 (53)HUNT............................................5. (7)MADU.............................................7. (16)SIGA............................................8. (165)LAPS..........................................9. 3 Hellitad last, siis kasvatad karu 1. Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad Hulk koeri teevad viimaks karule näpistust 2. Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom 3. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe-kolmekesi 4. Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul on üheksamehe jõud, aga ühe mehe aru 5. Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene 6. Karu õpetadas tantsma, siis inimeseloomast ei saa jagu 7. Hunt läh?

Eesti keel

doc

Tsitaadid

Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet

Kirjandus

doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A

Kirjandus

Rohkem sarnaseid