Nõukogude aja pidusöök (0)

Kuna ise nõukogude ajast midagi ei tea, saan kirjeldada ainult seda, mida olen kuulnud oma vanematelt ja vanavanematelt.
Nõukogude ajal olid kõik poeletid samade kaupade valiku ja hindadega. Sarnased olid ka inimeste kodud , nende mööbel lauanõud ja ka rõivad . Pidulauad olid traditsioonilised, enamik pidudel ühesugused, ainuke vahe oli selles, et need kellel olid aiamaad, kes said ise kasvatada toorainet lisaks nendele mis poest osta sai, mida ei olnud muidugi palju, nende lauad olid natukene rikkamad ja värvilisemad. Kõige rohkem kasvatati tomateid, kurke, kõrvitsaid, peeti, porgandit, kaalikat, nagu tänapäevalgi. Väga palju tehti hoidiseid sisse, marineeritud kurk, marineeritud kõrvits, marineeritud peet. Soolati ja marineeriti ka seeni ja needki ei puudunud nõukogude aja söömingult. Kellel võimalik käisid ka marjul ja tegid ka moose.
Kõige töömahukamad, aeganõudvamad ja ilmselt ka vastutusrikkamad olid süldi, verivorstide ja maksapasteedi tegemine. Nende tegemist pidi alustama varakult ja need ei tohtinud kindlasti nõukogude aja laualt puududa.
Nõukogude peolauad nägid alati välja väga rikkalikud, eelroana võis leida peolaualt puljongit ja pirukat. Pirukad olid reeglina õlis küpsetatud liha- riisi pirukad. Õlis küpsetati ka moosipalle. Laual oli alati palju salateid . Salatitest olid laual alati kartulisalat, rosolje ja seenesalat. Salatid valmistati tavapärasel klassikalisel moel. Majoneesi ei olnud reeglina saada, seda tehti ise. Põhikomponentideks munakollane ja sinep. Lisati õli, äädikat ja soola. Rosolje asemel pakuti paljudes peredes kihilist peedi-heeringasalatit, mida hakati kutsuma kasukaks.
Sült ei puudunud kunagi nõukogude aja pidulaualt, mille kõrvale käis kindlasti ka äädikas ja sinep. Lisaks liharoogadele oli laual alati ka heeringas hapukoore ja sibulaga. Laual olid ka täidetud munad ja singirullid. Paljudel peolaudadel olid ka marineeritud räimed, kalatoite oli kõige rohkem kindlasti kohtades kus oli veekogud, sisemaades oli rohkem lihatoite.
Pearoana nagu tänapäevalgi tavaks oli seapraad hapukapsa ja kartulitega. Laudadel olid ka kõikvõimalikud hoidised . Väga hinnatud oli oma suitsuahjus tehtud kala-, kana - ja liha.
Magustoitudest oli kindlasti kompott, mis oli peolaua kontekstis kui tarretis vahukoorega. Vastavalt hooajale tehti ka õuna- ja rabarberikooke. Palju tehti puuviljatorte, aga oli ka trühvli ja sefiiritorte. Peolaualt ei puudunud ka napoleonikook. Joogiks oli ise valmistatud õunamahl või marjadest tehtud morss. Oli ka koduveini, koduõlut ja samakat.
Näärilaual olid ka omaküpsetatud piparkoogid, mille taigen tehti juba novembri alguses.
Nõukogude ajal olid toidud ehtsad. Nõukogude ajst tuntud peolaua toitude maitset, mis on ka praegustel peolaudadel, on ilmselgelt väga raske tabada kasutades millegi maitselisi- või millegi laadseid tooraineid. Kuna kauplustes oli suht kesine toidukaupade valik, oli ka inimeste suhtumine toitu, võrreldes praegusega oluliselt säästvam.
Olenemata sellest, et nõukogude ajal ei olnud väljaspool hooaega võimalik kausse ja vaagnaid kaunistada värskete puu- ja köögiviljadega, olid lauale kantud roogade kausid ja vaagnad kenasti kaunistatud ja isuäratavad. Kaunistamiseks kasutati rohelist hernest, hakitud muna, hakitud rohelist sibulat, hoidistatud köögi- ja puuvilju.
Toitude maitsed olid naturaalsed, lisamitseid andsid sibul ja küüslauk, lisaks maitsestati veel ainult soola ja pipraga.
Nõukogude aja pidulaua toitude maitsed olid alati head ja ehedad. Seda on näha ka sellest, et tänapäeva pidulaudadelgi on olemas samad salatid, verivorst, sült ja muidugi ka seapraad hapukapsa ja kartulitega, milleti ei ole pidu õige pidu.