On olemas lauseid, milles kahtlemiseks ei tundu tõesti olevat põhjust. Nagu näiteks selles, et maailm on juba väga kaua enne minu sündimist olemas olnud. Samuti ei mõelda pikemalt järele lause puhul: ,,Ma läksin oma koduuksest välja", et kas see uks tõepoolest olemas on. Loogikavastaste oletustega pole mitte midagi peale hakata, kuid selleks, et neid ära tunda, peab mõtlema, mis lause kasuks ja mis selle vastu räägib. Wittgenstein otsib ka seost tõe ja uskumise, uskumise ja kahtlemise vahel. Kui inimene midagi usub, siis ta ei usu mitte üksiklauset, vaid kogu lausete süsteemi. Me usume asju, mida on meile õpetatud ning me ei näe põhjust nendes faktides kahelda. Nad on meie jaoks tõesed. On juhtumeid, kus kahtlus ei ole mõistlik või see tundub loogiliselt võimatu. Kahtlemine nõuab konkreetset põhjust selleks. Laps õpib, uskudes täiskasvanut, õpilane usub oma õpetajaid ja õpikuid. Kahtlemine tuleb pärast uskumist. Paljugi, mida inimesed enda
kirikus, kuid see on iga inimese enda otsus. Olenevalt sellest, mida ta usub või ei usu. Saata keegi sunniviisiliselt kirikusse, kuna see on eetiline või kuna ta on president, pole õige. Teiseks pooldajaks saab välja tuua poliitiku Oudekki Loone, kes rõõmustas, et president seisab julgelt ilmaliku ühiskonna eest. Ta arvas, et inimesed võivad uskuda, millesse tahavad, kuna see on kõigi eraasi ja eravabadus ning, et riik peab kaitsma inimesi, et rahvast uskumise või mitte uskumise pärast taga ei kiusataks. Olen sellega täiesti nõus. Meil on ikkagi siin riigis vabadus ning keegi pole sunnitud tegema, uskuma või ütlema seda, mida ta ei soovi. Kiusata kedagi erinevuse pärast, ei oleks väga eetiline, kuid paljud ei mõista seda kahjuks. Põhiliseks vastuseisjaks on poliitik Mart Helme, kes arvab hoopis teisiti. Ta tõi välja Kersti Kaljulaidi öeldud lause, et ta püüab olla kõikide lõhede ühendaja. Tuues selle välja, ütles
lugeda õigusemõistjaks. Tekib aga küsimus, mis on parim meetod tõe ja vale eristamisel. See oleneb suuresti sellest, mida keegi piisavaks tõestuseks loeb ja kellele see on suunatud. Mõnele piisab, kui ta näeb sündmust oma silmaga, teine vajab uskumiseks füüsilist materjali, näiteks pilti. Sellel teel ristuvad juba teadmus ja uskumus ehk see, mida loetakse käega katsutavast ja mida tuletatakse teadmistest. Imelik, et uskumise võiks seostada teadmisega. Kuid usutakse ju seda, mida pole otseselt nähtud, puudutatud või millest täpselt ei teata, vaid mille omadusi, päritolu ja sündmusi tuletatakse vastavalt arusaamadele. Olgu selleks siis tõesti jumal või maaväline elukas. Eelmised kaks näidet on väga huvitavad, kuna mõlemad on väga laialt kõneldavad subjektid. Samuti on nad võrreldavad kahe tõe vormiga, uskumise ja konkreetse füüsilise tõendiga. Väga palju inimesi on, kes usuvad, et jumal või
Suri 1662, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul. Oli abielus, kuid lapsi temast maha ei jäänud. Leiutised ja saavutused Täiustas Torricelli baromeetrit. Esitas kõrgusemõõtja altimeetri idee. Hüdrauliline press Esimese primitiivne ruletimasin. Pascal olevat olnud esimene käekella kandja, kinnitades oma taskukella nööriga randme külge. Filosoofia Tuntud on Pascali tõestus Jumala uskumise kasulikkusest, mida kutsutakse Pascali kihlveoks. Selgitas, et Jumala defineerimine inimlike mõistetega ei ole võimalik, Jumalat võib tajuda otsese mõistuseülese kindlustundega. Väitis ka, et Jumalasse usk on igal juhul kasulik. Füüsika Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. Sõnastas Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse, mille kohaselt kandub rõhk vedelikus edasi igas suunas ühtlaselt.
jalgpallurina ja Cristofer sprinterina.Need olid meie unistused lapsekingades. Kas need ka täituvad, eks me näe. Kristiina: Selle raske üheksa aasta jooksul oleme saanud palju häid sõpru, kuhjaga teadmisi ja loomulikult ohtralt süüa. Kallid lapsevanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked, sest te olete kasvatanud meist teotahtelised ja aktiivsed ühiskonna liikmed. Valeria: Me tahame tänada teid armastuse, mõistmise ja uskumise eest. Sest ilma selleta ei oleks me täna siin. Tahtsime alati parimat isegi kui se meie sõnades ja tegudes ei väljendunud Kristiina: Lõpetuseks tsiteerin saksa füüsikut Albert Einsteini „Haridus on see, mis jääb alles kui kõik koolis õpitu on ununenud“ Aitähh teile Paus ja naudime aplausi ekole Valeria: Nüüd annaksime omalt poolt kingituse koolile ning lilled õpetajatele.
põhiküsimusi. Teadus peaks küll kasutama matemaatilist meetodit, kuid see ei haara absoluutsust. Teadus viib välja skeptitsismile, mille ületamine on võimalik vaid usu ja kaemuse abil. Religioon ja selle vaated ei põhine ratsionaalsetel argumentidel ning neid ei ole võimalik ratsionaalsete argumentidega ümber lükata. Jumala defineerimine inimlike mõistetega ei ole võimalik, Jumalat võib mõista otsese üleratsionaalse kindlustundega. Pascal on tuntud oma neljase uskumise ja jumala olemasolu kombinatoorika poolest. Neli varianti on (1) uskuda, kui jumal on olemas, (2) uskuda, kui jumalat pole olemas ja (3) mitte uskuda, kui jumal on olemas, (4) mitte uskuda, kui jumalat pole olemas. Pascali järgi annavad kaks viimast, st mitte-uskumise valikud inimese elu jaoks kas neutraalse (4: ei avalda mõju) või negatiivse tulemuse (3: põrgu), seevastu mõlemad uskumise valikud annavad positiivse tulemuse, kui uskuda ja jumal
Peenutsejad mehed tunnistasid armastuse patuks, tabuks. Naised aga mõtlesid teisiti (tegelased): "Kas tõesti taevas peaks seda pahaks panema, mis nõnda meeldiv on, et üldse muud ei tahaks." Moliere jaoks on oluline armastus, kui moraalne tunne. Seepärast ei ole võimalik armastuses valetada ja silmakirjatseda. Sell ajal ei olnud tähtis siire tunde avaldamine vaid meelitsemine, mängimine tunnetega. 3. Järgmised satiirinooled olid suunatud pimesi uskumise vastu. Sellega andis ta märku, et silmakirjalikkust on maalimas rohkem ja see jääb alati peale, sest inimesed ei oska kõiki pahesid elus ära tunda. Moliere eelistab aga mõõdukust kõiges: loomulikkust ning tervet suhtumist asjadesse; humaanset kannatlikkust nõrkuste suhtes, ning kõige eitamist, mis rikub inimese elu, ta kutsus inimesi üles olema valvsad, et vagatsejad nende elu, rahu ja rikkust ei rikuks. 4
Elulugu taas Frienzes · Õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku ametikoht 1610 · Avaldati enamik Galilei tuntuid töid · Rooma külastamine Toskaania teadusliku saadikuna 1611 · Accademia dei Lincei liikmeks saamine · Galilei raamat `'päikeseplekkidest'' · Tüli Christoph Scheineriga Elulugu - Koperniku ideede hukkamõist katoliku kiriku poolt · Rooma külastamine 1619 · Paulus V komisjoni moodustamine · Koperniku ideedesse uskumise keelamine · Paavsti vastuvõtt Elulugu - "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel" ja Galilei protsess · `'Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel'' 1632 · Rooma inkvisitsioonikohus · Süü omaksvõtmine · Eluaegne vanglakaristus · `'Diolago'', `'Discorsi'' ja `'Diagramma'' Elulugu Galileo vangistus ja surm · Toskaana saatkond Roomas · Siena peapiiskop · Arcetri villa · Surm 1642 Galileo on maetud Firenze Santa Croce
Laps õpib, uskudes täiskasvanut, õpilane usub oma õpetajaid ja õpikuid. Kahtlemine tuleb pärast uskumist. Paljugi, mida inimesed enda arvates teavad, nad tegelikult usuvad. Ma tean Ma usun See on nii Ma kahtlen / kahtlemine Kogemus Täielik kindlus Teadmine ja Kindlus kuuluvad erinevatesse kategooriatesse (308) Varasem kogemus võib olla praeguse kindluse põhjus, kuid kas ta on ka selle alus? (429) Mida ma tean seda ma usun (177) Wittgenstein filosofeeris tõe, kahtlemise, uskumise, keelemängude, kogemuste jne teemadel. Seda selleks, et ikkagi mõista täieliku tõe olemust ning selgitada, millal on mõtet asjades kahelda ja millal me saame milleski tõesti kindlad olla, millised laused on tõesed, milliseid tuleks kontrollida. AITÄH! Q&A
suhtes on väline, terminiga „tõe koherentsteooria“ – kontseptsioone, mis käsitlevad tõde kui teadmiste omavahelist kooskõla.“ 5. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni. Pragmatismi (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) kui filosoofiavoolu esindajatele tõekontseptsioonid. Pragmaatiline tõeteooria/tõekontseptsioon määratleb tõeste uskumise tagajärgede kaudu. Üldine iseloomustus: Tõesed on sellised uskumused … - mis “töötavad” - millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda - mis ennast õigustavad - millesse on kasulik uskuda. Näiteks, tõeste uskumuste alusel ehitatud lennuk, lendab. Absoluutne tõde on loogikute väljamõeldis ning sel pole mingit tähtsust praktikas. Peame leppima nende tõdedega mis “töötavad.” Jamesi järgi leidub siiski mõningaid absoluutseid tõdesid. Need on nö tajumuslikult ilmsed
midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Usundi eesmärgiks on panna inimesed elama täisväärtuslikku elu. Läbi aegade on uskumused muutunud. On jõutud järeldustele, et tänapäeva religioonide liikumine on jõudnud sinna kohta, mis eiravad kõiki kultuslikke tunnuseid. Fakt, et üha ebamäärasemaks muutub vahe teadusliku ja maagilise, kausaalse ja müütilise vahel, näitab üsna selgelt, et tänapäeva religioonid liiguvad maagiasse uskumise suunas. Põhiliseks erinevuseks kristluse ja nüüdisaegsete religioonide vahel on erinevus teistliku usu ja mitteteistliku maagia vahel. Maagiasse uskumine võib vähendada kahtlusi, kadedust ja ebakindlust. Kristlikuses tähenduses välistab usk usu ja lootuse asetamist maagiale. Uskumine akosmilisse monismi (monism on filosoofiline väljamõeldis, kes tõe asemel ihkavad ühtsust) ja kõige üks-olemisse, mis esineb enamikus uususundeis, seisab kaugel uskumisest kristlikku Jumalasse
Ullr, Thori võõraspoeg, kes on kaitseja kahevõitluses. Forsei, kelle koda oli taevas. Salakavalaks ja kohati lausa õeldaks peetakse Lokit, tema jaoks oli tähtis enamsti ainult enda heaolu. Maailmapildi kujundas vanad uskumused maailma loomisest ja selle valitsemises, tähtis oli teada, kust sa oled tulnud ja kuhu sa kuulud. Austada tuli aase ja teisi mütoloogilisi olendeid. Abivajamise korral oli vajalik pöörduda vaid õige jumala poole, kes piisava palumise ja uskumise korrral aitasid. Teati, et korralikult ja väärikalt elades pääsetakse peale surma Valhallasse.
· Pani aluse klassikalisele tõenäosusteooriale. · Pascal töötas välja Pascali kolmnurga ja kirjutas kombinatsioonide arvu leidmise eeskirjad. · Tema tööd tsükloidi Pascali kolmnurk: Iga rea esimene pindalast peetakse ja viimane element on 1, iga muu element saadakse kahe tema kohal diferentsiaalarvutuse oleva summana. eelkäijaks. Filosoofia · Tuntud on Pascali tõestus Jumala uskumise kasulikkusest, mida kutsutakse Pascali kihlveoks. · Pascal selgitas, et Jumala defineerimine inimlike mõistetega ei ole võimalik, Jumalat võib tajuda otsese mõistuseülese kindlustundega. · Väitis ka, et Jumalasse usk on igal juhul kasulik. Leiutised ja saavutused · Pascal täiustas Torricelli baromeetrit. · Esitas kõrgusemõõtja altimeetri idee · Leiutas hüdraulilise pressi · Leiutas esimese primitiivse ruletimasina. · Pascal olevat olnud esimene
1. Mis on kinnituskalduvus? Millist rolli võib see autori sõnul mängida horoskoopidesse uskumises ja millist rolli teaduses? Selgita. Kinnituskalduvus on kalduvus meelde jätta/tähele panna neid fakte, mis on kuidagi juba juhtunud/toimunud ja seega nö peavad paika. Küll aga terve selle segaduse kõrval jäävad välja muud aspektid, mis tegelikult väljendavad hoopis vastupidist või on puhtalt absurdsed. Horoskoopidesse uskumise suhtes võib öelda, et kui inimene on kergelt mõjutatav, siis kindlasti on temalgi kinnituskalduvust, kuna ta näeb seda, mida ta tahaks ja see paneb teda igasse horoskoopi uskuma. Teaduses on antud nähtus pigem negatiivne, kuna see toob kaasa mõtetult pikka nõrkade teooriate eluiga. Ka teaduses usutakse juba omaksvõetute teooriate alusel saadud tulemusi palju meelsamini ja kergemalt, kui aga mõne “julge hüpoteesi” puhul, kus võidakse norida iga väiksema asja kallal
Mina usun endasse.Ma usun, et kui kaotada endasse usk, on see kui allaandmine näiteks oma tuleviku suhtes,kui sa ei usu, et sa suudad teha mida tahad, siis oled sa kui allaandnud.Mina usun sellesse, et ma suudan teha mida tahan. Ma usun et ma suudan headele hinnetele õppida kui ma tahan ja rohkem püüaksin, usun et minust saaks hea mootorrattur,kui ma palju harjutaksin. Usk paneb mind selle poole aina rohkem ja rohkem püüdlema.Kui ma lõpetaksin sellesse uskumise, ei sõidaks ma enam, ja minust ei saaks head sõitjat ja ma ei tegeleks sellega,mis mulle meeldib. Jumalasse ma ei usu, väiksena ma ikka mõtlesin vahest, kas jumal on olemas või ei? Nagu paljud räägivad. Siiski ei suutnud mind keegi sellesse uskuma panna. Väiksena usuvad kõik päkapikkudesse näiteks.Ka mina uskusin.Muidugi on nii , et kui sa oled millesssegi uskunud,ja see osutub pettuseks, oled sa solvunud või pahane. Ka mina olin oma vanemate peale
Vanas-Egiptuses oli väga suur roll jumalate kultusel. Inimesed kummardasid neid, lootes saada surmajärgses elus paremat elu kui maapeal elades. Nad arvasid, et jumalad elavad templites. Egiptuses olid ka oma pühad loomad, keda ausati ja kelle eest hoolitseti. On müüdid, mille kohaselt need loomad on seotud jumalatega ja kõik kes neile halba teevad kannatavad väga hauataguses elus. See uskumus on säilinud siiani. Tänapäeval öeldakse sellise uskumise peale, et usk on küll hea, kuni ta ei sega sul elamast täisväärtuslikku elu ja olgem ausad, selline usk segab elamast normaalset elu. Kui vaadata veidi Egiptuse kunsti poole siis igal pildil on keegi suur ja keegi väike. Vaaraod tahtsid end alati suurena kujutada ning seetõttu ongi ka kunstist näha, et vaarao on sama suur kui elevant ning lihtinimene on sama väike kui sipelgas elevandi kõrval. Kuigi
vabad inimesed ehk mitte abielus. Seda põhiliselt karjääri ning toetuste saamise tõttu. Kuid ka Eestis järgivad paljud seda põhimõtet, mis on mitmed aastaid meie riigile ka probleemiks olnud. Kuid need on ainult mõned tavad paljudest. Üle maailma on massiliselt ka neid riike, kus traditsioonid ning tavad ületavad kõik isiklikud uskumised ning need ongi inimese põhitõdedeks. Need on riigid, kus konkreetse usu või uskumise taha on koondunud mingi inimeste hulk. Näiteks nagu on kristlus. Filmis, mida mina vaatama asusin tuli juttu 13-aastasest Deborah'i nimelisest tütarlapsest. Deborah sündis Kesk-Inglismaal kristlaste peresse, kus teda ning tema kaheksat õde ning venda lapsevanemad eluaeg kodus õpetanud olid. Tema kõige vanem vend õppis ülikoolis ning viimane võttis ta sinna paariks päevaks kaasa, et näidata, milline on elu väljaspool koduväravaid
jätta juhtudeks, kus seda tavalises keelelises suhtluses kasutatakse. Sealt läheb Wittgenstein keelemängude ja sõnade tähenduse juurde. Wittgenstein juurdleb aga selle üle, kas sõnad ikka alati tõesed on, sest muutuvates keelemängudes muutuvad ka sõnade tähendused. On olemas lauseid, milles kahtlemiseks ei tundu tõesti olevat põhjust. Nagu näiteks selles, et maailm on juba väga kaua enne minu sündimist olemas olnud. Wittgenstein otsib ka seost tõe ja uskumise, uskumise ja kahtlemise vahel. Kui inimene midagi usub, siis ta ei usu mitte üksiklauset, vaid kogu lausete süsteemi. Mõistlikul umbusul peab olema Wittgensteini arvates alus, sest on asju, mida mõistlikud inimesed usuvad. 7 "Filosoofilised uurimused" Ludwig Wittgensteini kolmas tähtsaim teos on "Philosophische Untersuchungen" ehk "Filosoofilised uurimused". Autor töötas raamatu kallal mitu aastat
Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Nägemise kaudu ilmuv vald - maailm, mida näen oma silmadega. Mõeldava vald asjad, millele saan mõelda. Päike, looduslikud asjad, nende varjud. 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Eikassia kujutlemine sellest, mis on tõeline teadmine tavateadvuse jaoks. Seaduspärasused varjude vahelduses. Nt: Õiglus, et Sokrates pannakse vangi, kuna ülempreester ütleb nii (ma tegelikult ei tea). Pistis uskumise tasand. Varjudest tehislike elementide juurde liikumine. Nt: Sokrates pannakse vangi, kuna ta on kurjategija (ma ei tea, kas ta on kurjategija, et kas ta on süüdi). Dianoia tegelik teadmine. Looduslike asjade varjud, tegelikult olemas olevate asjade koopiad, ka matemaatilised objektid. Nt: Ma usun, et ma tean, miks kurjategijad vangi pannakse. Noesis see tegelikkus, mis kunagi ei muutu. Looduslikud asjad koopajutus need on ideed. Nt: Kui tean, mis on
Maailmas on seitse põhiusundit : kristlus, juutlus, budism, taoism, budism, islam, hinduism. Usklikke on kolme tüüpi : ateistid, kes ei usu jumalasse, agnostikud, kes kahtlevad jumala olemasolust ja usklikud, kes usuvad. Ei osa öelda, keda kõige rohkem on. Idamaades on usklikke ~ 70%, Põhjamaades kõvasti vähem. See võib olla ka tingitud faktist, et idamaades elavad inimesed põlvkonniti koos ja seetõttu on usu mõju, traditsioonid tugevamalt kinnitunud. Uskumise ja uskmatuse tagab mingil määral kindlasti ka vanemate suhtumine sellesse. Kui lapsepõlvest saadik ollakse pühapäeviti kirikus käinud ja elatakse 10 käsu järgi, siis kindlasti peetakse neid kombeid ka edaspidi au sees. Kui aga ollakse usu suhtes tõrges ning ei peeta sellest eriliselt lugu, ei hakka see üldjuhul ka edaspidises elus suurt rolli mängima. Uskuma hakkavad ka need, kes on elus palju läbi elanud. Nad leiavad usust lohutust. Kiivalt uskuvad inimesed seavad lausa usu
)arengu käigus toimus spetsialiseerumine. hüdroloogia, geoloogia jne muutusid eraldi loodusteadusteks. ühiskonnateadustes tekkis esimene fundamentaalteadus- majandusteadus, tekkisid ka demograafia, rahvastikugeograafia, etnograafia jne. toimus ka lõimumine, koostöö eri teaduste vahel, et luua seoseid. kujunes süsteemkäsitlus. üldmaateadus-uurib Maa kui terviku ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist * 3 maailma tasandit: 1. tasand teadmiste tasand (teadus) 2. tasand- uskumise tasand (kultuur, religioon) 3. tasand- tunnete tasand (armastus) * fundamentaalteadus- kindlad alustalad * rakendusteadus- saab reaalselt rakendada 2. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias kaugseire- andmete kogumine kaugelt (satelliit, lennukitelt, soojuskaamera) kartograafias, metsatulekahjud, tormid, maavarad, loomaränded asukoha määramine: 1. GPS- globaalne positsioneerimissüsteem, koosneb satelliitidest ja seirejaamadest 2. GIS- geoinfo süsteem (vaja mitut satelliiti) 3
silma läbi (2+2=4). Mõtlemine avab pilgu. Nägemise kaudu ilmuv vald see maailm, mida silmadega näen kui ma need avan 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Eikassia kujutlemine, kõik see, mida tavateadvus peab tõeliseks teadmiseks. Oskus ennustada, millisele varjule järgneb missugune. Varjude vahelduvuses seaduspärasuste nägemine. Õiglus on see, et Sokrates pannakse vangi, sest ülempreester ütleb nii. Pistis uskumise tasand, ma juba liigun varjudest tehislike elementide juurde, mis neid varje heidavad ja kunstliku valguse allika poole tänu millele neid varje heidetekse. Sokrates pannakse vangi, sest Sokrates on kurjategija (me ei tea, kas Sokrates tegelikult on kurjategija). Dianoia tegelik teadmine, loodulike asjade varjud. Olemas olevate asjade koopiad. Matemaatilised objektid. Ma tean, miks kurjategijaid üldiselt (k.a. Sokrates) pannakse vangi. Saan aru, miks on mõistlik, et Sokrates vangi läheb
Kui väita, et heal ja kurjal on Jumala seadustest sõltumatu tähendus, siis see tõestab, et nende olemasolu eelneb loogilisel Jumalale. 5. Väidetakse, et Jumal on selleks, et maailmas õiglust kehtestada. Selleks aga tuleks uskuda hauatagusesse ellu, kus siinne elu tasakaalustatakse. Kuid tõenäolisuse järgi võiks järeldada, et kui siin juba ebaõiglus valitseb, valitseb see ilmselt ka igal pool mujal. 6. Tegelikeks Jumalasse uskumise põhjusteks on tavaliselt see, et neile on seda lapsest saadik vaikselt sisse harjutatud. Teiseks põhjuseks on inimese soov olla kaitstud kellegi suurema, vanema, tugevama poolt, kes tema poolt hoolitseb ja kelle peale rasketel hetkedel loota. 7. Kristus on öelnud mitmeid asju, mille järgi elada oleks ilmselgelt raske ja millest temast jutlustavad inimesedki kinni ei pea. Üldjuhul poleks keegi nõus oma varandust
Paugu hetkel kehtima füüsikalised konstandid olema täpselt sellised nagu nad täna on. 3. Eksistentsiaaalne tõestus: Pascal paradiisi müüt on parim seletus inimese loomulikule nostalgiale. Loomupärane inimese tung ja iha millegi suurema, kõrgema, ülevama järgi. Mälestus paradiisist. Postmodernne religioonifilosoofia: Isegi kui jamalaid ei olnud olemas, siis kui nendesse hakati uskuma, tasapisi selle uskumise käigus saavad nad olevaks. Kui on terve kogukond, kes usub jumalasse ja käitub, selle jumala reeglite järgi, siis nende inimeste kollektiivses uskumuses saavad need jumalad olevateks. Muutuvad samamoodi olevateks nagu arvud ja geomeetrilised figuurid. Jumala olemasolu ja olemuse üle loogika vahenditega arutleda ei saa. 4. Mis on teodiike? Teodiike on jumalaõigustuse teooria. Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe. Teodiike loodusliku kurjuse kohta:
rahvas närvas. Heinrich 4 oli siis keiser. Keiser seisis 3 päeva paljajalu lumes ja sai sellega paavsti andestuse. 1122. a Wormsi konkordaat piiskoppidele andis võimu paavst! Investituurtüli lõpetus. Innocentius 3 suurima mõjuga paavst. Sekkus asjadesse kui karta oli pattu. Suur osa euroopast sõltus paavstivõimust. Aquino Thomas tuntud teoloog. ,,Summa Theologiale" ,,Summa contra gentiles" Selgitas teadmisi ja seisukohti. Käsitleb kristliku uskumise ja inimmõiguste vahekorda. Ketserlus- kiriku kommetest ja kristlikest ideaalidest eraldus liikumine. Kirik proovis neid maha suruda. Inkvisitsioon ketserite ümberveenmine ja karistamine. Tegevust kontrollis paavst. Kohtunikud saatsid teate oma tulekust, pidasid jutluse, kutsusid ketsreleid patte tunnistama, kui keeldusid võisid saada surmanuhtluse. (hiliskeskajal) Kiriku mõjuvõim vähenes. Paavstid Avignonis 1305-1378
kritiseerisid sealhulgas ka kirikut, siis määrati esimesed kaks köidet ühiskondliku korra ja poliitika terava kriitika tõttu hävitamisele. Pärast keelustamist jätkati trükkimist salaja. Hiljem ilmus veel 28 köidet, selhulgas ka seitse lisaköidet. Valgustus on tõepoolest murrang inimkonna vaimuelus. Enne valgustajaid ei osanud inimesed isegi mitte arvata, et kirik võiks neile valetada, sest kõik oli ju ometi püha ja kahtlemine tähendas uskumise nõrkust. Kui kiriku vale aga päevavalgust nägi, sai ka tänu valgustajate nutikusele ning nende avatud mõtlemisele ka lihtrahvas oma silmad lõpuks avada ning hakata nõudma õiglust ning võrdsust, mis on ka tänapäevani inimestele väga olulised.
väide saaks olla tõene? (kas ühiskonna/teadlaste/tarkade/suure juhi/enamuse/ kirikuisade?) .. ,,Jane Austeni probleem" A: ,,J. A. poodi mõrvari poolt" B: ,,J.A. suri oma voodis" Mõlemad uskumused on koherentsed mõne uskumuste hulgaga. Keegi ei eelda, et A on tõene, kuid koherentsusteoreetik ei saa õelda et A on väär, B on tõde. 7. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni. Pragmaatiline tõeteooria määratleb tõeste uskumise tagajärgede kaudu. (W. James) Tõe kriteerium on tegevuse edukus. Tõesed on sellised uskumused: .. mis ,,töötavad" .. millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda .. mis ennast õigustavad .. millesse on kasulik uskuda Uskumus tuleb tõeseks lugeda siis, kui sellele rajanev tegevus viib seatud eesmärgile. Täpsustused: .. absoluutset tõde pole, peame leppima nende tõdedega, mis töötavad. .
mõttemaailma. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kirjeldage lühidalt kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millises tähenduses kasutatakse sõna tegevused? Ideede teiseks allikaks on reflektsioon ehk vaim analüüsib oma kogemusi (mõtteid ja elamusi) ehk vaim saab teadlikuks. Ideed tekivad meie sisemaailmast nii, et vaim analüüsib aistingute kaudu saadud välisinfot ja talletab selle meie mällu, mis tekitab meie sisemaailmas järgmised asjad: tajumise, mõtlemise, kahtlemise, uskumise, arutlemise, teadmise, tahtmise. Sõna „tegevused“ kasutatakse järgmises tähenduses: vaimu toimingud ideedega, mis tekitavad kirgi (rahuldustunne, ebamugavustunne) ehk siis vaimutegevus ja sellele järgnev tegevus tunne. SISU: Kõik ideed saavad alguse välistest materiaalsetest asjadest ja vaimu seesmistest tegevustest. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat
tohutut mõju ajaloole on võrreldud suisa Karl Marxi ,,Kapitalismiga". Õpetus usust. Augustinus ei käsitle usku inimlikust tahtest ajendatuna. Keegi ei saa omast jõust või omadest võimetest ega omast tahtest uskuda nii, et see usk oleks tõeline. Augustinuse arvates saab inimene õigesti uskuda ja Jumalat tunnetada vaid sel juhul, kui Jumal ise talle annab usu, mille siis inimene oma vaba tahte alusel võib vastu võtta või tagasi lükata. Nii et tõelise uskumise ja jumalatunnetuse võti on Jumala, mitte inimese käes. Augustinuse ajakäsitlus. Kristluse kriitikud haarasid varmalt kinni maailma loomisloost ja esitasid küsimusi: mida tegi Jumal enne seda kui ta lõi maailma? Miks ta lõi maailma just siis, mitte varem ega hiljem? Augustinus vastab kasutades võtmena aja mõistet: ,,Mis on siis aeg? Kui keegi minult ei küsi, siis ma tean, kui küsijale seletada tahaksin, siis ei tea." Aeg loodi samal ajal kui maailm; aeg
(1469-1538), kes sündis Lahore lähistel Pakistanis kes, vastandudes kastisüsteemiga, püüdis ühendada hindusid ja moslemeid. Kümnes ja viimane guru, guru Gobind Singh (16661708) viis 1699. aastal sisse ristimistseremoonia, andes sellega sikhidele nende identiteedi. Enne oma siitilmast lahkumist sätestas ta ka, et guru Grant Sahib jääb sikhidele lõplikuks vaimseks autoriteediks. Guru Nanak Uskumise sisu- tõekspidamised ja reeglid Sikhidele on keelatud kõik joovastavad ained, nagu alkohol, tubakas jne, juuste lõikamine, muslimite riitustele vastavalt ettevalmistatud liha söömine. Abielurikkumist loetakse patuks. Sikh peab teise mehe naisesse suhtuma nagu oma õesse või emasse ning teise mehe tütresse nagu enda omasse. Sama kehtib ka sikhi naiste kohta. Naistesse suhtutakse kui võrdsetesse kogukonnaliikmetesse.
Inimene ei taha oma süüd tunnistada kuigi ollakse samuti osa tekkinud probleemist. ,,Tervet arusaamist tuleb väga harva ette." (Voltaire, 1986; 363) Paljude juures pidurdavad eelarvamused arusaamist ja see, kes ühes asjas väga kainelt otsustab eksib mingi teise asja üle otsustamisel õige suurelt. Ma mõtlen, et kuidas selline veider vaimu tagasilangus saab ikkagi toimuda? Selle ainukeseks seletuseks saab olla hirm. Ka Jumala uskumise üheks põhjuseks, on hirm selle ees, et see, kes jumalat ei usu, läheb põrgusse. ,,Vaevalt leidub sellist riiki, kes elaks heade seaduste all." (Voltaire, 1986; 266) Praegustes riikides on kõik seadused tehtud seadusandja huvides, vastavalt antud hetke vajadustele, teadmatusest ja ka ebausu ajendil. Mina aga ei ütleks, et seadused on halvad. Tegelikult on seadused tehtud selleks, et meie elu parandada ja muudavad elu lihtsamaks. Ka tunniplaani koolis võib võtta seadusena
Tuttav võib olla näiteks mõne isiku või mõne kohaga. Oskusteadmine on oskus midagi teha, näiteks ei pea inimene, kes oskab ujuda, selgitama, kuidas ta seda teeb, ta lihtsalt oskab seda. 6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide! Prop. teadmine on teadmine, et. Näiteks ,,ma tean, et 2x2 on 4" 7. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. 8. Selgitage traditsioonilise määratluse ,,uskumise" ja ,,tõesuse" tingimust! Tõesus: et ma võiks teada, et Anul on leetrid, peavad Anul kõigepelt tõesti olema leetrid. Ehk teadmine peab vastama reaalsele olukorrale. Uskumine: et ma võiks teada, et Anul on leetrid, pean ma ka uskuma, et Anul on leetrid. Ehk ma pean uskuma seda olukorda. 9. Selgitage traditsioonilise määratluse ,,õigustatuse" tingimust! Et ma võiks teada, et Anul on leetrid, on tarvilik, et mu usk oleks õigustatud. Ehk ma pean uskuma
ilmutuseta Õpetus usust. Augustinus ei käsitle usku inimlikust tahtest ajendatuna. Keegi ei saa omast jõust või omadest võimetest ega omast tahtest uskuda nii, et see usk oleks tõeline. Augustinuse arvates saab inimene õigesti uskuda ja Jumalat tunnetada vaid sel juhul, kui Jumal ise talle annab usu, mille siis inimene oma vaba tahte alusel võib vastu võtta või tagasi lükata. Nii et tõelise uskumise ja jumalatunnetuse võti on Jumala, mitte inimese käes. Platonismi mõju. Augustinuse filosoofia tausta moodustab platonism. Ta on Platoni kaheks jagatud maailma läbinisti omaks võtnud mõtleja, kes sarnaselt antiigi suure filosoof- kirjanikuga sügavalt vihkab muutusi. Kahe maailma fenomen seisnes selles, et üks oli Jumala maailm, mis oli püsiv ja täiuslik, teine aga maailm, kus me elame ehk siis patune, julm ja muutuv maailm
10E KTG Mina usun saatusesse. Saatuse all ma mötlen teerada mida inimene käib ja kõik kurvid või ristmikud mis sel teel on on määratud talle ja ta peab need läbima, seda kuidas ta seda teeb otsustab ta inimene ise. Kuigi öeldakse, et iga inimene on oma saatuse sepp siis on see minu meelest ainult osalt tõde.54 Uskumise küsimus on vist maailma vanim probleem, sest inimene kes millegisse ei usu on tühjus. Iga inimene peab vähemalt ühte asja uskuma olgu see siis Jumal, armastus või parem tulevik. Mina jumalasse ei usu, kuid usun iseendasse. Isegi see on uskumine. Saatus kui tulevikurada on keeruline ja ettearvamatu. Keegi meist ei tea, mida saatus ette näeb ja olgugi, et saatuse teed on käänulised oleme pärast nende läbimist rahul, et hullemini ei läinud või täname, et nii hästi läks
mitteverbaalsed hinnangud jne. Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et ta on halb inimene, kui ei usu seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole: Kaotuspositsiooni peale mängimine: "ma lasen ennast maha, kui sa mind ei usu", "ma tunnen ennast nii halvasti, kui sa mind ei usu", "ma nii tahtsin head, ja nüüd sa ei usugi mind" Uskumise mõjude peale mängimine: "mu väide võib isegi vale olla, aga kui kõik teavad, et see on vale, siis juhtub halbu asju". (vaidlus teisendatakse lahenduse otsimiselt demagoogiale teiste inimeste suhtes, mida näidatakse hädavajalikuna) Järgmised võtted mängivad puudulike teadmiste peale: Valetamine: valede, ebaõigete või ebatäpsete andmete esitamine, faktide sihipärane moonutamine või faktide ebaaus valik.
Tutvusteadmine, oskusteadmine, propositsiooniline teadmine (ehk et-teadmine, väitev teadmine). Pakuks, et see ,,tõlkimine" oleks igat pidi asjade ette kujutamine ja käiks ikkagi läbi et-teadmise Kuidas defineerida et-teadmist? Kus teadmine või mitteteadmine ei sõltu otseselt läbitud kogemustest või tegevustest. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmine on õigustatud tõene uskumus Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse uskumise ja õigustatuse tingimust. lisaks sellele, et miski on päriselt tõde, pean ma selle teadmiseks ka seda uskuma ja see uskumus peab tulema usaldusväärselt aluselt. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil. Kas kõik 3 tingimust peavad alati olema täidetud? (kui tõde ja õigustatus on väga tugevalt täidetud, pole uskuda vaja et teada?) Mõnel juhul ka õigustatuse puudumine (instinktlik teadmine). Mõnikord pole ka 3 tingimust piisavad.
Jumal on loonud niisuguse maailma korra, mille reeglite kogusumma annab parima tulemuse võrreldes olukorraga, kus kõik valitsev ja reeglistik oleks teistsugune. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Postmoderne religioonifilosoofia: Jumala eksistentsi tõestamise poolt argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest- jumalad tasapidi uskumise käigus saavad olevaks , sisenevad eksistentsi, muutuvad eksisteerivateks. Igasuguse religiooni filosoofia vastu laiemalt argument: loogika transtsendentsest kehtivusest- kui on nii, et jumal on kõikvõimas, siis kas jumal võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Me ei tea oma loogika piire. Me ei tea kas loogika kehtib selle maailma kohta, mille jumal on loonud. Kas jumal oleks olnud võimeline kehtestama teistsuguseid loogika reegleid? Usu ja mõistuse vahekord 1
3000 eKr.), 64 cm. Stseenid plaadi mõlemal küljel jutustavad lõunariigi võidust põhjariigi üle, kus steene tuleb lugeda nagu raamatut. Egiptuse hieroglüüfid. Kirja võib lugeda vasakult paremale, paremalt vasakule või ülevalt alla. Kuidas just, seda näitavad inimeste ja loomade asendid, nende peapööre. Seinamaal Teeba hauakambrist: Nebamuni aed ehk Tiik aiaga, u.1400 eKr. Kohtumõistmine Osirise ees. Südamekaalud tähistavad kõrgemat kohust, kuna uskumise kohaselt kaalus allilmas jumal Anubis selle peal inimeste hingi. Ühele kaalukausile asetati seaduse MAAT´i sulg ja teisele poole lahkunu süda. Süda pidi olema kergem kui sulg, et hingel allilmas elada lubataks. Aasrist, mis on elu sümbol. Seda kannavad kõik jumalad. Kuningkobra, vaaraode ja kuningliku perekonna püha sümbol. Amenhotep IV suutis ainsa valitsejana kõigutada Egiptuse stiili raudseid reegleid. Ta
Sellele tuginev usk võib osutuda tõeks, kuid ei saa anda alust teadmisele. 2) Tõesuse tingimus: “Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, peab ta tõesti olema HIV positiivne.” Tuttav on täiesti veendunud, et P on HIV pos.ja ütleb, et tean täiesti kindlalt, et P on HIV pos.Kui asi nii ei ole, kuigi inimene usub kindlalt, et tema väide on tõene, siis ei hakka keegi ütlema, et see inimene teab, kuidas P tervis tegelikult on. 3) Uskumise tingimus: “Et võiksin teada, et P. on HIV posit. pean ka uskuma, et P. on HIV pos.” Oletame, et tõesuse tingimus on täidetud. P. on HIV positiivne, kuid mingil põhjusel ma ei usu seda. Seega on küllalt ilmne, et kui ma ei usu, siis ma ka ei tea. Kas uskumine on ikka tarvilik? 10. Selgitage traditsioonilise määratluse „uskumise“ ja „tõesuse“ tingimust! Tõesuse tingimus: “Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, peab ta tõesti olema HIV positiivne
olemasolu põhiküsimusi. Teadus peaks küll kasutama matemaatilist meetodit, kuid see ei haara absoluutsust. Teadus viib välja skeptitsismile, mille ületamine on võimalik vaid usu ja kaemuse abil. Religioon ja selle vaated ei põhine ratsionaalsetel argumentidel ning neid ei ole võimalik ratsionaalsete argumentidega ümber lükata. Jumala defineerimine inimlike mõistetega ei ole võimalik, Jumalat võib mõista otsese üleratsionaalse kindlustundega. Pascal on tuntud ka oma neljase uskumise ja jumala olemasolu kombinatoorika poolest. Usulise poole pealt oli Blaise seotud eelkõige jansenismiga, mis seletas ortodokssest katoliiklusest erineval moel lahti Augustinuse predestinatsiooniõpetuse ja oli äärmiselt kriitiline jesuiitluse suhtes. Pascali öeldut tsiteeritakse tänapäevalgi, kuna need on meeldejäävad ja sügavamõttelised. Näiteks: "Mida vaimsem keegi on, seda rohkem omapäraseid inimesi ta enda ümber märkab
Kehaline kasvatus on osa õppeprogrammist, mille eesmärgiks on õpetada läbi kehalise liikumise. Kehalise kasvatuse peamine eesmärk on kehaliselt aktiivse eluviisi kujunemise toetamine õpetades lastele ja noorukitele erinevaid spordialasid ja arendades liikumisoskusi. Õpetus tervisele soodsast kehalisest aktiivsusest peaks sisaldama teadmiste, arusaamise, motoorsete oskuste ja vilumuste, käitumise suunamise oskuste õpetamist ning enda toimetulekusse uskumise ja positiivse suhtumise kujundamist kehaliselt aktiivsesse elustiili. Konkreetse võimaluse kasutamisel tuleb olla maksimaalselt paindlik, pakkudes võimalust mitmekesiseks tegevuseks. Ühelt poolt on oluline õpetaja aktiivsus erinevate võimaluste kasutamisel, teiselt poolt huvi ja meeldivuse säilitamine. Kehalise kasvatuse tund võiks sisaldada rohkem eakohast meeldivat tegevust, sealhulgas näiteks tantsimist, mis suurendaks kindlasti tüdrukute osavõttu tundidest
ta püüdis oma heategevuses anonüümseks jääda, ,,Parimad heateod on salajased heateod" oli ta üks lemmikütelustest. Ta korraldas 1662 aastal Pariisis ,,viie-souliste tõldade" liikluse, mis sai ühiskondliku transpordi aluseks. Teiste linnade vaestele saatis ta raha. Pascal elas oma õest kauem vaid 10 kuud, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul suri ta 19.augustil 1662, olles vaid 39 aasta vanune. Pascal on tuntud oma neljase uskumise ja jumala olemasolu kombinatoorika poolest. Need neli varianti on 1. uskuda kui jumal on olemas 2, uskuda, kui jumalat pole olemas 3. mitte uskuda kui jumal on olemas 4. mitte uskuda kui jumalat pole olemas Pascali järgi annavad kaks viimast, st mitteuskumise varianti inimese jaoks kas neutraalse või negatiivse tulemuse, seevastu kaks esimest uskumise varianti positiivse tulemuse. Seega on inimese jaoks mõistlik igal juhul uskuda.
kuidas-teadmine: "Ma tean, kuidas füüsikas seda valemit kasutada" "Ma tean, kus asub Venemaa" "Ma tean, kuidas õmmelda sellikut" 8. Mis on propositsiooniline (et-teadmine) teadmine? Moodusta näide! Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. nt. Ma tean, et 2+2=4 9. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. (ÕTU) 10. Selgitage traditsioonilise määratluse (ÕTU) ,,uskumise" ja ,,tõesuse" tingimust! 1. Tõesuse tingimus: "Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, peab ta tõesti olema HIV positiivne." Kui asi nii ei ole, kuigi inimene usub kindlalt, et tema väide on tõene, siis ei hakka keegi ütlema, et see inimene TEAB seda. 2. Uskumise tingimus: "Et võiksi teada, et P. on HIV positiivne, pean ka uskuma, et P. on HIV positiivne." Oletame, et tõesuse tingimus on täidetud. P. on HIV positiivne, kuid mingil põhjusel ma ei usu seda
Viljaringid on tõesti üks suurimaid fakte , mille pärast ma usun , et ufod ON olemas . Tõesti , selliseid suuri geomeetrilisi kujundeid ei suudaks inimesed kuidagi valmistada . Samuti oleks see väga ebatõenäoline , et keegi ei märkaks inimesi , kes neid viljaringe teeksid . 5 ARVAMUSI ÜLE MAAILMA · Vatikani observatooriumi juhataja isa Jose Gabriel Funesi teatel ei välista Vatikan jumalasse uskumise kõrval ka teiste planeetide asukatesse uskumist, teatas RIA Novosti."On võimalik uskuda jumalat ja tulnukaid. On võimalik tunnistada teiste, veel arenenumate maailmade olemasolu, panemata aga kahtluse alla loomist, ülestõusmist ja lunastust," ütles Funes. Kui on maapealsed elusolendid jumala poolt loodud, siis on ka teistel planeetidel võimalik jumala loodud elu, toonitas Funes. " Kui me peame maiseid olendeid vendadeks ja õdedeks, miks me siis ei või rääkida
vaimsete praktikate kaudu), kristlik müstika (ollakse teadlik iseendast, leitakse oma identiteet), praktiline müstika (argine omandab igavikulise mõõtme). - Stace: väljasuunatud müstika (ühtekuuluvus olevaga, hõlmatust pühast) spontaanne, sissesuunatud müstika (ajatus, oma mina kadumine, sisemine vaikus ja tühjus) vastavad harjutused, praktika 6. Usulise orientatsiooni mõiste ja liigid. - uskumise või religioosne-olemise viis - sisemine or: pühendumine usulistele väärtustele; oma põhimotiivi leidmine religioonis (kogu inimese elu on religioosne) - välimine or: religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks - otsiv or: avatud&aus kahtlemine ja tõe otsimine lähtudes veendumusest, et lõplik tõde on saavutamatu 7. Religiooni mõju mõnuainete tarvitamisele. - usulistes kogukondades toimub sotsiaalse toetuse ja kontrolli süsteem
ulatunud. Lõhe mina ja piiri vaheline psüühika osa. Lõhe on usuline vaakum sügavamais usuliste kogemuste ja psüühika kõige enam integreeritud osa vahel. Psüühika usulise kogemuse sisu võimalik piirkond Konkreetsus integreeritus psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika integreerituseni. 8. Usulise orientatsiooni mõiste ja liigid: sisemine, väline, küsiv. Usuline orientatsiooni tähendab uskumise või religioosne-olemise viis 1) Sisemine kogu inimese elu on religioosne. Pühendumine usulistele väärtustele ja oma põhimotiivi leidmine religioonis. Teisi vajadusi hinnatakse usulisest seisukohast lähtudes, püüdes neid viia kooskõlla usuliste veendumuste ja seisukohtadega. Usulised seisukohad on sügavalt omaks võetud. 2) Väline usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad. Religiooni kasutatakse mingite
Oskusteadmine ehk õpitud/selgeks tehtud teadmine nt salli kudumine. 6. Proportsiooniline teadmine: Ehk „et“ teadmine. Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. Nt: 2+4=6 7. Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse kolme komponenti: Tõesuse tingimus ehk midagi teada, peab see juba nii olema/ olema juhtunud (keegi gripis ja ma tean et on haige). Uskumise tingimus ehk et teada pean ka uskuma/omaks võtma/ aktsepteerima (et teada et keegi on haige pean ma ka uskuma et ta on haige). Õigustatuse tingimus ehk uskumus/omaks võtmine peab olema õigustatud. 8. Traditsioonilse määratluse õigustatuse tingimus: uskumus mingist teadmisest peab olema õigustatud ehk ei tohi olla külajutt 9
(psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika integreerituseni); piir (psüühika integreerituse max tase, milleni usulise kogemuse sisu on ulatunud); mina; jälg (psüühika osa, mis sisaldab kõiki seniolnud usulisi kogemusi); lõhe (mina ja piiri vaheline psüühika osa; usuline vaakum sügavaimate usuliste kogemuste ja psüühika kõige enam integreeritud osa vahel) 5. Usulise orientatsiooni mõiste ja liigid. - uskumise või religioosne-olemise viis - sisemine or: pühendumine usulistele väärtustele; oma põhimotiivi leidmine religioonis (kogu inimese elu on religioosne) - välimine or: religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks - otsiv or: avatud&aus kahtlemine ja tõe otsimine lähtudes veendumusest, et lõplik tõde on saavutamatu 6. Religiooni mõju moraalse käitumise erinevatele tahkudele. Moraalirelativismi ja moraaliabsolutismi mõiste.
5. Tegus headus Ehk inimene täidab oma kohust riigi ees. · 1910. A sai konfutsianismist Hiina riigireligioon. (Umbes aastaks ajaks) Jaapan · Kaks peamist religiooni: 1. Shintó religioon-maailmavaade. (tuleneb hiina keelest) 2. Butshudó ehk Zen-Budism religioon-maailmavaade. Shintó jumalate tee · Siiani Jaapani kultuuriruumis tähtsal kohal, on suuresti mõjutatud Hiina poolt. · Shintó on entniline religioon ehk omane ühele kindlale rahvale ehk jaapanlastele. · Uskumise aluseks: Igal olendil on olemas hing, pärast surma hoiab hing keha lähedusse. Hing tuleb vaigistada, kas ohverdustega või siis esivanemate mälestamisega, et hing ei tuleks kummitama. · Maailm, kus me elame, on täidetud kami-dega. · Kami jumal, jumalus. (8 miljonit kamit Yao yorozu no kami) · Kamid võivad olla koha(kaitse)vaimud, loodusvaimud jne. · Kõige olulisem on päikesejumalanna Amaterasu. · Kamid on kaasa tulnud ka modernsesse maailma.
On olemas lauseid, milles kahtlemiseks ei tundu tõesti olevat põhjust. Nagu näiteks selles, et maailm on juba väga kaua enne minu sündimist olemas olnud. Samuti ei mõelda pikemalt järele lause puhul: ,,Ma läksin oma koduuksest välja", et kas see uks tõepoolest olemas on. Loogikavastaste oletustega pole mitte midagi peale hakata, kuid selleks, et neid ära tunda, peab mõtlema, mis lause kasuks ja mis selle vastu räägib. Wittgenstein otsib ka seost tõe ja uskumise, uskumise ja kahtlemise vahel. Kui inimene midagi usub, siis ta ei usu mitte üksiklauset, vaid kogu lausete süsteemi. Me usume asju, mida on meile õpetatud ning me ei näe põhjust nendes faktides kahelda. Nad on meie jaoks tõesed. On juhtumeid, kus kahtlus ei ole mõistlik või see tundub loogiliselt võimatu. Kahtlemine nõuab konkreetset põhjust selleks. Laps õpib, uskudes täiskasvanut, õpilane usub oma õpetajaid ja õpikuid. Kahtlemine tuleb pärast uskumist
annaabi.ee 
