Väärtus peredes (0)

Regina Kaasik
12.A klass
Väärtus peredes
Perekonnal on tänapäeva ühiskonnas väga erinev väärtus. Nüüdisajal pühendavad inimesed rohkem aega oma isiklikele tegemistele. Heaks näiteks on Hiina, kus on 200 miljonit inimest 1,379 miljardist on vabad inimesed ehk mitte abielus. Seda põhiliselt karjääri ning toetuste saamise tõttu. Kuid ka Eestis järgivad paljud seda põhimõtet, mis on mitmed aastaid meie riigile ka probleemiks olnud. Kuid need on ainult mõned tavad paljudest. Üle maailma on massiliselt ka neid riike, kus traditsioonid ning tavad ületavad kõik isiklikud uskumised ning need ongi inimese põhitõdedeks. Need on riigid, kus konkreetse usu või uskumise taha on koondunud mingi inimeste hulk. Näiteks nagu on kristlus .
Filmis, mida mina vaatama asusin tuli juttu 13-aastasest Deborah’i nimelisest tütarlapsest. Deborah sündis Kesk-Inglismaal kristlaste peresse, kus teda ning tema kaheksat õde ning venda lapsevanemad eluaeg kodus õpetanud olid. Tema kõige vanem vend õppis ülikoolis ning viimane võttis ta sinna paariks päevaks kaasa, et näidata, milline on elu väljaspool koduväravaid. Filmis tuli kõige enam esile see, kui erinevad võivad olla meie perede kasvatusmeetodid. Kontrastina sai selgelt välja tuua noore, kelle vanemad pole teda ümbritseva maailmaga kokku lasknud ning see, milliseks inimesed muutuvad, kui saavad kontakti kõikide nende terminitega, mis tänapäeva noorsoole olulised on, nagu näiteks ühtekuuluvus, sotsialiseerimine ning vajadus gruppi kuuluda. See, kas lapsevanem peaks reeglina last tema valikutega piirama nii, et laps sinna midagi parata ei saa, on samuti oluline teema, kuid lõppkokkuvõttes teeb selle otsuse lapsevanem. (kasvumeetodid, vanematega väljaspool elamine vs ainult nende ümber)
Film paneb mõtlema kaasaegse peremudeli peale. Kui suurt rolli mängib tegelikkuses see, millesse usuvad sinu vanemad. See mõjutab otseselt ka seda, mida noorele inimesele õpetatakse ning millised on tema traditsioonid. On väga ebatõenäoline, et laps hakkab suuremaks kasvades uskuma midagi, mis on vastuolus sellega, mis on seatud justkui tema elu aluseks. Nagu ka ülal mainitud on, võivad sellised usupöördumised toimuda, enamjaolt just sotsiaalsel survel . Selles filmis olid aga lapsed selgesti kõigest, mida meie peame igapäevaseks sotsialiseerimiseks, täiesti eraldatud. Küll aga külastasid ka nemad internetti ja olid minimaalselt ka kursis sellega, millega võiks üks 13-aastane tütarlaps tänapäeval tegeleda. Kuigi see ei šokeerinud teda, ei leidnud tüdruk, et see tema jaoks mingil viisil erutav või kütkestav eluviis oleks. Erinevalt nendest noortest , keda tunneb meie kaasaegne Eestimaa. Kus noored teevad n-ö patte igapäevaselt ning ei jaga filmis oleva noore neiuga mitte üldse sarnast vaatenurka. Heaks näiteks on juba meie noorte käitumismuster ning suhtumine kõigesse sellesse, mis neile pakutakse ning mis neil olemas on. Eriti kui selleks on perekonna või lähedaste inimeste olemasolu. See on üks ning ainus, mida inimene enda jaoks tõeliselt oluliseks peaks lugema. Seda lihtsalt ei väärtustata nooruspõlves, vähemalt mitte enamiku laste seas tänapäeval.