Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

“Sünniaja mõju elukäigule: Horoskoobid vs teadus” (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mis on kinnituskalduvus?
  • Millist rolli võib see autori sõnul mängida horoskoopidesse uskumises ja millist rolli teaduses?
  • Kuidas püüab autor seletada horoskoopidesse uskumist Foreri efekti kaudu?
  • Millised kolm kriteeriumi Foreri efekti toimimisele kaasa aitavad?
Tudengi emakeel ei ole eesti keel. 
“Sünniaja mõju elukäigule: Horoskoobid vs teadus” 
1.  Mis on kinnituskalduvus? Millist rolli võib see autori sõnul mängida horoskoopidesse 
uskumises ja millist rolli teaduses ? Selgita. 
Kinnituskalduvus on kalduvus  meelde jätta/tähele panna neid fakte, mis on kuidagi juba 
juhtunud/toimunud ja seega nö peavad paika. Küll aga terve selle segaduse kõrval jäävad 
välja muud aspektid, mis tegelikult väljendavad hoopis vastupidist või on puhtalt 
absurdsed. Horoskoopidesse uskumise suhtes võib öelda, et kui inimene on kergelt 
mõjutatav, siis kindlasti on temalgi kinnituskalduvust, kuna ta näeb seda, mida ta tahaks ja 
see paneb teda  igasse horoskoopi uskuma. Teaduses on antud nähtus pigem negatiivne, 
kuna see toob kaasa mõtetult pikka nõrkade teooriate eluiga. Ka teaduses usutakse juba 
omaksvõetute teooriate alusel saadud tulemusi palju meelsamini ja kergemalt, kui aga 
mõne “julge hüpoteesi” puhul, kus võidakse norida iga väiksema asja kallal. 
Kinnituskalduvus on kui enesepette, seega ei saa pidada ka selliseid tulemusi või tulemuste 
retsenseerimist tõesteks ja objektiivseteks.  
2.  Kuidas püüab autor seletada horoskoopidesse uskumist Foreri efekti kaudu? Millised 
kolm kriteeriumi Foreri efekti toimimisele kaasa aitavad? 
Horoskoobid käsitlevad üldjuhul seletusi  ja iseloomustusi, mis tegelikult käivad 
samamoodi ka paljude teiste inimeste kohta. Võib julgelt väita, et pea iga inimese kohta. 
Esimene  kriteerium on see, et inimene peab uskuma, et antud kirjeldus või iseloomustus on 
kirjutatud just talle isiklikult (nagu tihtipeale horoskoobi koostajad soovivad teada kindlat 
sünnikuupäeva koos aastaga). Teiseks peab selle koostajal  olema autoriteet lugeja  silmis
Ning  kolmandaks  – enamasti peaks kirjutama headest omadustest ning  vahepeal lisama  
sõnu “vahest, mõnikord, jne”.  
3.  Autor kirjutab, et sünniaeg siiski korreleerub osaliselt teatud isiksuseomadustega. 
Kuidas erinevad autori käsitletud püüded seda asjaolu seletada sellest, kuidas on 
püütud seda nähtust seletada horoskoopide kaudu? 
Põhiline erinevus seisneb selles, millel põhinevad need väited . Autori kirjutatu põhineb 
siiski uuringutel ning sellel on ka teaduslik taust, horoskoopidest seda arvata ei saa. Samuti 
põhjendab autori käsitletud hüpoteesid eelkõige inimese arengut ning välistegurite mõju 
loote arengule (kui tal pole veel isiksustki, seega horoskoopidest rääkida ei saagi). 
Horoskoopide puhul on aga tegemist puhtalt psühholoogilise mõjutatavusega, mida on 
kokku pannud üsna ükskõik kes. Kuna horoskoopidel puudub reaalne teaduslik taust, ei saa 
seda ka mitte milelgagi seostada . Autor ise on kuulnud ka ühte  juttu , kuid ei saa väita 
100% kindlalt, et see ka nii oli, aga väidetavalt ühes ajakirjas kirjutab horoskoope see, kes 
tööle hilines. Peale seda polegi mingit kahtlust, et need horoskoobid tulevad kuskilt taevast 
näpuga näidates. 
 
Sünniaja mõju elukäigule-Horoskoobid vs teadus #1 Sünniaja mõju elukäigule-Horoskoobid vs teadus #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor platosev Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Teadusfilosoofia – ja metodoloogia
82
docx

Teadusfilosoofia – ja metodoloogia

Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus

Filosoofia
UURIMISMEETODID
55
docx

UURIMISMEETODID

Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on

Uurimismeetodid
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus
30
doc

Kvalitatiivsete meetodite üldkursus

kasutada printsiipidena, mille abil seletada ja ennustada fenomene. Näiteks: Einsteini relatiivsusteooria. · Teaduse või kunsti haru, mis tegeleb selle põhimõtete või meetoditega ­ eristatuna selle praktikast. Näiteks muusikateooria. Metodoloogia · Metodoloogia on teadustegevuses kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamine ja uurimine · Teadus meetoditest · Teatud teaduses kasutusel olevate põhiliste uurimisprintsiipide, strateegiate süsteem · Teatud teaduses kasutusel olevate uurimismeetodite kogum. LISAKS (toon mõned definitsioonid ingliskeelsena, kuna need on mu enda jaoks nõnda arusaadavamad kui siis, kui ma tõlkima hakkaksin): A system of broad principles or rules from which specific methods or procedures may be derived to interpret or solve different problems within the scope of a particular discipline.

Ainetöö
Uurmismeetodid psühholoogias
25
pdf

Uurmismeetodid psühholoogias

tähtsust, vastandina senisele teoreetilistel konstruktsioonidel põhinevale deduktsioonile. Eksperimentaalne meetod ise tuli psühholoogiasse sensoorse füsioloogia uuringutest. 19. saj. keskel oli saksa füsioloogia huvitunud meeleorganite füsioloogiast ning info ülekandest meeleorganitest NS vahendusel ajju. H.von Helmholtz (1821-1894), füüsik ja füsioloog esindas seda suunda. Suurim mõju eks. psüh. tekkele; kuulmis- ja nägemisps. alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha n.impulsside kulgemise kiirust (Müller väitis, et see toimub "valguse kiirusel"). Eksperimendid õla v. põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30- 50 m/s (mis on ligikaudu õige kesk. jämedusega närvikiudude korral). Teadusliku psühholoogia teke Saksamaal: "4 suurt vaala": 9

Psühholoogia
KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
50
docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

Protsessiliigid: - Materiaalsed (nt väed viiakse Iraagist välja) osalised: agent, siht (nt valitsus toob väed Iraagist koju) – on tegija ja see, mille või kelle suhtes tehakse. Kas on lauses kirjeldatud aktiivsena (agent) või passiivsena? metafoorne agent (nt kujunduse ühtlustamine lihtsustab rahatähe äratundmist) – kas toimija on inimlik tegutseja (agent) või on metafoor (asi, nähtus, mis protsessidele mõju avaldab)? Toimumisprotsessid (nt koalitsioon lagunes). - Mentaalsed: 1) Mõtlemisprotsessid (nt valitsus mõtleb tuleva aasta eelarve peale) 2) Tundmisprotsessid 3) Tahtmisprotsessid 4) Tajumisprotsessid (nt koalitsioon näeb vajadust) - Suhteprotsessid – kellegagi ei juhtu midagi, vaid keegi lihtsalt on 1) Atributiivsed (nt Eesti on väike) 2) Identifitseerivad (nt demokraatia aluseks on inimeste võrdsus)

Foneetika
Mõtte mõttest
35
doc

Mõtte mõttest

Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma. FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis TEADUSELE TOETUV: Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab filosoofiana ja lõpeb oskusena. Teadus on analüütiline kirjeldamine, filosoofia sünteetiline tõlgitsemine. RELIGIOONILE TOETUV: Tugineb religioossetele ja moraalsetele veendumustele ja arusaamadele. Filosoofia uurib mõistusetõdesid (mitte ilmutustõdesid), ta on teadlik järelemõtlemine inimmõistusega haaratava üle. Ennast ja maailma mõistes mõistab inimene sügavamalt oma usku, avastab vajalikke tugipunkte eluks ja toimimiseks.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Sissejuhatus vaimufilosoofiasse
60
docx

Sissejuhatus vaimufilosoofiasse

nähtustele või seletustele). Erinevate vaimuseisundite nagu uskumused, soovid, tajuseisundid jne omadused ning eriteooriad nende kohta. Intentsionaalsus – vaimuseisund on millegi kohta, st tal on objekt ning tänu sellele, et seisundil on sisu, saab ta olla millegi koht. Teadvus ja meelelised kvaliteedid – on mingi tunne midagi näha või mõelda või on kuidagi olla mingis vaimuseisundis. Vaimse põhjuslikkuse probleem – kuidas saab vaim avaldada mõju füüsilisele maailmale, kui füüsiliste maailma protsesse saavad mõjutada ainult vastavad protsessid. Enesekohane teadmine – meie teadmised oma vaimuseisundite kohta on samuti vaimufilosoofia keskmes, kuna intuitiivne arusaam nendest teadmistest kipub rääkima vastu mitmetele filosoofilistele teooriatele. Isikusamasuse probleem – mis teeb minust sama isiku, kes ma olin x aastat tagasi? Tahtevabaduse küsimus – kui füüsikalised ajuprotsessid on determineeritud teiste füüsiliste

Filosoofia
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

täpsustada, et tal loetletud puudusi poleks? Lugemist • Hurford 2007 räägib keele ja eriti tähenduse tekkimisest evolutsiooni käigus, uurides muuhulgas praeguste ahvide kognitiivseid võimeid ja leides need olevat väga lähedased abstraktsele mõtlemisele, mida varem on üldiselt inimese monopoliks peetud. • Harris 2001 on kogumik, mille artiklites käsitletakse keele- müüdi mõju lingvistikale ja mitmele oskussuhtluse valdkon- nale. Keelemüüdiks nimetavad sealsed autorid sama, mida siin oleme nimetanud fikseeritud koodi mudeliks: et keel on kood, mille abil antakse mõtteid edasi. • Uskumust, et kõneleja paneb oma mõtted suhtluskanali ühest otsast sisse ja kuulaja võtab need muutmatul kujul teisest otsast välja, nimetab Michael Reddy kanalimetafooriks. Oma

Inimeseõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun