50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristinake07
Õppematerjali autor
Väärtused tänapäeva elus Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Vanem põlvkond arvab, et kes ei mäleta minevikku, sellel pole ka tulevikku. Öeldakse, et meie mälu võimsaim põhifunktsioon on unustamine, selle tagajäriel ununevad inimlikud väärtused. Miks kipub tänapäeva eestlane oma põhiväärtusi unustama? Kui madalale suudab inimene langeda, et elus toime tulla?
Unustatud väärtused Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti väärtustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Teismeliste jaoks on tähtis välimine ilu, aga selle taga peitub tõelisus-sisemine ilu, mida ei hinnata enam. Vanem põlvkond arvab, et kes ei mäleta minevikku,sellel pole ka tulevikku. Öeldakse, et meie võimsa mälu põhifunktsioon on unustus. Ometi on teisigi võimalusi ning omakasu eesmärgil unustatakse inimlikud väärtused. Tagajärjeks on
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
1881 kolib perega Moskva, pettub, tahab talupoeglikku eluviisi- kõlbeline enesetäiustamine. Häiris materjalistlik ebavõrdsus, püüdis kergendada talupoegade elu, kirjutas aabitsa, avas kooli (pidi sulgema). 1910 otsustab põgeneda kodust. Sureb kopsupõletikku. Looming lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. Varakult hakkas kirjutama päevikut, millest hiljem vormub romaanitriloogia: 1852 "Lapsepõlv", "Poisiiga", "Noorus" "Sevastopori jutustused" Vene sõjad 1869 "Sõda ja rahu" tetraloogia. kirjutas 1863. a sügisest. Tõeline mammut-romaan mahukas, erinevaid tegevusliine palju, tegelasi ~300
Religioon õhtumaises kultuuris Tänane Euroopa. Kultuurist ja . . . sitast Sitast alustades ● N-ö tagurpidi ajalugu ehk purki-sittumisest tagasi keskaegsete kaunite kunstide kristlike juurte juurde Purki sittumine -> ● Jaan Toomiku 1992.a installatsioon “15.mai-1.juuni 1992” ○ Pmst klaaspurkidest vahemikus mainitud “loodud” ja kokkukogutud ekskrementidega ○ Oluline pigem sõnum -> kunstniku piiratud päevamenüü, reaktsioon kultuuri kahepalgelisele estetismile ○ Polnud väljapaneku ajal skandaalne, kuid kogu kaasaegsele kunstile kleepus külge sitapurgi metafoor (kõik, mis moodsa kunsti puhul tundub häiriv ja arusaamatu ● Esimene oli siiski Piero Manzoni sari “Merda d’Artista”, mida ta siis müüs väitega, et iga purk sisaldab 30g kulda (solgiauto = kullapaak) ○ Ideeks oli kulla maailmaturu grammihinna arvestamine ○ Tegelikul
voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor-Eesti" kunstikäsitusega. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele Noor eestlased algatasid kunstinäituste korraldamise traditsiooni. Noor-Eesti tähtsus: Vormi rõhutamine ja stiil Kirjanduskriitika täiesti uus tase Noorte autorite toetamine Väliskirjanduse tähtsustamine Keele areng Teose kujundus uuel tasemel Trükikoja loomine Sõnavara rikastamine Tõlkimise uus tase Eesti kirjanduse tõlkimine soome keelde IV RÜHMITUS ARBUJAD (LOITSJAD) (30-NDAD 40-NDAD) Tartu Tegu oli Tartu Ülikooli sõpruskonnaga, kuhu kuulusid Betti Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Bernard Kangro, Uku Masing ja Mart Raud. Nad kõik õppisid ülikoolis filosoofiat, v.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid