Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhan Viiding (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes oli Juhan Viiding?
  • Mis oli Juhan Viiding?
  • Mida langetame tihti kuid kas nendest üldse sõltub midagi?
JUHAN VIIDING
Sündinud: 1. juuni 1948
Surnud: 21. veebruar 1995
Pseudonüüm : Jüri Üdi
Hariduskäik:
  • 6 erinevat üldhariduskooli
  • Tallinna 21. keskkool (väga lühikest aega)
  • Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkool (ehk õhtukool)
  • Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunsti eriala
    (praegu Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia) 1968-1972
    Perekond:
    • isa Paul Viiding ja ema Linda Viiding
    • 3 õde
    • naine Riina Kiisk
    • tütar Elo Viiding
    Looming:
    Jüri Üdi
  • "Detsember"(1971)
  • "Käekäik"(1973)
  • " Selges Eesti keeles"(1974)
  • Armastuskirjad “(1975)
    Juhan Viiding
  • „Ma olin Jüri Üdi“(1978)
  • Elulootus “(1980)
  • Tänan ja palun“(1983)
  • „Osa“(1991)
    Kes oli Juhan Viiding? Või võiks hoopis küsida, mis oli Juhan Viiding? Just mis, sest minule tundub Juhan Viidingu olemasolu kuidagi äärmiselt paradoksaalne. Ma ei tea miks, aga vaadates Eesti filmiarhiivi pilti, kus Juhan Viiding koos Jaan Tätte ja Marko Matverega laulab, tekib umbusk selle pildi tõesusesse, just nagu selle inimese reaalne eksistents näib äärmiselt vastumeelsene ja mõistmatuna. Juhan Viiding on jäänud minu jaoks lugudesse, raamatutesse ja luuletustesse, kust ta ei ole suutnud läbi murda. Ja ma usun, et põhjus on tema eriilmeises olmuses. Võib alustada tema omapärasest iseloomust, julgusest ja tahtest erineda ning teha asju teistmoodi. Siinkohal võiks näiteks ka ära mainida asjaolu, et eks Juhani vägev iseloom tõi talle lapsepõlves kaasa mitmeid külaskäike psühhiaatrite ja närviarstide juurde. Ja omas ta ka võimet juba lapsest peale leida teistsuguseid, isegi veidraid inimsei, ning nendega sõbruneda. Lõpetada tuleks loomulikult tema häälega, mis praegugi raadiolindile salvestatuna kõlab müstilisena. See madal ja sünge hääletoon, mis tihtipeale kõlab kuidagi parastavalt ning ärritavalt, on samas nii salapärane, et kuulama jäädes võid unustada kõik. Ja kui lisada sinna juurde tema välimus, asi, mis intrigeeris mind esimesest silmapilgust, saab kogumi, mis ületab paljude raamatute kõige salapärasemad tegelased. Ja ilmselt ongi see üks põhjuseid, miks mina ei kujuta Juhan Viidingut ette inimesena . Ei kujuta teda ette inimesena kõigi nende eriliste lugude ja piltide pärast, mis käsitlevad teda kui geeniust , kordagi jutustamata Juhani igapäevaelust, sellest, kes siiski oli Juhan Viiding. Ja minu jaoks jääb see uks igaveseks suletuks, sest surnuid ellu äratada pole kahjuks võimalik. Kuid ma ei kurvasta, ei, pigem isegi tunnen rõõmu, et minule jääb minu enda Viiding, minu enda Juhan, see salapärane raamatukangelane, kes ealeski sealt raamatust välja ei pääse ning end muuta ei saa. Elo Viiding on ühes oma artiklis toonud välja 9 stereotüüpset Juhan Viidingu lugejat , üheksa Juhan Viidingut ja ma usun, et seda loetelu on võimalik väga palju veel täiendada, alustades näiteks minu omast.
    LUULE
    Ma usun, et Juhan Viidingu luulet on võimalik tõlgendada ja näha väga eri moodi ja seepärast esitan siinkohal vaid oma nägemuse Viidingu luulest ja selle olemusest.
    Tema luule on kuidagi raske, sügav. Salme ja ridu valdaks justkui mingisugune rõske surutis , valdab tunne, et need sõnad ja tähed on kirjutatud väga vaevaliselt ja piinarikkalt. Ilmselt mängib siin rolli ka fakt, et ma olen tutvunud tema elulooga ja tean tema kurba saatust. Olles kuulanud teda ette kandmas paari luulerida, kumiseb alatihti iga luuletuse juures kõrvus see salapärane hääl, milles ennist rääkisin. Iga sõna tundub olevat läbi kaalutletud ning sõna tähtsus ja jõud on aetud märkimisväärselt suureks. Ühe sõna ärajätmine võib muuta terve luuletuse olemust ja juurdelisamine tekitaks segadust . Mulle endale meeldib väga Marin Laaki ütlus, et Juhan Viidingu luuletustes on eriline „kurb soojus“. Tervest tema luulest (kindlasti hilisemast perioodist) õhkab välja kurbust ja ängi ümbritseva vastu. Võiks lausa öelda, et terve maailm oli Juhani jaoks liiga väike ning pressis teda ühte kohta kokku, surudes ta raamidesse, mis ärritasid, kuravstasid ning lõpuks ta ka hävitasid. Kuid siiski leidub tema luules ka helgemaid teoseid, mis jagavad meiega tema rõõmupaiskeid ja naudinguid. Tema sõnade valik paneb mõtlema ja sügavam mõte on peidetud keeruliste erinevate sõnade taha, mis esmapilgul näivad ühtemoodi , kuid ei ole seda ühti.
    Tema rolli Eesti luules on minul väga raske määrata, sest paraku ei tea ma peaaegu et ühegi teise luuletaja teoseid. Tean niipalju, et Juhan Viiding on üks seitsmekümnendate parim luuletaja ja väga paljud Eesti tulevased luuletajad on võtnud just temast eeskuju. Kui uskuda teisi, tema tuttavadi ja kriitikuid, siis Juhan Viiding oli lausa sensatsioon, fenomen , mis muutis Eesti luule käekäiku igaveseks, pannes oma luuletuse ülesehitusega,tähenduse ja sisuga aluse täiesti uuele ajajärgule.
    On äärmiselt kurb tõdeda, nagu eelpool juba mainitud , et mul puuduvad teadmised Eesti luule vallas. Ma siiralt loodan lähiaastatel pöörata luulele rohkem tähelepanu ja ehk saab mulle Juhan Viidingu roll seeläbi palju selgemaks. Kuid samas pole ma siiani aru saanud, kas ma armastan Juhan Viidingu luulet luule või Viidingu pärast. Ma arvan, et armastan mõlemat. Ma loodan.
    ELOLE
    kiosk oli kuradi kujusid täis -
    sarvedega ja ilma
    lapseke asjata leti ees käis -
    ingleid ei torganud silma
    miks on küll ühed ja teised ei näe -
    on nad ju samast maailmast
    laps surus taskusse väikese käe -
    langes üks pisar ta silmast
    siis aga meenus üks jalutuskäik
    Pirita poole ja kohe
    silmisse ilmuski naerune läik
    kerge ja sügav sai ohe
    ema poolt hommikul triigitud rätt
    pühkis need pisarad ära
    ingel -
    ta sirutas tiibu ja kätt
    oli -
    ei lennanud ära
    Ma pean (vähemalt praegu) seda üheks Juhan Viidingu kõige suuremaks , võimsamaks ja sisukaimaks luuletuseks, kuid ei kavatse seda pähe õppida. Seda luuletust lugedes ei mõista me algul, millest või kellest see on ja ehk nii ongi parem. Selles luuletuses on valu, viha, ängi ja piina, kuid ka armastust, hellust ja hoolivust. Kohe esimese lauses („kiosk oli kuradi kujusid / sarvedega ja ilma“) näen ma luuletaja nägemust meie ühiskonnast ja selle olemusest, kuidas maailma on täitnud ahned ja kurjad inimesed, kes ei soovi muud, kui meid ära kasutada. Ma usun, et esimese kahe salmiga üritab luuletaja leida põhjendust või seletust, miks tema elu läks nii nagu ta läks (ja lõppes nii nagu ta lõppes). Teades, kellele see luuletus pühendatud on (Juhani tütrele Elole, nagu ka pealkiri viitab) ei soovinudki ta, et keegi seda kohe mõistaks ning luuletus oli mõeldud lugemiseks ja mõistmiseks alles pärast tema lahkumist . Luuletuse kolmas salm mõjub kui lohutus, soov aidata üle saada nendest muredest või hädadest. Soov, et mälestus, mis maha jääb oleks rõõmus ja et teda mäletataks kõige paremast küljest. Neljas salm meenutab lubadust , lubadust kaitsta ja alati olemas olla, kui selleks vaid vajadust peaks olema. Lubadus jääd.
    Tervet seda luuletust võib võtta kui hüvastijätukirja, mis realiseerub alles aastate pärast ja just see teebki terve selle luuletuse nii müstiliseks ja võimsaks, nii suureks ja tohutuks, et mina ei pea end võrdväärseks lugemaks seda luuletust ette. Ja ma isegi usun, et mul pole selleks ka mingit õigust, sest seda, mida võis tunda Juhan Viiding neid sõnu kirjutated, ei suudaks ükski inimene, ükski näitleja eales imiteerida, võib küll püüda seda jäljendada, aga see pole ikka see. Me lihtsalt ei kujuta ette seda tunnet , tunnet et kirjutad oma lapsele midagi sellist. Ma usun, et maailmas on ainult kaks inimest, kes selle sisu mõistavad ja kellel on õigus seda mõista. Meie saame jääda vaid kõrvaljälgijateks, vaatlejateks, kes aga ei tohiks sekkuda sinna ääretult hingelisse sidemesse, ei tohiks sekkuda Juhan Viidingusse, sest see luuletus on tükike temast ja see tükk kuulub täie õigusega Elole ja mitte kellelegi teisele, me võime teda katsuda , vaadata ja tunda, aga meie omaks ei saa ta mitte kunagi.
    Tuleb ette vaevalisi tunde,
    mil on kõik. Ja lauluridagi.
    Tuleb ette taevalisi tunde,
    mil ei ole mitte midagi
    Enda teha on kõik. Ja mitte miski.
    Maailm mängib keelte pilliga.
    Olla elus – siin on õudset riski;
    verd ja higi, puid ja lilli ka.
    Mitte keegi minu eest ei maga,
    pole ärkvel ega valule .
    Mälu põhjas, meelemetsa taga
    tahab Tõde tõusta jalule.
    Meie elus on valikud, mida langetame tihti, kuid kas nendest üldse sõltub midagi? Ja mis need otsused endaga kaasa toovad? Ma usun, et Juhan Viiding on selle luuletusega üritanud meile öelda, et meie elud on väga erinevad, väga rasked ja vaevarikkad, oleme valikute ees ja otsustame elus erinevate asjade üle lähtudes endast, kuid samas ei sõltu meist endist eriti midagi. Siiski peame meie kõik selle ise ära kannatama ja ootama, ootama, kuni saabub midagi head, õndsat, et hakata siis lõpuks elama. Tuleb loota .
  • Juhan Viiding #1 Juhan Viiding #2 Juhan Viiding #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Miksikene123 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Referaat-Juhan Viiding
    13
    doc

    Referaat: Juhan Viiding

    Kaugõppegümnaasium Referaat Juhan Viiding (pseudonimi Jüri Üdi) Koostaja: Juhendaja: 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................. 3 Elulugu.........................

    Kirjandus
    Juhan Viiding-referaat
    8
    doc

    Juhan Viiding, referaat

    REFERAAT JUHAN VIIDING (pseudonimi Jüri Üdi) 2010 Juhan Viiding (1948-1995) Elulugu: Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948. aastal Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja Literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis(Tallinna 7. keskkoolis, Kose-Lükati sanatoorses metsakoolis, Otepää keskkoolis ja veel mitmes Tallinna keskkoolis), keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Teatris mängis ta väljapaistvaid rolle ­ Hamlet, Peer Gynt. Tema

    Kirjandus
    Juhan Viiding
    9
    doc

    Juhan Viiding

    ......... 7 Kokkuvõte...............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Kirjanduse tunnis pidime valima kõik endale ühe kuulsa luuletaja. Valikuid oli palju, kuid minule jäi saatuse tahtel just Juhan Viiding. Tema luuletustest mul erilist ettekujutust ei olnud. Teadsin aga seda, et mingil ajaperioodil oli ta kirjutanud Jüri Üdi nime all. Uurimust alustades oli parajaks üllatuseks see, et tema elulugu internetis põhimõtteliselt ei olnudki. See viis mind korraks mõtte juurde, kas ta ikka on tuntud luuletaja? Kuid selles polnud enam kahtlust, kui ma ta luulekogusid sirvisin ja erinevaid arvamusi lugesin. 3 Elulugu

    Kunstiõpetus
    Jüri Üdi luulekogu-Selges eesti keeles-seitsme luuletuse analüüs
    14
    docx

    Jüri Üdi luulekogu "Selges eesti keeles" seitsme luuletuse analüüs

    Kirjandus II. „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“ Jüri Üdi. Luulekogu „Selges eesti keeles“ analüüs a. Kirjuta 7-lauseline sidus tutvustus autori, tema loomingu ja valitud teose alusel. Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest. Seetõttu jaguneb Viidingu luule kahte perioodi – Üdi ja Viidingu ajaks. Viidingu luulel on palju sarnaseid omadusi tänapäeva moodsate luuletajatega. Näiteks kasutab ta harva kirjavahemärke, ei kasuta suuri algustähti ja tihti on ei seostu kõik salmid omavahel.

    Kirjandus
    Juhan Viidingu luuleraamat
    13
    docx

    Juhan Viidingu luuleraamat

    Minu luuleraamatus tuleb juttu 70ndate aastate parimast ja ühtlasi ka minu lemmikluuletajast Juhan Viidingust. Miks ta mulle meeldib? Võibolla sellepärast, et ta luule on nii sügavamõtteline, kaasahaarav ja ühtlasi ka mõtlemapanev. Või hoopis seepärast, et mängus on salapärasus, mis tekkis seoses pseudonüümi kasutamisega? Arvan, et ülaltoodud põhjused on kõik ,,õiged". Neid on ehk veelgi, aga kahjuks ei jätkunud teda kauaks. Ta oli kuulus. Ja on ka praegu. Hinnatuks tegid ta suurepärased luuletused ja hea enesehinnang

    Eesti keel
    Juhan Viiding-Elulootus-luulekogu analüüs
    18
    docx

    Juhan Viiding "Elulootus" luulekogu analüüs

    Luulekogu analüüs Juhan Viiding „Elulootus“ Sinu Nimi Luuletajast Juhan Viiding (kirjanikunimi Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal

    Kirjandus
    Juhan Viiding
    7
    rtf

    Juhan Viiding

    ELULUGU Luuletaja ja näitekirjanik Juhan Viiding (Jüri Üdi) sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding. Ta oli neljalapselises peres kolme vanema õega, tema oli aga noorim, ainuke poisslaps. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta trükitöölisena ning hiljem Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajana töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Tema omapärane dramaatiline anne

    Kirjandus
    Elo Viiding
    11
    doc

    Elo Viiding

    Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Elo Viiding aka Elo Vee (1974-...) Karin Kikkas 12.C 2009 2 Sisukord: Elo Viiding oma luulest ja keelest:...............................................................................................4 Elo Viiding "Selge jälg"............................................................................................................... 5 Elo Viidingu juhtum: "Püha Maama".......................................................................................... 5 Elo Viiding kirjutab luulet avatud lugejale:................................................................................. 6 Biograafia.........................................................................................................

    Kirjandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun