Kirjand "Kas maailm väsib vihkamast?" (0)

Kas maailm väsib vihkamast?
Iga inimene siin maailmas on kord oma elu jooksul viha tundnud . Selle viha põhjustavad inimeste erinevad arusaamad maailmast ja ühiskonnast, mille on kujundanud nende kodune kasvatus ja keskkond, kus nad elavad. Tihtipeale ei suuda inimesed aktsepteerida, et ka teistel võivad olla teistsugused arvamused ning nad leiavad, et nende põhimõtted ja seisukohad ongi just kõige õigemad. Arvamuste lahknemisel tekivadki huvide konfliktid. Maailmas on ajaloo jooksul ennegi mindud sõtta kasvõi lihtsalt sellepärast, et ühele riigipeale ei meeldinud naaberriigi usund ning nad tahtsid enda usku naaberriigile peale suruda.
Tänapäeval on ka sarnaseid juhtumeid, kus kasutatakse vägivalda, sest ühele riigile ei meeldi naaberrriigi rahvas, sest kunagi minevikus need riigid sõdisid teineteisega. Seega vahel vihatakse isegi ilma põhjuseta. Tekib küsimus, et kas enne lõppeb vihkamine või maailm?
Homoseksualism on põhjustanud läbi aegade vihkamist. Mõned inimesed on sügavalt usklikud ning räägivad oma lastele, et homoseksuaalsus ei ole normaalne nähtus. Selline kasvatus mõjutab ning kujundab inimese arvamust ka täiskasvanu eas. Kui lapsest saati on sisendatud lapsele, et gei olla ei ole normaalne ega õige, siis jääb ka selline arvamus hiljem püsima. Inimesel on loomulikult õigus oma arvamusele, et homoseksualism ei ole õige, aga siis tuleks austada geikogukonda ning neid, kes neid toetavad . Ära tuleks hoida internetis solvamisi artikklite all ning foorumites seades piiranguid internetilaimamisele. Samuti tuleks ära hoida geiparaadidel osalevatel inimestel nende peal vägivalla kasutamist muutes turvanõudeid karmimaks. Inimesel ei ole õigust oma arvamuse avaldamisel solvata teisi ega ka teiste peal füüsilist vägivalda kasutada.
Tänapäeval on rassism samuti üpriski aktuaalne vihaallikas. Mõned isikud näiteks ei suuda koostööd teha mustanahalise kolleegiga või koolikaaslasega, sest neil on mingid teatud eelarvamused mustanahaliste suhtes. Nende eelarvamuste tekke põhjuseks võib olla ajalooline tegur, kus sadu aastaid tagasi peeti mustanahalisi inimesi orjadena , sest nad olid üles kasvanud mahajäänumates maades ning arvati, et nad ei kõlbagi muuks kui ainult füüsiliseks tööks. Samuti võib mustanahaliste vihkamist põhjustada filmid, kus tihtipeale kujutatakse mustanahalist rassi kurjategijatena ning ebamoraalsete ja ebaviisakate inimestena. Filmides kujutatakse päris palju getosid, kus mustanahalised inimesed on vaesed ning nende vahel valitseb palju vägivalda ja nad on sunnitud tegelema kuritegevusega, et ellu jääda. Usund võib ka rolli mängida rassismi tekkel. Piiblis ei ole mainitud mustanahalisi ning osad inimesed on pühendunud kristlased ja ei pea selletõttu lugu mustanahalistest. Kõigil on olemas inimõigused, mis ütlevad, et kõiki tuleb kohelda võrdsetena.
Tolerantsust on võimalik läbi erinevate projektide suurendada. Praegu on käimas projekt „Erinevus rikastab,“ mida viib läbi Tallinna Tehnika Ülikooli õiguse instituut. Selle eesmärk on suurendada Eesti ühiskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ning võidelda sallimatuse vastu. Projekt keskendub sellel aastal rassismi ja homofoobia vastu võitlemisele. Korraldatakse erinevaid filmifestivale , koolitusi, konverentse ja antakse välja reklaamplakateid ja artikkleid lehtedes. Ametist lahkuv võrdõiguslikkuse volinik Margit Sarv on öelnud selle projekti raames oma intervjuus , et ühiskonna suhtumist aitab muuta selgitustöö, samuti demokraatlikud väärtused, mida õpetataks juba hariduse kõige madalametest astmetest peale. Mitmesugused kampaaniad suurendavad teadlikkust pidevalt muutuvast maailmast ja annavad teada, et lihtsam on aktsepteerida uusi ideid ning nedega kohaneda.
Mis on ühele hea, võib olla teisele halb, nagu ütleb vanasõna. Ei ole olemas kaht täpselt sama inimest, kõigil on välja kujunenud omad põhimõtted ja seisukohad ning tihti ei taheta neist lahti öelda ega arvamust muuta jäärapäisuse tõttu. Kõige suuremaks probleemiks on inimeste madal õigusteadlikkus ning umbusk teistsuguse ja uudse suhtes. Maailm jõuab enne lõpule, kui vihkamine lõppeb. Meil on võimalik ainult vähendada vihkamist andes rahvale ja noorele generatsioonile eriti, informatsiooni, et erinemine ei olegi tihtipeale halb ning kedagi ei tohiks terroriseerida vaimselt või füüsiliselt erinemise tõttu, kas siis oma oleku, käitumise, väljanägemise, usundi või arvamuste tõttu. Maailmas ei ole vaja vihkamist, kui saab ka keskenduda sallivusele. Tolerantsus muudab maailma palju meeldivamaks kohaks kus elada ning aitab inimestel palju rohkem arvestada üksteisega.