• (1) Minister annab käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. • (3) Ministri käskkirjale kirjutab alla minister. Ministrit asendav teine minister kirjutab käskkirjale alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes». • (4) Ministri käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele. Umbusalduse avaldamine (PS § 97) • Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus. • Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisega Riigikogu istungil. • Umbusalduse avaldamine võib tulla otsustamisele kõige varem ülejärgmisel päeval pärast selle algatamist, kui valitsus ei nõua kiiremat otsustamist.
Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. § 97. Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus. 12 Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisega riigikogu istungil. Umbusalduse avaldamine võib tulla otsustamisele kõige varem ülejärgmisel päeval pärast selle algatamist, kui valitsus ei nõua kiiremat otsustamist. Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised.
-> RK peab selle tagantjärgi esimsel võimalusel kinnitama v tühistama. ÕPIK.... *Parlamendi ülesanne seadusloome korval on: on parlemendi funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. *oluline on side rahva ja parlemendi vahel= üks nädalapäev on saadikutel selleks, et kohtuda oma valmisringkonnas inimstega. LOBISM- kuluaaripoliitika. Parlamendi oluline funkt.on ka järelvalve teostamine-> kontrollil on kaks vormi: 1.)otsene kontroll-umbusalduse avaldamine, Valitsuse moodustamisel arvestatakse parlamendis esindatud parteide huve. Seadused on valitsusele kohustuslikud. 4.Parlament kontrollib valitsust läbi eelarve 5.Aruandmine parlamendi ees. 2.)kaudne kontroll. 1.Parlamenti kuuluvad saadikute juhtpoolikud nõuavad poliitilist distsipliini. 2.Varem parlamendis olnud ministrid toovad valitsusse parlamendi tööstiili. 3.parlament peab rohkem arvestama valijatega, kui valitsus, kuigi ka viimane ei saa seda eirata.
Iseseisev töö Ptk 2.5-3.2 Küsimused: 1) Millega tegelevad fraktsioonid ja komisioonid Riigikogus? 2) Mis on Riigikogus koalitsioon ja apositsioon? 3)Kuidas hääletatakse Riigikogus? 4)Mida tähendab umbusalduse avaldamine? 5)Kuidas toimub presidendi valimine? 6) Kuidas toimub valitsuse moodustamine? 7)Riigikantselei, kantsler, riigisekretär, portfelita minister . 8)Mis on maakond, kelle institutsioon on maavalitsus ja maavanem? 9)Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi apellatsioon, kassatsioon, advokaat, prokulör, kaasistuja. 10)Milline on Eesti riigikaitse süsteem? 11)Millega tegeleb KAPO? 12)Erakond, vasakpoolsed, parempoolsed, erakonnad, tsentriparteid. 13)Mis on AÜ? 14)Mis on kodanikuühiskond?
Euroopa komisjon: sisuliselt EL valitsus; tegev 5 aastat; alaline organisatsioon tegutseb Brüsselis; komisjoni juhib Jose Manuel Baroso; tähtsamad allüksused 29 peadirektoraati. Komisjoni ül.: algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungid, jälgib ministrite nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides(nt:WTO) , haldab EL eelarvet. Euroopa parlament: valitakse iga 5 aasta järel; 784 saadikut; vetoõigus, komisjoni umbusalduse võimalus; ei tegele liidulepingute, välis-ja julgeoleku- poliitikaga; 375 miljonit valijat. Asutajaliikmed: belgia, itaalia, hollandi, saksa, prantsusmaa, luksenburg. Nad lõid ka 1950.a. söe- ja terasühenduse. 1955- nende 6 riigi välisministrid otsustasid, et laiendaks ka teisi majandusharusid. 25.märts.1957- asutati Euroopa Majandus- ühendus. Rooma lepingute aasta päev. 1.juuli.1968-hakaks tööle Euroopa tolli liit. 1973- Euroopa liidu laienemine:Suurbritannia, Taani ja Iirimaa.
Millest sõltub valitsuse kestus? Töötulemustest ja seadustest. Mida tähendavad mõisted koalitsioon ja Koalitsioon võimul olevad erakonnd opositsioon? Opositsioon erakonnad, kes ei kuulu valitsusse Millal moodustatakse uus valitsus? - Pärast riigikogu valimisi - Peale umbusalduse avaldamist peaministrile või valitsusele tervikuna Kas bürokraatia on positiivne või negatiivne Pigem positiivne, sest see tagab ühtse ja ausa nähtus? poliitika ning otsuste elluviimise. Bürokraatiat võib nimeda justkui ,,vahekohtunikuks", kelle reeglid on kõigile ühtsed.
Vabariigi Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumise või surma korral; 3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. § 12.Ministri volituste lõppemine (1) Ministri volitused lõpevad: 1) tema tagasiastumisel; 2) tema surma korral; 3) peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel; 4) talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 5) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 6) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel. Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Valitsuse liiget süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega lõpevad tema volitused. 9.6 Täidesaatva võimu ülesehitus Täidesaatva riigivõimu asutused on : 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad asutused
VV astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumise või surma korral; 3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel. Ministri volitused lõppevad: 1) tema tagasiastumisel; 2) tema surma korral; 3) peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel; 4) talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 5) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 6) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel. VV liikme õiguslik seisund - Vabariigi Valitsuse liikmel on ette nähtud põhiseadusest tulenevalt rida spetsiifilisi õigusi. Nii kehtib ka ministri suhtes immuniteedi põhimõte, samuti ametite ühildamatus. Vabariigi Valitsuse liikmete palk on sätestatud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusega. 9.6
Riigikogu komisjonKomisjoni kuuluvad erinevate erakondade liikmed, kes tegelevad teatud valdkonna probleemiga. Fraktsioonühe erakonna saadiku rühm riigikogus. Koalitsioonerakonnad,kes kuuluvad valitsusse. Opusitsioon erakonnad,mis ei kuulu valitsusse, vaid Riigikokku. Valimiskogukutsutakse kokku presideni valimiseks linnaja vallade esindajad juhul kui Riigikogu ei suuda Presidenti valida. Valitsuskriis Valitsusele umbusalduse avaldamine, nõutakse valitsuse lahkumist. RiigikantseleiValitsuse juures asjajamise korraldaja. MaakondRiiklik haldusüksus. Vald ja linnkohalikud omavalitsusüksuse. Advokaat kaitsjakohtus. ProkurörSüüdistaja. Kohtunikotsuselangetaja. Apellatsioonedasikaebamine ringkonna kohtusse. Kassatsioonedasikaebamine riigikohtusse. Õiguskantslerkõrgeim rüügiaimetnik. Kontrollib, et kõik seadised oleksid vastavuses põhiseadusega
kuid president võib parlamendi laiali saata PARLAMENTAARNE VABARIIK Valitsus moodustatakse parlamendi alusel Vormiline vastutus on parlamendi ees Riigipeal tagasihoidlik roll Parlamendil on seadusandlike ja eelarve kinnitamise volitus, samas ka õigus valitsuse tegevust kontrollida Valitsus nimetatakse parlamendis enamuse moodustavate parteide või nende koalitsioonide esindajate hulgast PARLAMENTAARNE VABARIK Valitsusele parlamendi poolt umbusalduse avaldamine toob kaasa valitsuse või parlamendi errumineku ja erakorralised valimised Valitsus saab kontrolli parlamendi üle, kuna valitsus moodustatakse enamuse saanud parteide esindajate hulgast Valitsus juhib riiki ja valitsusjuht (peaminister, kantsler) on riigis poliitiliselt tähtsaim isik Presidendi volitusi , v.a esindusisikuna,teostatakse valitsuse nõusolekul PARLAMENTAARNE VABARIIK: näited Tüüpiliseks näiteks Itaalia Eesti Saksamaa
n) koostab riigieelarve eelnõu – o) määrab peaministrikandidaadi – p) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks – q) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri – r) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed – s) korraldab suhtlemist teiste riikidega – t) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile – u) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni – v) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid – w) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht – x) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust –
Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed, Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed, Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise, Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole, Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed, Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile, Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse, Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada
valimisringkonna tasandil ringkonnamandaatitena ja üleriiklikult kompensatsioonimandaatidena erakondade vahel, kes ületavad valimiskünnise, st kogusid vähemalt 5% kõigist kehtivatest häältest. Parlamendi ülesanded: (põhiseaduses §65) Riigikogu valimised jagunevad: * Korralised (§60/3) *Erakorralised (§60/4) 4 puhul (kuulutab välja EV president) -kui RK ei suuda kinnitada ametisse peaministrit -valitsusele või peaministri umbusalduse avaldumise korral -kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust -kui RK ei ole eelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarve algust Filosoofia Teema: Paternalism Näidisküismus: Millistel juhtudel on Sinu hinnangul paternalism õigustatud? Argumentide esitamisel too konkreetseid näiteid. Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html Paternalism on õigustatud kui... 1
eitamiseks. Koos arenenud ilumeele ja erksa õiglustundega võttis luuletaja rahvaliku huumori, rahvakeele ja pärimuste kujul kodust kaasa rikka poeetilise ning kirjandusliku ainestiku varu. Kahjuks oli ka ilusa lapsepõlve kõrval selliseid tegureid, mis arengut aeglustasid. Jõukas ja auväärne kodu tuimendas kogu eluks sotsiaalsete vastuolude mõistmist ja lõi eelsoodumuse illusioonidele. Üheksa-aastaselt pandi haava saksa eraalgkooli, kus lastel tihti tuli läbi teha mittemõistmine ja umbusalduse kibe katsumus. Tartu kõrgemas tütarlaste koolis omandas Haava aastail 1880- 1881 tütarlapsele tol ajal võimaliku kõrgeima hariduse. Vaiksesse maalapsesse jättis oma jälje religioossuse ja leplikkuse sisendus. Kooli saksameelsus lõikas läbi sidemed Tartu elava rahvusliku liikumisega, ent isa mõju hoidis tütres alles vastupanu ümberrahvustamisele. Peategelase juures meeldis mulle väga see, et kui ta 20.aastaselt oli lasteaias kasvatustööga tutvunud, asutas
pärast presidendi valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsuse. President -> nimetab ministrid ametisse (peaministri ettepanekul) ja määrab loodavale valitsusele peaministri peaministri kandidaadil peab olema RK enamuse toetus Peaminister -> kui RK otsustab peaministrile volitused anda, moodustab ta ministritest valitsuse Igapäevane valitsemistöö seisneb paljude suuremate või väiksemate üksikküsimuste lahendamises. Umbusalduse võib avaldada mõnele ministrile, kui temaga tekivad probleemid. Peaministrit umbusaldades läheb terve valitsus lahku ja luuakse uus koalitsioon. Kui see ei õnnestu, uued üldvalimised. Valitsuse ja RK tööd kontrollivad avalikkus ja ajakirjandus. RK liikmete poole saab pöörduda e-posti teel. Lihthäälte enamus on kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. Koosseisu häälteenamus on kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust (51+)
· Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole · Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed · Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile · Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129 · Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni · Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada Riigikogu juhatus:
· Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole · Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed · Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile · Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129 · Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni · Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada Riigikogu juhatus:
· Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole · Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed · Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile · Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129 · Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni · Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada
· Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole · Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed · Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile · Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129 · Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni · Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada 4. Mis on Riigikogu komisjonid ja fraktsioonid?
tagasihoidlikud oma mõtetega. Kergesti hüpnotiseeritava inimese tunnusteks on tähelepanu keskendatus, aktiivne kujutlusvõime, fantaseerimise kalduvus ja usaldus. Hüpnoosi üks võimalustest on trans seal ei reageeri hüpnotiseeritav ühelegi ärritusele peale hüpnotiseerija sõnade. Arvan, et tänapäeval suhtuvad inimesed hüpnoosi veel umbusaldusega. Hüpnoos on tegelikult väga hea ravivahend, kuid telesaated ja muu selline jätab sellest natuke vale mulje. Veel võib umbusalduse põhjuseks olla asjaolu, et teadlased pole suutnud seletada, kuidas see toimib. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et hüpnoosil on veel palju realiseerimata võimalusi. Hüpnoosi unistamise näol olen ise kasutanud näiteks tuju parandamiseks. Kui reaalses elus läheb parasjagu kehvasti, on alati võimalus unistada, et läheb paremini. Kasutatud materjalid: http://www.hypnoterapeut.ee/ Vladimir Levi, 1974, ,,Mõttejaht: psühhiaatri märkmed"
ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; 12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129; 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. §66
valitsuse moodustamiseks ja seejärel võib ta presidendile esitada valitsuse koosseisu ametisse nimetamiseks. Ametisse astub valitsus ja selle üksikliige pärast vande andmist Riigikogu ees. Parlament teostab oma kontrolli ka läbi arupärimiste, millele valitsus või üksikminister on kohustatud vastama. Arupärimisele vastamine võib lõppeda üleminekuvormeli vastuvõtmisega, mis võib olla lihtne (kuulati ära ja võeti teadmiseks) või motiveeritud, mis sisaldab umbusalduse avaldamist. 61. arupärimise ja kirjaliku küsimuse vahe Arupärimisega küsitakse teavet üldisemate ja laiemat avalikku huvi pakkuvate riigieluküsimuste kohta. Kui parlamendiliige pöördub Vabariigi Valitsuse poole arupärimisega, peab peaminister või minister tulema parlamendi ette 20 istungipäeva jooksul ning andma vastused esitatud küsimustele. Pärast küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised. Riigikogu liikme kirjalik küsimus on arupärimisega sarnane
valitsuse liikmed Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada ametisse kohtunikud ja Eesti Panga president Olla riigikaitse kõrgeim juht 3. Vabariigi valitsus – kürgeim täidesaatev võim Eestis vahetub valitsus kahes olukorras: Pärast riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus on volitused maha pannud Pärast valimiskriisi, mis tipneb umbusalduse avaldamisega peaministrile riigikogus. Peaministri umbusaldamine tähendab kogu valitsuse tagandamist Valitsuse moodustamine: Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamine President nimetab peaministri kandidaadi Riigikogu otsustab oeaministri kandidaadile volituste andmise Peaministri kandidaat komplekteerib valitsuse President nimetab valitsuse ametisse Valitsus annab riigikogu ees ametivande
valitsuse struktuuri kinnitamine; valitsuse liikmete kinnitamine ja esimehe, vallavanema või linnapea ametist vabastamisest nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist linnapead või pole nelja kuu jooksul vallavanema või linnapea vabastamine;umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; pole kahe volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu kuu jooksul vallavanemale, linnapeale või valitsusele komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut
nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129; kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.
Riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks ministrit Vabariigi Valitsuse istung toimub Vabariigi Valitsuse asukohas. Vabariigi Valitsuse reglemendis tähendatud juhtudel võib istung toimuda ka mujal. Vabariigi Valitsuse asukoht on Tallinnas Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti Umbusalduse avaldamine (PS § 97) Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus. Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisega Riigikogu istungil. Umbusalduse avaldamine võib tulla otsustamisele kõige varem ülejärgmisel päeval pärast selle algatamist, kui valitsus ei nõua kiiremat otsustamist.
tsentraalne juhtumine, uuendati majanduslepinguid välisriikidega, suurenes riigi võlakoorem, talongide süsteem toiduainetele ja tarbekaupadele, võitlus korruptsiooni ja töödistsipliini rikkumisega.Hinnanguid Gorbatsovi võimuloleku kohta: loodetud majandusliku tõusu asemel süvenes kriis ja langes elanike elatustase, keskendumine glasnostile viis tasakaalust välja ühiskonnaelu teiste valdkondade ümberkorraldamise, laveerimine reformimeelsete ja vanameelsete vahel tekitas umbusalduse oma riigi inimeste hulgas,Nõukogude ühtset rahvast ei suudetud reaalselt tekitada, pigem teravnesid rahvustevahelised suhted, rõhutades vajadust säilitada sotsialism ja NSVL terviklikkus lükkas ta endast eemale kõige uuendusmeelsemad poliitikud.NSVL lagunemise sündmused:märts 1991-korraldati referendum. 3/4 hääletanutest pooldas NSVL säilimist. Est,Läti,Leedu,Armeenia,Gruusia ja Moldova ei võtnud osa hääletusest.19aug 1991-püüdis Moskva võimule pääseda Riiklik Erakorralise
04.2011, 1 – jõust. 22.07.2011] 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab EESTI Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; 12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse paragrahvile 129; 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. 42. Parlamentaarse kontrolli vormid
04.2011, 1 jõust. 22.07.2011] 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab EESTI Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; 12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse paragrahvile 129; 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. 42. Parlamentaarse kontrolli vormid
rahvahääletus ei leia rahvalt vajalikku toetust. Kolmas põhjus lõpetada Riigikogu ennetähtaegsete volituste lõpetamiseks on Riigikogu võimetus uut riigi- eelarvet vastu võtta kahe kuu jooksul pärast uue eelarveaasta algust. Viimane Riigikogu laialisaatmise põhjus erineb eelnevatest selle poolest, et siin on Vabariigi Presidendi otsustada, kas kuulutada uued valimised välja või mitte. Peaministrile või Vabariigi Valitsusele umbusalduse avaldamise korral võib president välja kuulutada uued valimised. 6.Seadusandlik võim- Riigikogu N: Aivar Kokk- 2 algatatud eelnõud; arupärimisi 0; kirjalikke küsimusi 0 Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid.
Teiste riigiorganite moodustamise funktsioon 42. Parlamentaarse kontrolli vormid Põhiseadusega on Riigikogule antud rida kontrolliõigusi: 1) arupärimisõigus (PS § 74) (Riigikogu liikmete arupärimised, kirjalikud küsimused ning infotund on parlamentaarse kontrolli vahendid); 2) uurimis- ja kontrollikomisjonide moodustamise õigus (PS § 71 lg 1); 3) riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine (PS § 65 p 6); 4) umbusalduse avaldamise õigus (PS § 65 p 13 ja § 97). 43. Vaba mandaat – mõiste ja tähtsus Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Riigikogu liiget ei saa tagasi kutsuda ei rahvas, kes teda on valinud, ega erakond, kelle nimekirjas kandideerides ta on parlamenti valitud. Selle põhimõtte järgi ei esinda Riigikogu liige Riigikogus mitte üksnes oma valijate huve, vaid teostab riigivõimu kogu rahva esindajana. Teiseks tuleneb vaba mandaadi põhimõttest, et parlamendi liige peab saama
Sinna lähevad need parteid, kes suudavad tulevase poliitika suhtes omavahel kokku leppida. + arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlikke huve - vähepüsivam. 19. Mis on valitsuskriisid? Miks need puhkevad? Kuidas neid lahendatakse? Valitsuskriis on olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust ministrile või kogu valitsusele. See juhtub kui ei suudeta milleski kokku leppida. Need avalduvad erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel. Neid lahendatakse umbusalduse avaldamisega parlamendi poolt, ning kui hääletusel on vähemalt 51 Riigikogu saadikut valitsuse vastu, siis tuleb valitsusel tagasi astuda, ning asendatakse uuega. Sama ka üksikisikuga ministriga. 20. Milline on presidendi roll valitsuse moodustamisel ja ministrite vahetumisel? President esitab peaministrikandidaadi, kes komplekteerib valitsuse. Lisaks kinnitab president ka valitsuse. Kui valitsuses ministrid vahetuvad, kinnitab president ka need. 21. Milline on valitsuse koosseis?
· nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; · otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; · võtab vastu riigi eelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; · esineb avalduste, deklaratsioonide ning pöördumistega eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; · kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; · otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; · kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra; · kuulutab vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisat siooni ja demobilisatsiooni. Riigikogu peamine ülesanne on töö seadustega, mis jaguneb kolme järku: · algatamine; · arutamine ja vastuvõtmine; · väljakuulutamine. Seaduste (eelnõude) algatamise õigus on: · Riigikogu fraktsioonidel;
Üle poolte eelnõudest algatab Vabariigi Valitsus ja keskmiselt 70% vastuvõetud eelnõudest Riigikogu poolt on algatud VV poolt (2016. aastal , kõik, mis valitsus esitas Riigikogule, 94% võeti vastu) Parlamentaarne valitsemiskorraldus VV sõltub Riigikogu usaldusest (parlamentaarne valitsemiskorraldus) - Riigikogu roll VV moodustamisel 89 - TagasiastumineRK uue koosseisu kokkuastumises PS § 92 p 1 - Umbusalduse avaldamine § 92 p3 § 97 ja § 98 - arupärimised, kirjalikud küsimused, infotunnid NB! VI peatükki mõistmiseks PS: PS 86, 87 p 1 ja PS § 87 p 4 ja 5; VV sõltub RK usaldusest Valitsuse ülsanded ja pädevused PS § 87 valitsuse pädevused ja ülsanded: - loend (nagu ka RK ja VP ja VV) - lahtine (erinevaly VP-st) - avaramine seadustega /erinevalt RK-st, kellel pea täiesti lahtine)
tegevust 3 13. Märkige tabelis ristikesega, kelle pädevusse kuulub järgmiste otsuste vastuvõtmine: Riigikogu Vabariigi valitsus X Piirilepingu ratifitseerimine X Käibemaksumäära kehtestamine X Karistusseadustiku muutmine X Umbusalduse avaldamine ministrile X Seaduseelnõude menetlemine Õpilaste hindamismääruse muutmine X Eriolukorra väljakuulutamine looduskatastroofi korral X Riigieelarve koostamine X II Regionaalne võim. 1. Mille poolest erinevad KOV volikogude ja riigikogu valimised? Nimeta 2 erinevust.
juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; 12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129; 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. 3. Millal on Riigikogu otsustusvõimeline? § 70. Riigikogu
1.01.2013 väljapressimisäri edenevas New Yorgi maffia kuritegevuse perekonnas, mis oli lõpuks suuteline nõudma iiri ja juudi jõukudelt oma territooriumi. Morello võimu kasv illustreerib täielikult Ameerika maffia päritolu ja selle edukuse põhjusi. Nagu teisedki itaalia banded kogu Ameerikas, alustas ka see oma kogukonna kaitsmisega, mis kasvas üle nende ärakasutamiseks ja pööras itaalia immigrantide umbusalduse võimude vastu tõhusaks vaikimisbarjääriks. Seejärel kasutas ta Musta Käe abil saadud tulusid teistesse kuritegevuse valdkondadesse laienemiseks, lõigates suurt kasu rajatud bande lojaalsuselt ja struktuurilt, mis oli välja arenenud Itaalia ajaloo sadade aastate jooksul. Need kombineeritud tegurid andsid mitte ainult Morellole, vaid ka arenevale maffiale tervikuna organisatsioonilise eelise rivaalide ees ja täiusliku stardiplatvormi
8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; 12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129; 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu kusimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.
vastuvõtmise poolt või vastu.tavaliselt piisab lihthäälte enamusest, raskematel vaja ka Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seaduse saadetake presidendile, tema otsustab, kas saadab seaduse riigikogusse tagasi või kuulutab välja seaduse. Kui kuulutab välja , sis se avaldatakse Riigi Teatajas. Riigikogu: valib Vabariigi Presidendi; annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. Eesti valitsus- toimuvad valimised. Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14
6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi intra legem 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas. VV pädevus PS-s on enumeratiivne, st ei sisalda ammendavat loetelu. 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse või seadustega on antud VV otsustada 8.2. Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu seos, sh umbusalduse avaldamine ja usaldusküsimus VV ei ole otsuse langetamise lõpliku langetamise õigust. Olulise otsuse langetab Riigikogu VV-l peab olema Riigikogu usaldus Arupärimise esitamine Umbusalduse esitamine o Riigikogu võib umbusaldust avaldada (PS § 97 lg 1) o Usalduse ja kontrolli küsimus. 1)VV 2)Peaministrile 3)Ministrile
seadusega ja nendeks on Riigikogu esimees, Riigikogu juhatus, Riigikogu fraktsioonid, Riigikogu komisjonid ja Riigikogut teenindav Riigikogu Kantselei. 26.Riigikogu korralised ja erakorralised valimised. Riigikogu korralised valimised toimuvad PS §60 kohaselt märtsikuu esimesel pühapäeval igal neljandal aastal pärast Riigikogu eelmisi valimisi. Erakorralised valimised toimuvad vähemalt 20 ja hiljemalt 40 päeva pärast nende väljakuulutamist PS §97 (valitsuskabinetile umbusalduse avaldamine Riigikogus),105 (rahvahääletusele pandud seaduseelnõu läbikukkumine) ja 119 (riigieelarve mitte vastu võetus jooksva aasta 01.märtsiks) asjaoludel. 27.Riigikogu volitused. PS §65 kohaselt Riigikogu: võtab vastu seaduseid ja otsuseid, otsustab rahvahääletuse korralduse, valib Vabariigi Presidendi, ratifitseerib ja denonseerib välislepingud, annab volitused peaministri kandidaadile valitsuse
nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; võtab vastu riigi eelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; esineb avalduste ja deklaratsioonide ning pöördumistega eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra; kuulutab vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni 20. Riigikogu liikme õiguslik staatus (immuniteet, indemniteet ja ametite ühildamatus) immuniteet – isikupuutumatus, kõrgete võimuesindajate eriseisund. Neid ei tohi parlamendi enamuse koosseisu nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta
o Korraldab suhtlemist teiste riikidega 27. Vabariigi Valitsuse volituste tekkimine ja lõppemine Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse Vabariigi President Peaminister on RK valimistel enim hääli saanud erakonna esimees Vabariigi Valitsu või minister nimetatakse ametisse Vr Presidendi otsusega, mis avaldatakse riigiteatajas. Valitsus astub tagasi: RK uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumisel, peaministri surma korral, umbusalduse korral. 28. Vabariigi valitsuse õigusaktid Institutsioon Üldakt Üksikakt VV Määrus Korraldus Minister Määrus Käskkiri Peaminister - korraldus 29. Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused
4) Valitsus otsustab kollektiivselt 5) Valitsus on võimalik umbusaldushääletusega maha hääletada ˇ 6)Valitsus moodustatakse parlamendivalmiste tulemuste põhjal, seega valitsust juhivad parteid kel on arvukas esindus parlamendis Pluss: Paindlikkus Miinus: parteide erihuvide domineerimine ERINEVUSED: Parlamentaarses sõltub valitsusjuht valitsusega parlamendi usaldusest ja umbusalduse korral võidakse neid tagandada. Presidentaalse puhul ei saa presidenti umbusaldada. Parlamentaarse korral presidendi valib parlament presidentaalses rahvas. Parlamentaarses ühine või mitmeisikuline täidesaatev võim. Presidentaalses ainuisikluine jaotamata võimuga täidesaatev võim. Presidentaalse puhul on peaminister ja president üks inimene. 4. Mida tähendab ühekojaline parlament, mida kahekojaline?
Seadusandlik protseduur Riigikogus Vabariigi President V Presidendi valimine, tema volituste tekkimine, peatumine, lõppemine, presidendi asendamine Vabariigi Presidendi pädevus Seaduste väljakuulutamine ja Vabariigi Presidendi vetoõigus Vabariigi Valitsus VV koosseis, valitsuse ja selle liikmete volituste tekkim. ja lõppem., valitsuse liikmete asendam. VVle, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamine ning s.eelnõu sidumine usaldusküsimusega Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus Eestis Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatajad ja nende pädevus Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus Põhiseaduse muutmine Riigiõigus -- üldosa I teema: Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad § 1. Riigiõiguse mõiste Riigiõigusest saab kõnelda kolmes tähenduses: 1.õigusharu 2.teadusharu 3
· Järelevalve valitsuse üle. · Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Parlamendijärelevalve · Kultuuriminister Laine Jänes · Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts · Otsene kontroll · Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Umbusalduse avaldamine · Rahandusminister Jürgen Ligi Valitsus moodustub parlamendi parteilise · Regionaalminister Siim Valmar Kiisler koosseisualusel · Siseminister Marko Pomerants Seaduste vastuvõtmine · Sotsiaalminister Hanno Pevkur Rahastamine · Välisminister Urmas Paet aruandekohustuslikud
. sellest sai ülemaailmne kogunemine. MAAILMA VANIM PARLAMENT Parlamendi kõigetähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine, kusjuures erinevate seaduste vastuvõtmise protseduur on erinevates riikides erinev. Parlamendil on tähtis roll ka teiste riigiorganite komplekteerimisel, valimiste nimetamise või kinnitamise teel. Muuhulgas võib parlamendi pädevuses olla ka riigipea valimine. Parlamendil on oluline roll ka valitsuse ametisse nimetamisel. Parlament võib esitada vaitsusele umbusalduse. Riigi eelarve kinnitamine ja vastuvõtmine Parlamendil on kontrolli funktsioon. Ta esitab ministritele arupärimisi. Valdavas osas riikides iseloomustab parlamendi liikmete õiguslikku staatust nö vabamandaadi põhimõtte rakendamine. St et parlamendi liikmeid käsitletakse kogu rahva esindajatena, mitte aga konkreetse valimisirngkonna esindajatena, kus nad valiti. Vabamandaadi põhimõte tähendab ka seda, et valija ei saa parlamendi liikmele anda
ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; 12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129; 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. Riigikogu liige § 59. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule.
nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; võtab vastu riigi eelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; esineb avalduste ja deklaratsioonide ning pöördumistega eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra; kuulutab vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni 9 22. Riigikogu liikme õiguslik staatus (immuniteet, indemniteet ja ametite ühildamatus) immuniteet isikupuutumatus, kõrgete võimuesindajate eriseisund
seaduste suhtes. Riigikogu koosseisu vähendati 100-lt 50-le ning riigipeal oli õigus igal ajal saata laiali ja kuulutada välja uued valimised. Riigivanem võis lõpetada Riigikogu korralisi istungjärke ja kutsuda kokku erakorralisi istungjärke. Kaotati maavolikogud. Riigipea oli ka täitevvõimu juht, kelle juures asus Vabariigi Valitsus, mille ta ametisse kutsus ja ametist vabastas, kas enda algatusel, peaministri esitusel või Riigikogu umbusalduse põhjal. Riigivanem esindas riiki ja sõlmis riigi nimel välislepinguid, kuulutas välja vajaduse korral seaduse jõuga dekreete, oli kaitseväe kõrgem juht ning nimetas ametisse nii kõrgemad sõjaväe- kui ka tsiviilametnikud. Täites seaduste väljakuulutamise ülesannet, võis riigivanem mitte ainult põhiseaduse võimaliku rikkumise motiivil, vaid nn riiklikel kaalutlusel jätta seaduse välja kuulutamata ehk kasutada suspensiivse veto õigust. Riigikogul oli üksnes
annaabi.ee 
