Elu patenteerimine (0)

Elu patenteerimine
Kõige suuremad summad liiguvad meditsiinis ja sõjatööstuses. Kui inimesed on haiged ning neid võib ohustada surm, on nad enda päästmiseks valmis maksma suuri summasid. Selleks, et meditsiin saaks inimesi ravida, on tal vaja haigeid inimesi. Kõige rohkem „toodetakse“ haigeid inimesi „teaduslikult tõestatud“ toitumisega. Me sööme euronormidega heakskiidetud toitu ja me eeldame, et see on kontrollitud ja tervislik.
Autoriteetide poolt ametlikult heaks kiidetud on geneetiliselt muundatud taimed, mida me pahaaimamatult sööme. Kuna nad ei ole loodusega kooskõlas, siis puudub nendes loodusenergia, mida me vajame söögiisu kustutamiseks. Tulemuseks on liigne söömine, mis teeb paksuks. USA-s on 85% rahvastikust ülekaalulised, see ei tule mulle üllatusena, sest USA-s võeti esimesena kasutusele geneetiliselt muundatud taimed. Probleemid, mille peaks GMO-toit likvideerima on näiteks näljahädad ja vitamiinipuudus arengumaades. Näljahädade probleem on puhtalt poliitiline. Arenenumad riigid saaksid saata toitu, riideid , abivahendeid, aga ainus, mida nad saadavad on kondoomid – et ikka maailma rahvastikku vähendada, mitte võitlemaks olematu HI-viiruse vastu.
GMO-äris liiguvad ringi ülemääraselt suured summad. Mida odavam on toota, seda rohkem kasumit on võimalik kasseerida. GMO-tootjad on saanud suurepärase võimaluse tarbijatega manipuleerida . Näiteks toodetakse muudetud geneetikaga maisisorti, mis on immuunne teatud umbrohutõrje mürgile. Ning seda sama mürki toodab ainult sama tootja. Kasum on mitmekordne. Meditsiinist võib kõrvutada sama sisuga näite, et luuakse ravimeid, mille kõrvaltoimeid ravib ainult sama ettevõtte teine ravim .
Biotehnoloogia firmad lubavad, et geneetiliselt muundatud kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust ja aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki. Aga kui taim sisaldab juba mürki kahjurite vastu siis tähendab see seda, et see jõuab meie kõhtu ja vereringesse. Kasvavad tootjate kasumid – sellest, et ahnus on täitmatu on vaikselt kõikjal aru saama hakatud.
Kuid meil, tarbijatel, on õigus puhtale ja tervislikule toidule. Meil on õigus teada, mida me sööme. Toit ei tohi kujutada endast ohtu. GMO-toidu ehk muudetud pärilikkusega organismide üle meie toidus pole peaaegu mingisugust järelevalvet. Me ei tea enamikul juhtudel, kas meie toit on geneetiliselt muutmata või muudetud. Alex Lotmani loengus öeldi, et pakendi peal peab kirjas olema, kui on tegemist GMO-ga. Aga poodides ringi vaadates ei näe me peale nimetuse: tomat + kilohind midagi, kuigi enamasti on ka päritolumaa märgitud. Äkki peaksid teadlased leiutama geeni, mis „kirjutaks“ tomati koorele suurelt: GMO..?
Minu arvamus GMO-toidust on suurelt negatiivne. Ma ei ela selleks, et süüa, aga ma ei söö ka selleks, et surra või haigeks jääda. Kui ma teaks , millised toidud Eesti poodides on geneetiliselt muudetud, jätaks ma nad ostmata, sellepärast et see rikub mu tervist, mitte seepärast, et sellega hävitatakse põllumeeste iseseisvus .