Ravimid ja taimekaitsevahendid (0)

Ravimid

Farmakon, artism, rahvapäraselt ka rohi , ravimtoimega aine, mis organismi manustanuna muudab selle talitust . Ravim võib olla ka mürk. Ravim on orgaaniline keemiline ühend, see muudab organisimi keemiliselt või füüsikaliskeemiliselt. Ravimi preparaadid võivad olla tahked ( nt :tabletid, pulbrid , kapslid või drazeed), pehmed ( salvid ,pastad, plaastrid ) vedelad (tinktuurid ja lauhused) või gaasilised . Paljusid ravimeid valmistatakse tööstuslikult. Täiesti kahjutu toimega (mürgituid) ravimeid ei ole olemas. Tavaliselt manustatakse ravimeid seespidiselt, süstides või välispidiseks. Kauaaegne ravimi tarvitame võib tekitada pikaajalisi tervisekahjustusi. Mõnedele võib tekkida ravimimite kasutamisel nn ravimiallergia. Osadel tekib see kas immuunsussüsteemi muutustest aga osadel on see kaasasündinud. Nähud: nahalööve, sügelemine, näoturse jne , aga raskematel juhtudel võib tekkida šokk. Ravimiallergiat võivad põhjustada kõik ravimid, kuid eriti antibiootikumid . Ravimid võivad veel põhjustada ka sõltuvust. Kiiremini põhjustavad sõltuvust need ravimid ,mis tekitavad meeldivaid psüühilisi elumisi, näiteks rahustid, uinutid ja valuvaigistid. Ravimina kasutatakse ka ravimtaimi. Taimede abil on valu vaigistatud juba iidseist ajast. Olenevalt sellest milline osa mingil taimel kõige rohkem toimeaineid sisaldab, kogutakse kas lehti, õisi, koort, vilju või juuri. Eestis kasvavaist ravimtaimedest kõige tuntum on teekummel, harilik leesikas , nõmme- liivatee , piparmünt. Harilikult leidub kõige rohkem toimeaineid taime lehtedes ja õites, juurtes ja muidugi viljades. Iga taimeosa korjamiseks on ettenähtud aeg. Tänapäevalgi on 40% tarvitavatest ravimitest taimse päritoluga. Ravimina kasutatakse ka ravimuda . Seda leidub veekogude põhjast. Mudaga raviti haigeid juba vanas egiptuses. Peamiselt kasutatakse mudaravi närvipõletike luu- ja liigesteraviks.

ravimite turustamine:

Esmase müügiloa andmise eelselt uuritakse ravimeid põhjalikut. Kui laboratoorsed testid ja loomkatsed näitavad piisavat ohutust ja efektiivsust , tehakse viimases etapis kliinilised uuringud inimestel, kasutades selleks terveid katsealuseid. Ükski ravim ei ole absoluutselt ohutu; iga ravimi korral võrreldakse saadavat kasu ja võimalikke ohte .
ravim koosneb:
toimeainest  (aine, mille pärast ravimit kasutatakse) – reeglina on seda väga vähe, eriti tugevatoimeliste ainete puhul.
 
abiainest (annab ravimile vajaliku vormi, muudab selle maitset ja välimust huvitavamaks ning aitab toimeainel mõju avaldada (tärklis, glükoos, värvained, vesi, etanool , siirup , salvialus).
 
 ravimi toime sõltub:
* organismi geneetilisest eripärast,
* organismi üldfüüsilisest seisundist (ka east ),
* teiste mõjurite (ravimite, toidu, alkoholi jms olemasolust),
* keskkonnatingimustest ,
* eelhoiakutest ravimi suhtes (platseeboefekt).

ravimite transportimine:
Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasasolevate loomade tarbeks. Ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni viis erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni viis jaemüügipakendit ning kaasasolevate loomade tarbeks kuni viis erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni kolm jaemüügipakendit. Ravimid peavad olema tootja pakendis.
Jaemüügipakendi suurused on:

• tahketel ravimvormidel kuni 100 ühikut,
  
• pulbritel lahuse valmistamiseks 500 g,
  
• homöopaatilistel graanulitel 50 g,
  
• infusioonilahustel ja suukaudsetel lahustel 500 ml,
  
• süstitavatel ravimvormidel 10 ampulli või viaali,
  
• välispidistel ravimitel 200 ml või 200 g,
  
• droogidel 100 g.
  

Ilma Ravimiameti loata võib narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 20 ühikut ning ravimitega peab kaasas olema arsti, loomadel kasutatavate ravimite puhul veterinaararsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia.

Taimekaitse vahendid

Taimekaitse seisneb selles ,et hävitatakse kasulike taimedele ohustuvat kahju, näiteks hävitatakse putukaid ning umbrohtu. Praegusel ajal hävitavad kahjurid kuni kolmandiku saagist. Tavaliselt kahjureid tõrjutakse keemiliste ja bioloogiliste ja muude vahenditega. Taimekaitsele pani alus euroopas 19 saj. Keskel, kui hakati kaitsma puid, puurühmi ja parke. Hiljem võeti kaitse alla taimeliike ja taimede kasvukohti. Euroopas oli esimene kaitstavaid liike alpi jäneskäpp. Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest kultuuridega koos esinevad põllul ka umbrohud, taimehaigused ja –kahjurid. Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Eesti kasutatakse mürkkemikaalitest kõige rohkem herbitsiide. Herbitsiid on keemiline umbrohutõrje ja seda kasutatakse kõige rohkem just teraviljakasvatuses. Kuid kahjusks nende mürkkemikaalide kasutamine toob kaasa keskkonna probleeme ja seetõttu tuleb nende kasutamine piirata