50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-06-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
roflmao
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes. Mesilaste pidamiseks on loonud inimesed tarud, ning mesitarude kogumit nimetataksegi mesilaks. Käesolevas referaadis tutvumegi lähemalt sellega, kuidas rajada omale mesila. 1. Mesila asukoha valik Mesila tuleb rajad niisugusesse kohta, kus mesilaste lennuraadiuses (2 kilomeetril) on rikkalik ja mitmekesine meetaimestik, kus leidub varakevadel ja suvel õitsevaid meetaimi. Eriti olulise tähtsusega on, et mesila lähemas ümbruskonnas leiduks massiliselt varakevadel õitsevaid
madalatesse kohtadesse, kus tekib udu ja on külmem kui kõrgemates kohtades. Küngastel aga jahutab tuul pesasid rohkem ning takistab mesilasperede kevadist arengut(Kulbin jt., 1989). 2. MESILA PAIGUTUS Mesila maja paigutatakse tavaliselt mesila platsi põhjapoolsele servale. Nii ei varja ta päikest ega ole takistuseks mesilastele nende lennuteel. Tarusid võib mesilas paigutada väga mitmesuguselt, olenevalt mesila platsi asukohast, suurusest ja kujundamisest. Enamasti paigutatakse tarud ridadena vahekaugusega 4-6 meetrit, tarude vaheline kaugus reas 3-4 meetrit. Tarude paigutamine ridadena raskendab mesilaste orienteerumist tagasilennul oma tarru. Seepärast soovitatav on tarusid paigutada ka rühmadena vahekaugusega 6-10 meetrit, 2- 4 taru rühmas, 0,5-1 meetriliste vahedega. Mesilaste orienteerumise soodustamiseks võib tarude rühmad moodustada erineva suurusega ja tarude erineva asetusega. Rühmas tuleb ka
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TARU Referaat Juhendaja: 2016 Sisukord 1.TARUD................................................................................................................. 3 1.1Tarude liigitamine........................................................................................... 4 1.2 Taruehitamine................................................................................................ 4 2.KASUTATUD KIRJANDUS.........
minnakse, või on võimalik emasid saata, näiteks postiga. Tavaliselt saab Parim on eraldada meekorpused kohe haudmekorpustest, et hoida korralikest mesilasemasid kasvatavatest mesilatest osta ema saatepuuris ära ema sattumine meeraamidele. Enamasti muneb ema 2. või 3. korpu- koos saatemesilastega. Peab ka läbi mõtlema, kus emasid kuni peresse ses. Kui ema kahe esimese korraga üles ei leita, tasub taru kokku panna andmiseni hoida. Mesilasemasid koos saatemesilastega saab hoida saate- ja jätta paariks tunniks rahunema, või proovida järgmisel päeval uuesti. puuris ca 7 päeva. Emaga puuri on soovitav hoida mõne mesilaspere peal Kui ema otsitakse korpusest, tuleb korpused kindlasti üksteise pealt soojas. Pikemalt puuris hoides on mesilasema soovitav sööta 1 x päevas ära tõsta
ajal, mistõttu mesilased ei jõua kõikide meetaimedeni. 2. MESILASHAIGUSED Mesilashaiguste avastamiseks on vajalik mesilaste puhul jälgida mitmeid sümptomeid. Nagu näiteks hajutatud haudmeväli ehk tunnus avaldub selles, et tühjad kärjekannud on hajutatult haudme hulgas, samuti võib esineda augustatud kärjekannusid, mis on muust tasapinnast madalamad või tumedamad, lisaks surnud hauet, hallitust, ebameeldiv lõhna, surnud mesilasi taru ees või väljaheiteid taru seinatel. Mesilashaigusi on siiski küllalt raske kindlaks määrata ilma laboratooriumi abita, see võib õnneks minna ainult kogenud mesinikel või vastava väljaõppe saanud isikutel. Kui nähakse surnud mesilasi, siis võidakse ekslikult koheselt arvata, et tegemist on mesilashaigusega, kuid tegelikkuses võib täiskasvanud mesilaste ja haudme suremist põhjustada ka mürgiste pestitsiidide tarvitamine
MESINDUSE TEST 2 1. Mee kasulikud omadused hävivad mee kuumutamisel temperatuuril üle: a. +50 b. +20 c. +60 2. Mesinik kasutab konkspeitlit a. Raamide liigutamiseks b. Mesilaste peletamiseks c. Kärjekaanetise eraldamiseks 3. Korpustaru laiendamine toimub külgsuunas True False 4. Mesilasematoitepiima saadakse mesilasemalt True False 5. Kahe kärje vaheline kaugus tarus peaks olema a. 9 mm b. 11 mm c. 8 mm 6. Mesilasemade kasvatamiseks vajalik inventar on a. Kärjeraamitangid b. Emasaatepuur c. Vageldusnõel 7. Valminud mee veesisaldus? a. 10% b. 30% c. 20% 8. Mesilaspere aastane õietolmu vajadus a. 40 kg b. 5 kg c. 25 kg 9
Hooldamine kevadel. Talveks jääb 15000…20000 mesilast. Puhastuslend märtsi II poolel ilusa ilmaga. Hädapuhastuslend veebruaris. Puhastuslennu ajal õhutemperatuur vähemalt +5…10°C. Enne puhastuslendu avada lennuavad, asetada õigele kohale lennulauad, puhastada taru ümbrus lumest. Paar päeva enne puhastuslendu võetakse ära nn. mähkmed – pappalus taru põrandal, et näha kui hea on pere tervis. Kui pere vajab varasemat puhastuslendu – lennuava roojastatud ja mesilased rahutud – viiakse pered tarudega sooja ruumi (kasvuhoonesse, mesilamajja), kus õhutemperatuur on vähemalt +18…+20°C. Kui mesilased on hädapuhastuslennu teinud viiakse nad endisele kohale tagasi. Kiirläbivaatus Märtsi lõpul, aprilli algul. Õhutemperatuur peaks olema vähemalt +10…15°C. Hea teha kui looduses leidub juba õietolmu (paju õitsemise ajal).
................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................7 SISSEJUHATUS Mesinduse ajalugu on lahutamatult seotud inimkonna ajalooga. Inimene on juba aastatuhandeid kasutanud ja pidanud mesilasi nende toodangu pärast. Meie jaoks teadlik ja praktiline mesindus algas 1789. aastal, kui Šveitsi pastor F. Huber leiutas liigutavate raamidega taru [1]. Huberi leiutise tulemusena algas ka mesinduse tõsisem esiletõus. Järgneva kuuekümne aastaga leiutati praktiliselt kõik, mida mesinikud kasutavad ka tänapäeval. Mesilasliike on maailmas ligikaudu 20 000, kõige tähtsamaks peetakse meemesilast (Apis mellifera L.). On teada, et ülemaailmselt sõltub 35% kasvavatest põllukultuuridest just tolmendajatest ning üha suureneva toiduvajadusega rahvastiku poolt suureneb meemesilaste ning tolmendajate roll tulevikus veelgi [2].
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid