Ukraina Pindala
603’700 km2
Rahvaarv
on 45’182’799 inimest septembris 2013
Piiri
pikkus on 4’566 km. 891 km on ühine Valgevenega, 428 km Poolaga,
90 km Slovakkiaga, 103 m Ungariga, 176 + 362 km Rumeeniaga, 940 km
Moldovaga ja 1576 km Venemaaga. Rannajoon on 2’782 km pikk.
Ukraina
pealinn on
Kiiev , kus elas juulis 2013 2’847’200
inimest.
Ukrainas
räägitakse ukraina keelt.
Rahaühik
on krivna.
Ukraina
asub Ida-Euroopas, Musta mere ääres. Riiki ümbritsevad põhjast
Venemaa ja Valgevene, idast Venemaa, lõunast Must meri, edelas
Moldova ja
Rumeenia ning läänest Poola,
Slovakkia ja Ungari.
Ukraina
pinnamood on
mitmekesine .70% territooriumist katavad
madalikud , 25%
kõrgustikud ja 5% mäestikud.
Riigi
lõunaosas on Krimmi mäestik ja lääneosas Ukraina
Karpaadid .
Ukraina kõrgeim koht on Goverla mägi (2061 m) Karpaadides.
Ukraina
territooriumil asub viis kõrgustikku- läänes Volõõnia-Podoolia
ja Dnepri, idas Aasovi, Donetsi ja Kesk-Vene kõrgustiku edelaosa.
Suurimad
madalikud on Polesje
madalik Ukraina põhjaosas ja Musta mere
rannikumadalik riigi lõunaosas ning Dnepri madalik Dnepri jõe
keskjooksu vastaskaldal.
Ukraina
asub peaaegu täiesti parasvöötmes ja valitseb mandriline
paraskliima . Vaid Krimmi poolsaare lõunarannikul on lähistroopiline
kliima. Mandrilisele kliimale iseloomulikud jooned muutuvad selgemaks
läänest
itta . Õhutemperatuur, niiskus ja sademete hulk muutuvad
põhjast lõuna suunas.
Ukraina
kilbil leidub rauamaaki, maagaasi, naftat, veedelgaasi, kivisoola,
kipsi, kivisütt, elavhõbedat, mangaanimaaki,
ilmeniit-rutiil-tsirkooniumi maake, uraani, kaoliini, savi, pruunsöe,
ilmeniit-apatiidi
maaki ja muude värviliste, vääris- ja haruldaste
metallide leiukohti. 2007-ndal aastal tuli 47% Ukrainas vaja minevast
energiast söest ja gaasist. 25% kasutatavast vedelgaasist on pärit
Ukrainast.
Maast
võtab põllumaa on enda alla 45%, mets 30% ja heinamaad 20%.
Tasandikud hõlmavad 40% maast ja tasandikest 75% on haritav maa.
Ukraina
lõunapiiriks on 2782 km Musta mere ja Aasovi mere rannikut. Suuremad
jõed Dnepr, Desna ja Dnestr suubuvad Musta merre. Edelapiiril
Rumeeniaga voolab 54 km ulatuses Doonau.
MAJANDUS
Ukraina
SKT on 3007 USD elaniku kohta (2010). Iive on -1,4% (2010).
Imikusuremus on 11 imikut 1000st (2010). Keskmine eluiga on
sünnihetkel 69 (2009).Täiskasvanute
kirjaoskus on 99,7%(2011).
Põllumajandus hõlmab 17,5%
SKTst , tööstus 42,7% ja teenindus
39,8%. Tegu on tööstusriigiga, kust ei puudu ka tugev
toorainesektor.
Ukraina
kuulub WTOsse alates 16. Maist 2008. 1991 alustati koostööd koos
Venemaa ja Valgevenega CISis. 1997 oli Ukraina üks GUAMi
asutajaliikmetest. Ukraina on ka IMFi liige 1992 aastast.
Ukrainast
pole tulnud ühtegi ülemaailmselt tuntud
firmat .
INIMKOND Joonisel
on kujutatud Ukraina
rahvastik 1950-2012.
Ikrainas
on 45’182’799 inimest(sept 2013) ja rahvaarvult on ta maailmas
29ndal kohal.
Kaardil
on Ukraina rahvastiku tihedus.
Keskmine
rahvastiku tihedus on 74,8 (2011) inimest ruutkilomeetri kohta.
Rohkem rahvast paikneb linnade ümbruses.
Kaardil
on Euroopa rahvastiku tihedus. Ukraina rahvastikupüramiid 2012.
Alla
15 aastased moodustavad 13,7 % kõigist inimestest, 15-64 aastased
moodustavad 70,8 % ja üle 65 aastased 15,5%(2012). Riigi rahvastik
vananeb, kuna lapsi sünnib juurde tunduvalt vähem, kui vanasti.
Meeste keskmine eluiga on 62,8 aastat ja naiste keskmine eluiga 74,8
aastat (2011). Sündimus on 9,59 tuhande inimese kohta ja
suremus15,76 inimest tuhande kohta(2012). Seega on iive negatiivne
-0,63 (2012). 17/1000 väikelapsest
sureb enne 5 aastaseks
saamist(2012). Viimase viie aasta jooksul on sündimus natukene
suurenenud ja suremus vähenenud. Sünnib 1,06 poissi iga tüdruku
kohta(2012). Rahvastik on kaasaegse rahvastiku tüüpi.
Ukraina
suurimad linnad.
69%
kogu rahvastikust elab linnas (2012). Ukraina pealinn Kiiev asub
Dnepri jõe ääres. Sama jõe ääres asuvad ka Tšornobõl,
Dnipropetrovski ja Zaporozye linnad. Odessa,
Sevastopol ja Yalta
asuvad Musta mere ääres. Lutsk, Lviv, Lugansk ja Donetsk asuvad
mägedes.
ENERGIA
Ukraina
on rikas loodusvarade poolest. Seal leidub kivisütt, naftat ja
maagaasi. Osa
nendest varadest on
ammendatud nõukogude ajal ja selle
poolest ei ole suurt eksporti. Ukraina ostab Venemaalt gaasi.
TŠERNOBÕLI
TUUMAELEKTRIJAAM
Ehitamist
alustati 1970. aastal.
Jaamas töötas neli
plokki ja ehitati veel
viiendat ja kuuendat plokki. 1982. Aastal toimus esimeses
energiaplokis avarii, mis vaikiti maha.
26.
aprillil 1986 leidis jaama 4. energiaplokis Tšernobõli katastroof.
Katastroofi tekkepõhjus oli avarii kontroll, kas
elektrijaam suudab
hakkama saada ainult generaatoriga, kuni jaama töö lõpetatakse.
Esimene
plahvatus toimus 43 sekundit peale katse algust. Plahvatuse
tulemusel tekkinud tulekahju aitas radioaktiivset saastet ainult
kaugemale kanda. Kokku muutus kasutamiskülbmatuks 31'500m2.
Neljas energiaplokk kaeti betoonsarkofaagiga ja peatati viienda ja
kuuenda ploki ehitustööd. Ülejäänud
plokid puhastati ja
taaskäivitati peagi. Teine
plokk suleti peale 1991. aastal
masinasaalis toimunud tulekahjut. 1. plokk suleti 1996 ja viimane 3.
enerfiaplokk suleti 2000. aastal ametlikul tseremoonial.
Kasutatud
allikad:
Kõik kommentaarid