Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonnaõpetuse konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maksud, organisatsioon, heaoluriik, pension, heaoluühiskond, haridus, kapital, turumajandusnduspoliitika, inflatsioon, tööpuudus, emü, naturaalmajandus, aristokraatia, monarhia, maksupoliitika, nsvl, valitsemisvormid, töötuabiraha, otsesed, riigivõim, rahapoliitika, fiskaalpoliitika, tollimaks, töötus, inflatsioonimäär, üro, peakortero Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie) · Nüüdisühiskonna kujunemise etapid: valdkond Agraarüh. Industriaalüh. Postindustriaalüh. Infoja teadusüh. Ajavahemik U~3000eKr. 19.saj I pool1950ndad 1950ndad1990 1990... Euroopas 19.saj II pool Eesmärk ellujääda kasum Haridus, heaolu Info, aeg Tootmisviis Käsitöö masinad Masinad Robotiseeritud masinad Resp.amet Peremees Vabrikant, pankur, Ärimees, spetsialist ITmees jurist Riigivorm Monarhia jms
Sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. 2) Maksu- ja rahapoliitika kui majanduse reguleerimise vahendid Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse. Üks võimalus riigil majandusse sekkumiseks on maksude kehtestamine ja nende kogumine. Makse maksavad nii eraisikud kui ka ettevõtted, sissetulekute ja ka tarbimise pealt. Maksude tõstmise-langetamise kaudu on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist. Otsesed maksud - lähevad palgast otse maha: tulumaks(20%), töötuskindlustus(töötaja 1,6%, tööandja 0,8%), pensionikindlustus(2%), sotsiaalmaks. Kaudsed maksud - toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks: käibemaks, aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Maksud on riigieelarve peamine sissetulekuallikas. Inflatsioon - keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Toob kaasa palkade tõusu
heaolust tähtsamaks kujunenud. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust sel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu (see on nii Eestis). Lisaks rahvaarvule on oluline ka rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonnaasjades osalejaks. Kuidas jätkusuutlikus tagada ? Jätkusuutlik tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. ÜRO võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegia. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka
nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule Heaoluriigi olemus ja ülesanded · Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majanduse ja tulude jaotamisse. · Heaolu riik täidab niisiis lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ( seadusloome, õiguskord, riigikaitse ) ka sotsiaalseid ülesandeid ning .... reguleerib majandust. · Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega.
Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui
Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna olulisus on töö David Ricardo- rikkus jaguneb kolmeks. 1) palk 2) maksud 3) kasum, mida rohkem kasumit tööstusse investeeritakse, sedaa kiiremini see tööstus areneb Max Weber- majandus ja kultuur on omavahel seotud Postindustriaalne ühiskond- Tööstusjärgne ühiskond Tunnused: Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur Mitmekseised väärtushinnangud Vähenes tööstussektori osakaal suurenes teenindussektori osakaal
JAH 1. Praeguseks on demokraatiasse laialdaselt juurdunud. (vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused) 2. Rahva elujärg on paranenud. Nt rahareform peatas inflatsiooni, tõi kauba ketile. Eesti on siirdeühiskonna läbinud, sest Eestis on hea elatustase, inimesed on hea elujärjel, on juurdunud demokraatlikud arusaamised. Heaoluriik ja ühiskond * Heaolu näitaja, mille abil väljendatakse inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist. * Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevedada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. * Heaoluriigi tunnused: - Ressursside, eelkõige rahaliste, ülekandmine ühest valdkonnast teise, rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele; s.t et, heaoluriik sekkub majandusse, jagades maksude abil ümber tulusid ja korraldades haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. - pool avalikest tuludest, läheb sotsiaalsfääri
Inimesed hakkasid riigilt enamat ootama. Samuti toimusid kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, samuti kujunes välja kodanikuühiskond. See sotsiaal-majanduslik ning poliitiline olukord tingiski erilise ühiskonnatüübi heaoluriigi kujunemise. Heaoluriigi kujunemine vältas aastakümneid, Sks 1880.a, Põhja-Eur 20.sajandi esimene aastakümme, Põhja-Am 1930.a. Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused on: Ülekandeühiskond ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi võib üle kanda valdkonnast-valdkonda, samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Pool avalikest kuludes läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.
Kui teadus suudab kõike, siis kas kõik on ka eetiliselt vastuvõetav? Kas inimese kloonimine on õigustatud lahendus, et korvata rahvastiku vähenemist arenenud maades? Täna kutsuvad need probleemid esile elavaid avalikke arutelusid, ka mõned valitsused on võtnud vastu asjakohaseid otsuseid, näiteks muundatud toiduainete ja geenitehnoloogia rakendamise osas. 7 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned 2. Heaoluriik Majanduse ja tehnoloogia areng avaldab suurt mõju inimeste elukorraldusele ja nende heaolule. Nii nagu tehnoloogia valdkonnas, nii toimusid ka heaolus muutused samm-sammult, kuid samas pidevalt. 2.1 Heaoluriigi kujunemine 19. sajandi lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutus. Esiteks, tööstusrevolutsioon oli muutnud vabrikutöö valitsevaks, muutes varasemaga teistsuguseks ka inimeste elustiili
riike hinnati selle järgi, kui suur on insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus ehk hinda läksid haritud spetsialistid lk 8 tabel võrdlustega 3)satelliit-ja mobiiltelefonid internet info kiire levik inimesed hakkasid end võrdlema endataoliste inimestega teistes maades olulisteks muutusid teadus,uurimisasutused,avastuste-leiutiste rakendamine teadmusühikond- INFO OSKUSLIK ÜHISKOND HEAOLURIIK (1.2;2.7) .. on riik, mis püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Klassikalised riigifunktsioonid – riigikaitse, õiguskord (korra tagamine, kohus,seadused jms.), turvalisus Heaoluriigi kujunemine – 19.saj lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust: (vt. paragrahvi algust) 1)Tööstusrevolutsioon 2)Kodanlikud revolutsioonid Arenguetapid (lk. 13)- 1880-1887
vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. peamine heaolu pakkuja on riik. eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine inimese jõukus määrab sotsiaalhüvede saamise/kvaliteedi. Inimene peab ise oma heaolu tagama Eelkõige USA, Jaapan (ka Eesti) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele
vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia + sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. + peamine heaolu pakkuja on riik. + eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas - kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism + maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged + tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist - riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine - inimese jõukus määrab sotsiaalhüvede saamise/kvaliteedi. Inimene peab ise oma heaolu tagama Eelkõige USA, Jaapan (ka Eesti) Konservatism - riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele
Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Demokraatia valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja
1 5. Populaarseks võivad saada autoritaarse valitsemise loosungid, sest rahvas nõuab kiiret elujärje paranemist ning demokraatia tundub liiga aeglane ja ebaefektiivne meetod. Ühiskonna jätkusuutlikkus Arengutee, mille tagatakse praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgmiste põlvkondade samasuguseid huve. Valdkonnad: 1. Rahvastiku jätkusuutlikkus juurdekasv, tervis, heaolu, haridus. Paljude riikide probleemiks on rahvastiku vananemine, mistõttu tuleb tööealise elanikkonna suurendamiseks kasutada võõrtööjõudu 2. Majanduse jätkusuutlik areng 3. Keskkonna jätkusuutlikkus nt loodusressursside jätkumine Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas ülemaailmsest keskkonna- strateegiast Agenda 21, Eestis omakorda 2030. aastani arenguprogrammist Säästev Eesti 21. Riik
efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav Eesti on pigem jätkusuutlik: tõstetakse pensione (tagatakse normaalne elu), emapalga kehtestamine, sotsmaks 33,3%, mille arvelt tõstetakse jätkusuutlikkust, hoolitsemine keskkonna eest (prügi sorteerimine, metsaraie reguleeritud), rahvuskultuuri säilitamine (põhiseadusega ainult üks riigikeel eesti keel), kunsti säilitamine KUMU, haridus riiklikud tellimused. 6. Ühiskonnaelu sektorid: I. Avalik sektor võimu- ja valitsusasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jms.) II. Erasektor erakapitalil baseeruvad ettevõtted; eesmärk teenida kasumit ! III. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond inimeste tegevuse eesmärgiks pole
*Avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. Põhimõtted: *KÜ tasakaalustab erimeelsusi ja loob koalitsioone, sellega väldib võimu monopoliseerimist ja stabiliseerib ühiskonda. *KÜ kasvatab sallivust, koostöövõimet, omaalgatust. Kogemus, mida annab töö seltsides ja ühingutes tuleb kasuks poliitilises konkurentsis ja vaidlustes. *Monipoolne KÜ-d tauniv valitsemine kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõikust poliitika vastu. Heaoluühiskond ja heaoluriik. Heaoluriigi mudelid. HEAOLUÜHISKOND ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. HEAOLURIIK riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi mudelid: LIBERAALNE: *Põhiväärtuseks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik
Jah, sest: 1) valitsuse edukas perepoliitika on aidanud kaasa rahvastiku iibe kasvule ning rahvastikuvananemine on Eestis pidurdumas; 2) Roheline mõtteviis on leidnud palju toetajaid metsaistutuskampaaniad; 3) Eestis toimib hästi jäätmekäitlus. Riik on sundinud elanikkonda prügi sorteerima. 4 Rahvusvahelised organisatsioonid ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Loodud 24.okt 1945, Eesti liitus 1991 Tähtsaim ametiisik on Peaassamblee poolt valitud (5 aastaks) peasekretär, praegu Ban Ki-moon. Tegevusvaldkonnad: 1) rahu tagamine maailmas 2) inimõiguste kaitse 3) arenguprogrammid vaesematele maadele
oma huvide elluviimine. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võimu tunnused 1. Võim teiste üle 2. Võim koos teistega 3. Võim eesmärkidesuhtes olukorra/looduse üle 4. Võim on ebaühtlaselt jaotunud. 5. Võimu tunnused jagunevad 2-ks : 1. Ainelised 2. Vaimsed Ainelised tunnused: kapital, omand. Mida suurem aineline resurss, seda suurem võim, vaestel inimestel on vähem valikuvõimalusi. Vaimsed tunnused: teadmised, kogemused,sotsiaalne kapital ehk suhted, usaldus. Võimu teostamisel on tähtis sotsiaalne kapital. Teostamise meetodid- eristatakse 2-te tüüpi : 1. Autoriteet
oma huvide elluviimine. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võimu tunnused 1. Võim teiste üle 2. Võim koos teistega 3. Võim eesmärkidesuhtes olukorra/looduse üle 4. Võim on ebaühtlaselt jaotunud. 5. Võimu tunnused jagunevad 2-ks : 1. Ainelised 2. Vaimsed Ainelised tunnused: kapital, omand. Mida suurem aineline resurss, seda suurem võim, vaestel inimestel on vähem valikuvõimalusi. Vaimsed tunnused: teadmised, kogemused,sotsiaalne kapital ehk suhted, usaldus. Võimu teostamisel on tähtis sotsiaalne kapital. Teostamise meetodid- eristatakse 2-te tüüpi : 1. Autoriteet
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
paigutab selle uuesti tööstusühiskonda. tootmisesse Väitis et enesetappude määr sõltub sotsiaalsetest teguritest. HEAOLURIIK Miks kujunes välja heaoluriik? Sest elas üha enam inimesi, lapsed ja vanurid jäid tihtipeale üksi ja vajasid toimetulekuks ühiskonna abi Kodanlikud revolutsioonid, demokraatlikud valitsemisviisid Heaoluriik Mõiste seletus riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule Tunnused Ülekandeühiskond ressursside ülekandmine Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Näited
Pluralism on veendumus,et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus.Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele.nt :Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas !!! Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias: · ühiskondlikud liikumised, · huvi- ehk survegrupid, · erakonnad ehk parteid. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Nimetatakse ebasoovitatavaid ,kahjulike asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus,mis võivad kahjustada inimeste heaolu,ühiskonna liikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust,majandusliku edendamist,ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali. Heaoluriik. Riik,mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse,et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule ehk riik,kus kõigile
Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2. stabiilne areng, ettevaatlikud reformid 3. rahvus on tähtsam kui üksikisik, kuid kindlasti ei tähenda see võrdsuse kuulutamist. 4. pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist Majandus: kaitseb tööandjat, omanikku, riik sekkugu minimaalselt, proportsionaalsed maksud. Kaitsevad kodumaist, rahvuslikku kapitali, liberaalid on selles osas kosmopoliidid. Tõrjuvad avatud majandusruumi, pooldavad kaitsetolle. Sotsiaalpoliitika: Selle peaksid tagama traditsioonilised kollektiivid (suguvõsa, naabruskond, kirik, seltsid) ja alles siis riik. Valitsemine: põhiülesanne on kodanike füüsiline julgeolek. Seisukohad: Tavad, suhted olgu muutumatud Ühiskonna areng sarnaneb evolutsiooniga Muudatused läbi viia järk-järgult
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused)
Poliitiline kultuur - poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Kodanikuaktiivsus. Kui palju võtab kodanikud osa ühiskonna elust, näiteks valimistest. Majandussfäär. Majandusfäär - ühiskonna osa, kus toodetakse, vahetatakse, jaotatakse ning tarbitakse kaupu ja teenuseid. Ühiskonna jaoks on ülioluline, kuna seal luuakse vahendeid ja ressursse, mida kõik ühiskonna sfäärid (näiteks haridus ja kultuur) oma olemasoluks ja arendamiseks vajavad. Valitsuse majandustegevus ja poliitika. Riigi roll majanduse korraldamises - riik sekkub mitmesuguste õigusaktide, maksupoliitika,hinnapoliitika ja riigieelarve kaudu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi, inimeste mitmekesised huvid väljenduvad
paljusus. (Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid, sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. ) Võimude ressursid 1) Ainelised · Omand, kapital 2) Vaimsed · Teadmised, kogemused 3) Sotsiaalne kapital · Suhted, usaldus, koostöö 4) Inimkapital · Teadmised, oskused · Võimu tunnused ja teostamise meetodid Tunnused o Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. o Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.
avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Liberaalne heaoluühiskonna mudel sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu. Sotsiaaldemokraatlik heaoluühiskonna mudel seostub tänapäeval eeskätt skandinaaviaga. Selle märksõnaks on solidaarsus ehk sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolupakkujaks on riik, kes kehtestab kõrged maksud. Samuti üritatakse vähendada ka varanduslikke erunevusi. Skandinaaviamaade jõukad inimesed on nõus maksma kõrgemaid makse. Liberaalne heaoluühiskonna mudel nt USA-s. Põhiväärtusteks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse 1 kindlustamine kõigis valdkondades
Kapitali omamine. Pere osatähtsuse vähenemine ja väärtuskriis. 4. Infoühiskond - Info kättesaadavuse & tähtsuse kasv, Kommunikatsioonivahendite areng(satelliit- ja kaabeltelevisioon, moobiiltelefonid, Internet). Ettevõtete tegelemine innovatsiooniga. 5. Teadmusühiskond - Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine ning on kaasatud tootmisportsessi. Paindlikum, vabam ja loovam töökorraldus. Uute ohtude tekkimine. Hea haridus ja info efektiivne kasutamine. Teadusepõhine teenuse- ja tootearendus. Väikepere. Demokraatlik. 3.1 Heaoluriik - kasutab riigieelarve vahendeid sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Ressursside ümberjagamine.(LK14 skeem) Võimalik mõõta kahel moel. 1. Keskmiselt pool eelarvest. (Palju kulub SKPst sotsiaalpoliitikale). Heaks näitajaks umbes kolmandik. 2. SKP - Riigis teatud perioodi jooksul toodetud kõik kaubad. Tunnused(LK 14) a. Riik sekkub majandusse b. Sotsiaalne õiglus c
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus) 2) linna- ja maainimeste suhtarv (urbaniseerumine)
sobivat . Tekib töökohtade puudus Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.Püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ja tagada võrdne võimalus kõigile. Heaoluriigile iseloomulikud tunnused: *vaesuse leevendamine *sotsiaalse tõrjutuse vähendamine *üldin elatustaseme tõus *suurenenud keskklass *aktiivne kodanikuühiskond *tasuta haridus *inimõiguste kaitse *lähtutakse võrdsuse ideaalist lahendades sotsiaalseid probleeme Heaoluriigi kujuemise algus *1880.aastad-Saksamaa *20.saj esimene veerand-Rootsi, Taani *1930.aastad-USA Heaoluühiskonn olemus ja ülesanded: *Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi *Jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid *Pakub teenuseid(haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud *Pehmendab turukonkurentsi *Vähendab elukaarest (inimeste noorusest/vanadusest) tulenevaid riske
ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: ainelised (omand, kapital), vaimsed (teadmised, kogemused).Ühiskonna arenedes on võimuressursside tähtsus muutunud. Kapitalismi-eelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ning mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised-oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii teistest küll mõjukam, ent nende juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimu korraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku
spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonnatasakaalule. 2. Heaoluriik. Selle tekke eeldused: 1) tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning muutis inimeste elustiili (riik pidi hakkama tegelema sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja haridusega); 2) kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid tänu kodanlikele revolutsioonidele. Esimesed heaoluriigid kujunevad 1880. aastatest alates. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse
annaabi.ee 
