Maksud meilt või meie heaks? Riigi peamisteks maksupoliitilisteks ülesanneteks on kindlustada küllaldane ülalpidamisallikas, ühishüvede pakkumine ja vähendada või võimendada inimeste tuluerisusi. Neid eesmärke püüakse täita nii riiklike kui ka kaudsete maksudega, mille tegevust kontrollib tugev riigipoolne kontroll. Kuid kas nende maksude maksmine on meile kui range kohustus, mille mittetäitmine on rangelt karistatav, või on maksud hoopis meie heaks? Maailmas on olemas kahte liiki maksussüsteeme – progressiivne ja proportsionaalne. Viimane
2. Miks on sallivus ehk tolerantsus ühiskondlik väärtus? Kas tolerantsusel on piirid? Põhjendage oma seisukohti eluliste näidete varal. Väärtus sellepärast, sest kui sallivust ei oleks siis ei saaks ühiskonnas toimuda õiglane otsuste langetamine ja oleks rohkem vägivalda. 3. Mis on demokraatliku riigivõimu üldine eesmärk? Et riigis valitseks rahvavõim, kas esindusdemokraatia või osalusdemokraatia nöol. 4. Mis on ühishüvede allikad ja milliseid ühishüvesid olete täna tarbinud? Ühishüvede allikateks on ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha. Ühishüved (ühistransport, haridus, arstiabi, päästeteenistus) 5. Millise ühiskonnamudeliga sarnaneb teie arvates kõige enam tänapäevane Eesti ühiskond? Põhjendage oma seisukohta. Eesti sarnaneb enim infoühiskonnaga, sest teeninduses töötab inimesi rohkem kui tööstuses ning teenindussektoris on valdav inimesi infosektoris
Ausast maksumaksmisest võidab riik ja riigi elanikud Maks on rahaline kohustis, mida inimene või ettevõte maksab riigile või kohalikule omavalitsusele vastavalt seadusele. Eesti maksusüsteem jaguneb riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud on tulumaks, sotisaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede- ja tänavate sugemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Eesti riigieelarve tulud koosnevad erinevatest maksudest kogutud rahadest. Kõige suurem osa eelarve tuludest on käibemaks. Selle eest et, inimesed makse maksavad saavad nad vastu ühishüvede kasutamisvõimaluse. Ühishüved on näiteks tasuta kooliharidus Eestis, sotsiaalne turvalisus mida tagab politsei ja kiirabi, tasuta ühistransport jne. Maksumaksja raha eest maksab veel riik pensioni, lastetoetusi, teeb teederemonti j...
käega ja riigi sekkumine pole vajalik; 2) riik tagab vaid üldise korra ühiskonnas; 3) kodanike üldine toimetulek sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest; 8. Mis riigi tunnused on hetkel Eestil ja kuhu poole on ta suundumas? Eesti on hetkel rohkem õhuke riik ning ei sekku nii palju majandusse. Suundumis suund pole hetkel veel täiesti teada, sest Eesti rahvas ja jagunenud kahte loori: Ühed pooldavad õhukest riiki ehk sotsiaal riiki ning teised paksu- ehk liberaalriiki. 9. Mis on ühishüvede allikas? Ühishüvede allikaks on maksud. Maksud võivad olla majanduslikud (kaubad ja teenused, mis jõuavad inimesteni ilma turu vahenduseta, nt riiklik või kohalik meedia) või mittemajanduslikud (nt haridus, arstiabi, politsei). 10. Milliseid ühishüvesid on olemas? Milliseid ühishüsvesid sina kasutad igapäevaselt? Milliseid ühishüvesid võiks juurde tekkida? Mittemajanduslikud (arstiabi, koolivõrk, politsei, kaitsevägi, kohtusüsteem). Majanduslikud
Riigi sekkumine majandusse & riigieelarve 1. Riigi sekkumine majandusse, miks & kuidas ? Riik Majanduslik sekkumine Sotsiaalne sekkumine Miks ? tõhustada turu toimetulekut hoolitsema keskkonna suurendada konkurentsi puhtuse ja targa tarbimise arendada ettevõtlust eest tasakaalustada nõudmised leevendada töö puudust ja pakkumised kohustus aidata nõrgematel leevendada tööjõu puudust ühiskonna liikmetel toime tulla Kuidas ? maksupoliitika kehtestab ohutusnõudeid ...
1.Ühiskonna komponendid-püsv territoorium, ajalugu, kultuur,rahvuslik identiteet 2.Üh.tootmisviisid-Põllumaj.ühiskond(paikne eluviis,valm.tööristu,elatakse maal,nat.maj.põlluharimine) -Tööstusühiskond(aeg on raha,linnastumine,väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagun.bürokraatia.ratsionaalsus) -Teeninusühiskond(info areng,kirju klassistrukt.mitmekesised väärtushinnang.teaduse ja tehnologia osa majanduses) 2.Nüüdisühiskond-tööstuslik kaubatootmine,demokraatia,heaoluühiskond.inimõigused,vabameelsus inimsuhtes. Teadmusühiskond(info kõikjal oluline,teaduse rakend.konveieritöö asendub paindlikumaga,ülemuse ja alluva roll pole enam nii range,oluline olla loov,eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mida rakendafa) Postindustriaalne ühiskond-kõrgtehno.massiline kas.kirju klassistrk.tähtsust.teaduse ja tehnol osa maj.mitmekes.väärtushin. HEAOLURIIK-tunnused:ülekandeühiskond,pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadust...
lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades Kartelli kokkulepped on seadustega keelatud, kui maailma tuntuim kartell on OPEC. Konkurentsi positiivsed küljed: a) tootmise efektiivsus b) info liikumine c) kiire reageerimine turu nõudmistele d) kaupade mitmekesisus turul e) ressursside efektiivne paigutus Konkurentsi negatiivsed küljed: a) nõrgemad tootjad surutakse turult välja b) hävitab ja raiskab kapitali c) kasvab majanduslik ebavõrdsus d) ei lahenda ühishüvede tootmist Litsents- tähtajaline luba kasutada intellektuaalomandit või tegelda kauplemisega. Annab ettevõttele õiguse mingis valdkonnas tegutseda. Kaubamärk- kujund, nimi või sümbol, mis tähistab mingit firmat, toodet, teenust. Tavaliselt registreeritud. Autoriõigus- 70aastat pärast surma ning eluajal on autoril ainuõigus, autor määrab reeglid. Patent- kasutamise ainuõigust kaitsev dokument, -20aastat. (Leiutistele)
Muutusid: * tööhõive majanduse põhivaldkondades (Sektorid: põllumajandus; teenindus; tööstuslik kaubatootmine) * linna- ja maarahvastiku suhtarv * leibkonnamudelid (ülekaalus väiksed pered) Postindustriaalne ühiskond ehk tööstusjärgne ühiskond: * kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · Oluline eesmärk: ühishüvede pakkumine. * kirju klassistruktuur · Põhilised tunnused: * mitmekesised väärtushinnangud 1) ülekandeühiskond * tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsuse kiire kasv 2) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
1. tööstusrevolutsioon oli teinud valitsevaks vabrikutöö 2. kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, mille tingisid kodanlikud revolutsioonid Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaoluriik täidab lisaks riigi funktsioonidele( õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Demokraatia levik Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: 1. konkurents 2. hääleõigus 3. kodanikuõigused Demokraatia tunnusjooned: kodanikuvabaduse tunnustamine õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
*paindlikum ja vabam töögraafik *info muutus massiliseks ja kergesti kättesaadavaks Postindustriaalne ühiskond: *infoühiskond *kõrgtehnoloogia massiline kasutamine *teenindussektori osatähtsuse kasv * tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses 5. Heaoluriigi tunnused: *riik sekkub tulumajandusse ja tulude jaotamisse *pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri tarbeks *riik hoolitseb inimeste eest Põhieesmärgid: *toetuste andmine *võrdsus *heaolu ühishüvede pakkumine mudelid: korporatiivne-konservatiivne * orienteeritud peamiselt palka teenivatele *pension ja sotsiaaltoetused olenevad peamiselt palga suurusest ning staazist *inimese heaolu eest hoolitsed tööandja ja töövõtja *eelistatakse vanamoodsa suhtumisega perekondi ja naisi Sotsiaaldemokraatia *orienteeritud kõigile kodanikele, olenemata palgast *pension ja lastetoetus suurus ei sõltu inimese maj seisust *inimese heaolu-riik
11. PEATÜKK. Kuidas ettevõtted konkureerivad? Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B __E_ 1. Täiskonkurents A. Näiteks: kommunaalettevõte. __D_ 2. Monopol B. Kahe või enama firma ühinemine. _G__ 3. Oligopol C. Õigus kasutada uut toodet või avastust teatud aja jooksul üksinda. _A__ 4. Seaduslik monopol D. Ühe müüjaga turg. __H_ 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega konkurents __B_ 6. Liitumine F. Ainuõigus müüa või paljundada oma algupärandit oma eluajal ja peale seda veel 50 aastat. __F_ 7. Autoriõigus G. Turg, kus müügis domineerivad mõned suurfirmad. __C_ 8. Patent H. Turg, kus paljud...
8. Peamised kodanikuõigused on õigus vabadusele, isikupuutumatusele korrakohasele õigusemõistmisele, kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, ühinemisvabadus. 9. Turumajandust iseloomustavad konkurents, hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise alusel, eraomand. 10. Turumajanduslikus ühiskonnas seisneb valitsuse roll maksude kogumises, riigi majandusarengu pikaajalises planeerimises ning pidevas juhtimises, ühishüvede pakkumises. 11. Eesti riigieelarve peamised tuluartiklid on käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaksud ja aktsiisimaksud. Eelarve peamised kuluartiklid on riigivalitsemis- ja kaitsekulud, kulutused haridusele, teadusele ja kultuurile ning sotsiaalkulud. 12. Demokraatlikus riigis saavad kodanikud poliitikat mõjutada, osaledes valimistel, osaledes mõne erakonna või kodanikuorganisatsiooni töös, avaldades oma arvamust ajakikirjanduses või Internetis. 13
Heaoluriik ... riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule HR sekkub aktiivselt majandusse jagab maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse hr's alati sotsiaalse õiglusega. Üheks oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Võttes enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud pole, tõstab hr kaudselt ka turumajanduse efektiivsust. HR'l on kaks põhilist tunnust: 1) Ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonniti (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. 2) ca pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.
Konkurentsi mõiste: ühel turul võistlevad virmad, kes konkureerivad üksteisega suurema läbimüügi või teenuste müümisega e. tarbja eest Turgu valitsev ettevõtte: ehk turu liider, kes kujundab hinna ja turu. Loomulik monopol: ettevõte, mille monopoolse seisundi peamiseks põhjuseks on mastaabisääst Kõlvatu konkurents: rikutakse seadusi ja kombeid (viisakus), et paraid majandus tulemusi saavutada. 11. Turu puudulikkuse mõiste, mittetäielik konkurents, ühishüvede pakkumine, tootmise ja tarbimisega kaasnevad + ja -, välismõjud Turu puudulikkuse mõiste: turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes Mittetäielik konkurents: turuvorm, kus kogu turg on ühe ettevõtte käes (N: Eesti Energia) Ühishüvede pakkumine: kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ja jaotatakse valdavalt, ilma turu vahenduseta Tootmise ja tarbimisega kaasnevad + ja -: Välismõjud: kellegi teise tegevuse mõju ülekandmine kolmandale isikule
Maailma arengu ebaühtlus Majandusliku d Poliitilise Ajaloolised d Sotsiaalse Geograafilise d d Mille abil mõõdetakse riigi arengutaset? Human Development Indeks (HDI) - Inimarengu indeks Inimarengu indeksis arvestatakse järgmiseid kriteeriumeid: • Inimeste keskmine eluiga • Inimeste haritus, hariduse kättesaadavus, koolis käidavate aastate arv • Elukvaliteet - SKP inimese kohta Eesti inimarengu indeks on 0.865 ning on maailmas selle näitaja järgi 30. kohal. (2016. a andmetel) Maailmakaart HDI indeksi järgi. Tumesinine-arenenud, helesinine-vähem arenenud, hall-pole andmeid Ajaloolised Kõik ajaloos toimunud sündmused on mõjutanud riikide arengut positiivselt või negatiivselt. • Koloniseerimine • Toimunud sõjad ja konfliktid • Korrumpeerunud valitsused • Majanduskriisid Ajaloolise...
Nimi ___________________________ Klass ___________________________ 11. PEATÜKK. Konkurents Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerus sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B H 1. Täielik konkurents A. Lepivad turu määratud hinnaga. D 2. Monopol B. Kahe või enama firma ühinemine. G 3. Oligopol C. Ainuõigus kasutada uut toodet või avastust kuni 20 aastat. A 4. Hinnavõtjad D. Ühe müüjaga turg. E 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega. konkurents F. Ainuõigus kasutada igal moel oma teost ise, keelata selle B 6. Liitumine ...
piisavalt süüa ja riideid ning maksta oma elukkoha eest. Heaoluühiskonnale omased tunnused: 1. Hariduse ning meditsiinilise abi kättesaadavus on tasuta või hästi madala hinnaga, et ka vaesemad inimesed saaksid seda endale lubada 2. Toetuste jagamine, et inimesel oleks võimalik ära elada (pension, lastetoetus, ema palk jm) 3. Majandusliku tõhususe korral pööratakse tähelepanu ka sotsiaalsele õiglusele Tunnused SD – ühishüvede osatähtsus on suur LP – sotsiaalne kindlustatus on individuaalne LP – Igaüks peab eelkõige ise vastutama oma heaolu eest SD – Riik on peamine sotsiaalse turvalisuse tagaja Sektorid: I sektor: Haridus- ja teadusministeerium, Eesti pank, II sektor: Kirjastus Avita, Jalgpalliklubi ,,Flora’’ III sektor: EELK Tartu Pauluse Kogudus, Ülenurme Gümnaasiumi Spordiklubi 2.variant Industriaalühiskonnale omased tunnused: 1. Toimus üleminek käsitsitootmiselt masintootmisele
VALITSUSE OSA MAJANDUSES (2. KT) 1. Turupuudulikkus- turg ei suuda lahendada kõiki pakkumise-nõudmisega seotud probleeme. Väljendub kolmes valdkonnas: 1) MITTETÄIELIKUS KONKURENTSIS · Valitsuse ülesanne on suurendada konkurentsi. · Seadusandlusega, selle väljatöötlemine. 2) TOOTMISE JA TARBIMISEGA KAASNEVATES POSITIIVSETES JA NEGATIIVSETES KÕRVALMÕJUDES. · Riik püüab negatiivseid kõrvalmõjusid ära hoida ( nt kehtestav maksud või keelab millegi täiesti ära) 3) ÜHISHÜVEDE PAKKUMINE · Ühistransport ( natuke peab inimene ise ka maksma, piletihind) · Põhi-ja keskharidus tasuta · Põhikoolis on toit tasuta · Avalikud teenused- seda pakuvad kesk-või kohalik omavalitsus. 2. Riigi/valitsuse majanduslikud ülesanded 1) Turupuudulikkuse vähendamine 2) Eraomandikaitse 3) Seadusandlus 4) Tagada majanduslik stabiilsus ja ka raha stabiilsus 5) Suhelda teiste riikidega majandu...
. Ühiskonnaõpetuse loeng. Maksud, maksed . Riigi kulutused heaolule Maksud Maks on õiguaktiga (seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega) riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progress...
· maksudega seotud ülesanded · jms MAKSUSÜSTEEMI TÄHTSUS: · tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks (nt pensionide ja toetuste maksmine, riigikaitse, hariduse ja kultuuri korraldamine) · turu toimet ja tulemust kujundav ülesanne (selleks saab muuta maksustamise korda, maksude struktuuri ja maksumäärasid) TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE: a) Kasumiprintsiip- neile osaks langevate ühishüvede alusel (nt autokütuse maksustamine, teedemaksud) b) Maksevõimelisuse printsiip- nende tegeliku maksevõime järgi (sõltuvalt tulude suurusest- kel rohkem, peab ka rohkem maksma) MAKSUMÄÄR ...näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks Maksud Kogu- 21 %, käibemaks 18 % tulu jne) MAKSUKOORMUS ... näitab, kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks (meil ~35 %, kõrgeim
1. Kirjelda tööhõive muutumist ühiskonna arenedes! · Teikib industriaalühiskond ja tööstusühiskond 1970-1980 · Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus · Põllupidajate arv kahanes · Domineerisisd töölisedosatähtsusest esikohale tõusevad teenindussektoris hõivatud inimesed 2. Missugused olid tööstusliku pöörde tagajärjed? · Muutused tööhõive, majanduse põhivaldkondades üha rohkem inimesi töötlevas sektoris · Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv · Leibkonnamudel väiksed pered · Tööaeg domineerib puhkeaja üle · Tekib palgatööliste klass · Tähtsaks muutub haridus · Inimesed asuvad elama linnadesse · Perekonnad muutuvad väiksemateks 3. Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda! Industriaalne Postindustriaalne Riik ei sekku toimub isevalik, piiranguteta Riik sekkub majandsse,...
Töölepingu alusel makstud tasudelt peab tööandja kinni: · töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%), · tulumaksu (20%) ja · kogumispensioni makse (2 või 3 %) · ning tasub juurde: · sotsiaalmaksu (33%) · tööandja osa töötuskindlustusmaksest (0,8%). Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni: 1. Fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüvede pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. 2. Reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine MAKSUKOHUSLANE on füüsiline või juriidiline isik, kellel on seaduse alusel pandud maksukohustus. Maksusubjekt ei pruugi sageli olla ka maksu tegelik maksja, nagu seda võib juhtuda kaudsete maksude puhul. PALGAARVESTUS TÖÖANDJA KOHUSTUSED: 1
Kordamine kontrolltööks majandus 1. Ressursside efektiivne kasutamine SELGITA Ressursid tuleb suunata nii, et tulemus oleks optilaane ehk sinna, kus alternatiivkulu on väikseim, (efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral). 2. Majanduse edukuse hindamine- MILLE ALUSEL HINNATKSE MAJANDUST SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA Segamajandus vabaturu põhimõtted + riiklik reguleerimine; soodustab: konkurenti, vaba ettevõtlust, turusuhteid, eraomandit; seadusega määratakse maksud 6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jää...
Volinikud on Euroopa Liidu valitsusliikmed. Siim Kallas kuulub Euroopa komisjoni. Komisjon koosneb volinikest. Iga liikmesriigi valitsus nimetab oma maa voliniku. Volinikud peavad enne läbima küsitluse. Maksupoliitika ja peamised maksusüsteemid Riigi peamised maksupoliitilised eesmärgid: 1) Kindlustada inimestele küllaldane ülalpidamisallikas. Miinimumpalk et alla selle ei tohi inimestele anda. Meil on miinimumpalk 4350.- 2) Maksudest saadavate tulude baasil ühishüvede pakkumine · Progressiivne maksusüsteem kui keskmine maksumäär tõuseb koos sissetuleku suurenemisega (enamus Euroopa riike) · Proportsionaalne maksusüsteem olenemata tulude suurusest jääb maksumäär samaks (Eestis, Leedus, Venemaal) · Regressiivne tulude langedes maksumäär suureneb Makse makstes aitab iga üksikisik kaasa riigi toimimisele, sest maksud moodustavad iga riigi peamise tuluallika (Eestis 98%) Otsesed ja kaudsed maksud
Kodakondsuse saab: I-vereõiguse järgi(vanemad) II-päikeseõigus(koha järgi). Naturalisatsioon-kodakondsuse saamine/taotlemine=2 eksamit/esta/ühiskond. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. Heaoluriigi ül. Inimeste sotsiaalne kaitse, püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülessandeid ja reguleerib majandust, ühishüvede pakkumine. TUNNUSED: 1) toimub ressursside (eelkõige raha) ülekandmine ühest valdkonnast teise (siit termin ülekandeühiskond) 2)u pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. MUDELID: Konservatiiv-korporatiivne- aluspõhimõte tööpanusega arvestamine, kõrge palga ja pika tööstaaziga palgatöötajad.Kes teenib rohkem, on paremini kindlustatud, vanurid ja lapsed pere mure.
sekkub sel eesmärgil majanduse ja tulude jaotamisse. · Heaolu riik täidab niisiis lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ( seadusloome, õiguskord, riigikaitse ) ka sotsiaalseid ülesandeid ning .... reguleerib majandust. · Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega. · Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks peetakse ka ühishüvede pakkumist. · Heaoluriigil on kaks põhilist tunnust ....a) ressursside ülekandmine b) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja
Aktsiisimaks see kehtestatakse mõningatele kaupadele, mille tootmist ja tarbimist tahetakse riiklikult mõjutada (alkohol, bensiin, luksuskaubad) Maamaks vastavalt maa väärtusele, laekub kohalikule omavalitsusele (silla maks, teede maks) Tollimaks kehtestatakse sisse- ja väljaveetavale kaubale Sotsiaalmaks 33%pensioni, tervishoid Raskeveokimaks (2004) riigi poolt kehtestatud Maksustades lähtutakse kahest põhimõttest: · Turuosaliste maksustamine ühishüvede aluses · Turuosaliste maksustamine tegeliku maksevõime järgi Valitsusel on õigus kehtestada maksusoodustusi või maksulisasid. Makse jaotatakse kahel viisi: · I VIIS o Otsesed, mida kogub maksuamet maksumaksjatelt (tulumaks, sotsiaalmaks) o Kaudsed, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (aktsiisi-, Käibe- ja tollimaks) · II VIIS o Üldriiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse (tulumaks, sotsiaalmaks) o Kohalikud maksud (maamaks)
inimese elukaarest tulenevaid riske 4. Heaoluriik täidab klassikalisele riigi funktsioonile (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. 5. Sekkutakse majandusse (turumajanduse põhimõtted ei või üle kanda sotsiaalsesse sfääri). 6.Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis sotsiaalse õiglusega. (liberalistlik heaoluriik versus sotsiaaldemokraatlik heaoluriik) 7. Oluline eesmärk on ühishüvede pakkumine. 8. Heaoluriigi põhimõtted mõjutavad kaudselt turumajanduse efektiivsust. Heaoluriigi kaks põhilist tunnust 1. Ressursside ülekandmine (ülekandeühiskond ühest valdkonnast teise valdkonda) 2. Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks Vaatame lk 14-15 jooniseid Heaoluriigi tulevik 1. Lai levik 20. saj. 50-ndad aastad 2. Sotsiaalkulutuste arv pidevalt suureneb 3. Niikaua kui toimib majandus, on võimalik teha
väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused on: Ülekandeühiskond ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi võib üle kanda valdkonnast-valdkonda, samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Pool avalikest kuludes läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Näited: Heaoluriik pakub teenuseid, nt Rootsi ja Prantsusmaa, korraldab kogu valdkonda ning peamine eesmärk on ühishüvede pakkumine. Heaoluriigi arenguetapid: 1) Algselt pidi riik majandusse sakkuma ja sotsiaaltoetusi maksma seni kuni riigid on II maailmasõjast taastunud. 2) Peale taastumist teenused ja toetused hoopis suurenesid, Lääne-Europpas läks sotsiaalkuludele juba kolmandik või enam riigieelarvest, pensioni-ja tervisekindlustus oli umbes 90%-il elanikest. Heaoluriigist oli saanud selline ühiskonnakorraldus, mille
finantseerida; riigi aktiivsem sekkumine majanduses 6. Mis riik on Eesti kas õhuke või paks? Põhjendage oma seisukohta. Õhuke riik. Sest riik tagab vaid üldise korra ühiskonnas, riik ei sekku ja kodanike üldine toimetulek sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. Põhjendus: Sest eesti riik ei sekku nii palju majandusse, samuti pole loodud suurt ja hoolekande süsteemi. 7. Mis on ühishüvede tekitamise allikad? Allikateks on otsesed maksud (tulumaks, sotsiaalmaks(pension ja haigekassa), töötuskindlustus(tööturaha) 8. Milliseid ja mis liigilisi ühishüvesid oled täna tarbinud? Mittemajanduslik: koolivõrk, valgusfoorid autoga sõites Majanduslik: ETV uudised hommikul, elekter, linnatänav 9. Mis on anarhia? Kas see võib kaasajal olla alternatiiviks riiklikule ühiskonnakorraldusele? Põhjendage vastust.
Teema 8 RAHA JA PANGANDUS RAHA Raha on tekkinud tänu kaubavahetusele. Ühtede hüviste ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke.Vahetus toimus esialgu kaup kauba vastu. Sellise olukorra probleemiks oli aga sobiva vahetuskauba puudumine. See lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema hüvis, mida paljud aksepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha. RAHA- on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav ja üldtunnustatud instrument Rahaks on olnud karusnahad, kivid, loomad, ehted, metall jne. Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart). Raha täidab majanduses järgmisi funktsioone: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi va...
sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absolu...
Need põhinevad suurest sotsio-majanduslikel eeldustel. Kujunes kodanikuühiskond - toimuvad kodanlikud revolutsioonid, esimsesed demkraatlikud valimisreziimid, kodanikuühiskond. Heaoluriigi peamine eesmärk on parandada kõigi inimeste toimetulekuvõimalusi, sekkudes sellel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaoluriigi eesmärk on sotsiaalse vastutuse ja ülesannete kandmine, majanduse reguleerimine kehtestades makse ja hinnapiiranguid ja ühishüvede pakkumine. Edukas ühiskond väljendub majanduslikes (nt infrastruktuur) ja mittemajanduslikes (nt tervishoid) ühishüvedes. Kuidas tõhusust ja õiglust tasakaalustada? Majandulikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega. Sellest tulenevalt võib rääkida kolmest põhimudelist. Esiteks konservatiivne heaoluriik näiteks Saksamaa, ka Eesti. Peamised tunnused on tööpanuse arvestamine ehk riik annab
ning finantsasutused (omanik, klient, võlgnik, investor, palgatööline jne) 3. Selgita: õhuke ja paks riik. Kas Eesti on õhuke või paks riik? Põhjenda. - Õhuke riik valitsuse vähene sekkumine majandusse (liberaalriik). Paks riik valitsuse jõuline sekkumine majandusse (sotsiaalriik). Eesti on õhuke riik, kuna kodanikkude majanduslik kindlustatus sõltub neist endist. 4. Mis on ühishüve? Kuidas jaguneb (näidetega)? Millised on ühishüvede allikad? - Ühishüve ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. *Mittemajanduslik ühishüve efektiivselt toimiv: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem. *Majanduslik ühishüve kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta:
ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, sestap peab iga ühiskond vastama küsimustele, mida (ja kui palju) toota, kuidas toota ja kellele toota. Nende küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne.), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne.), inimestest (töötav elanikkond mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ning on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (niisugused teadmised ja oskused, mida on vaja selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa). Ressursse võib tootmisprotsessis kaupade ja teenuste ehk hüviste valmistamiseks kombineerida mitmeti. Et ressursid on piiratud, on piiratud...
majandusse ja tulude jaotamisse. Ehk siis lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele täidab riik ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. Heaoluriik sekkub majandusse jagades maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega. Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks peetakse ka ühishüvede pakkumist võttes enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud ei ole. Heaoluriigi kaheks põhiliseks tunnuseks on nö ülekandeühiskond ehk ressursside (nt raha) ülekandmine ühest valdkonnast teise ning pea pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduste täitmiseks. Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik 20. sajandi keskpaigaks saavutas heaoluriik laia leviku. Heaoluriigist oli saanud selline
Kõrgkoolid võistlevad soodsate tingimustega õppe- ja teadustööks heade tudengite ja nimekate teadlaste pärast. Konkurentsi positiivsed küljed on tootmise efektiivsus, info liikumine, kiire reageerimine turu nõudmistele, kaupade mitmekesisus turul, ressursside efektiivne paigutus. Konkurentsi negatiivsed küljed on nõrgemad tootjad surutakse turult välja, hävitab ja raiskab kapitali, kasvab majanduslik ebavõrdsus,ei lahenda ühishüvede tootmis. Ettevõtted võivad üheaegselt konkureerida ja teha koostööd. Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsimeetodeid. See tähendab ka, et edu põhineb kliendi probleemide lahendamises, mitte selles, mida me ise tahame teha. Me peame lahendama kliendi probleemid odavamalt, paremini ja kvaliteetsemalt kui meie konkurent. Raskused tekivad tavaliselt sellest, et ettevõte ei tea, kes on tema potentsiaalne klient, millised on kliendi probleemid või vajadused.
· Tulu läheb sotsiaalsfäärikatteks (pensionäärid, haridus, toetused) · püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkub maj. ja tulude jaotamisse. · Lisaks klassikalistele ülesannetele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalsed ülesanded ning reguleerib (aktiivse sekkumisega) majandust. · Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega. · Olulisim eesmärk on ühishüvede pakkumine · 2 põhilist tunnust:ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise · ning pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks võetakse toetatakse 1 Liberaal USA Vabadus Kõigilt natuke maksude näol Abivajajaid, kuid vaeseid ei
· tootmiskulude kasv · kaotatakse dotatsioonid · ühes riigis toimunud hinnatõus mõjutab temast sõltuvate riikide inflatsiooni Kuidas leevendada · korjata osa raha ringlusest ära deflatsioon · vähendada raha kurssi välisvaluuta suhtes devalveerimine · palkade ja hindade külmutamine · palkade mittetõstmise õhutamine Makromajanduspoliitika Õiglane sissetulekute jaotus Võitlus tööpuuduse ja inflatsiooniga Avalik sektor: ühishüvede pakkumine (ühistransport, haridus, tervishoid, meedia jne): maksude kehtestamine, maksude tõstmine ja langetamine. Maksusüsteem ja sotsiaalsüsteem aitavad riigi tulusid jaotada. Fiskaalpoliitika rahapoliitika · Keskkonna kaitsmine · Põlvkondade vahelised koostöö · Elu kvaliteet Finantspoliitika Riik planeerib oodatavad kulutused ja tulud eesmärgiks tagada jätkusuutlikkus. Riik saab
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuel...
· Kartelli kokkulepped on seadustega keelatud! Konkurentsi positiivsed küljed: · tootmise efektiivsus · info liikumine · kiire reageerimine turu nõudmistele · kaupade mitmekesisus turul · ressursside efektiivne paigutus Konkurentsi negatiivsed küljed: · nõrgemad tootjad surutakse turult välja · hävitab ja raiskab kapitali · kasvab majanduslik ebavõrdsus · ei lahenda ühishüvede tootmist Mikrokeskkond · Kliendid ehk (?) tarbijad, kelle elulaadi ja tarbijakäitumist peame tundma ja turunduses arvestama. Oluline on teada nende ootusi ning arvestada tuleb ka nende tingimisjõuga. · Tarnijad ehk varustajad, kelle tingimisjõuga tuleb arvestada, teades, et paljud ressursid vähenevad ja kallinevad. Mikrokeskkond · Regulaatorid, kes on valmis kontrollima ja mõjutama ettevõtte tegevust
(täisühingud, osaühingud, aktsiaseltsid jne.) Ärimajandus, ärisektor. Majandussfäär ehk erasektor ehk tulundussektor, kuna enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile. Erasektori ja riigi suhted: riik loob õigusliku keskkonna, riik planeerib majandusarengut, valib majanduspoliitika. Peamised majandusteoreetilised koolkonnad: vaba ettevõtluse teooriad (Adam Smith, Milton Friedman) ja reguleerimisteooriad (Keynes). Turutõrgete pehmendamine ja ühishüvede pakkumine. 11. Kodanikuühiskond. Tsiviilühiskond. Mittetulundusühingud. Kodanikuaktiivsus. (lk.34- 37) Poliitiline kultuur (lk.89-93) Tsiviilühiskond modernne kodanikuühiskond, kus kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Kodanikuühiskond - kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade
kulutuste muutmise kaudu · Ekspansiivne eelarvepoltiitika (maksude alandamine, valitsuse kulutuste suurendamine) (majanduskasvu soodustamiseks) · Range eelarvepoliitika (tuleb rakendada ülekuumenenud majanduse puhul, majanduse mahajahutamiseks) (maksude tõstmine, valitsuse kulutuste alandamine) Maksusüsteemi funktsioonid · Fiskaalne raha kogumine eelarvesse · Reguleeriv - majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksusüsteemi printsiibid · Ekvivalentsus maksustamine ühishüvede kasutamise alusel (nt bensiiniaktsiis) · Maksevõimelisus (astmeline tulumaks) · Lisaks: neutraalsus, efektiivsus, lihtsus, õiglus, ... Maksustamise põhiterminid · Maksubaas ehk maksu objekt (tulu, tegevus, väärts vms) · Maksusubjekt ehk maksukohuslane (füüsiline või juriidiline isik) · Maksumäär (progressiivne (lineaarne või astmeline); proportsionaalne, regressiivne) · Maksukoormus (Eestis ca 32-33%)
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõ...
Kas ja kuidas tõhusust ning õiglust tasakaalustada? Selle üle vaidlevad jätkuvalt liberalistliku ning sotsiaaldemokraatliku ühiskonnanägemuse pooldajad. Nii arvavad parempoolsed (liberaalid), et sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud selleks piisav varu. Vasakpoolsed (sotsiaaldemokraadid) väidavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks peetakse ka ühishüvede pakkumist. Võttes enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud ei ole, tõstab heaoluriik kaudselt ka turumajanduse efektiivsust. Heaoluriigil on kaks põhilist tunnust. Esimene neist avaldub nimetuses ülekandeühiskond, mida heaoluriigi kohta ka vahel kasutatakse. See on üpris täpne, kuna ressursside ülekandmine on sedalaadi ühiskonnale tõepoolest omane. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle
õiglusega. Kas ja kuidas tõhusust ning õiglust tasakaalustada? Selle üle vaidlevad jätkuvalt liberalistliku ning sotsiaaldemokraatliku ühiskonnanägemuse pooldajad. Nii arvavad parempoolsed (liberaalid), et sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud selleks piisav varu. Vasakpoolsed (sotsiaaldemokraadid) väidavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks peetakse ka ühishüvede pakkumist. Võttes enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud ei ole, tõstab heaoluriik kaudselt ka turumajanduse efektiivsust. Heaoluriigil on kaks põhilist tunnust. Esimene neist avaldub nimetuses ülekandeühiskond, mida heaoluriigi kohta ka vahel kasutatakse. See on üpris täpne, kuna ressursside ülekandmine on sedalaadi ühiskonnale tõepoolest omane. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda (nt
saj lõpus 20. sajani alguses. Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi, sekkub sel eesmärgil majandusse, tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid (haridus, tervishoid, toetused). Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele nagu seadusloome, õiguskord ja riigikaitse ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Majanduspoliitika abil jagatakse ümber tulusid, korraldatakse haridus, tervihoiu ja perepoliitikat. Heaoluriigi eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Heaoluriigil on 2 põhilist tunnust: 1. Ülekandeühiskond, ressursside ülekandmine. 2. Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid: · konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. · sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab
rikkamatelt vaesematele; 5. vaba konkurentsi tagamine N.: monopolivastased seadused. 12.2 VALITSUSE KULUTUSED JA MAKSUD Valitsuse kulutused võib jagada kahte suurde gruppi: 1. kulutused väljamaksetena elanikkonnale need peavad garanteerima teatud sotsiaalse võrdsuse ühiskonnas, N.: pensionid, töötu abiraha jms. 2. valitsuse ostud e. erasektori toodetud kaupade ja teenuste ostmine riigi poolt ühelt poolt on valitsuse ostud suunatud ühishüvede finantseerimisele (kulutused haridusele, kultuurile), teiselt poolt esitab riik tellimusi erafirmadele kaupade ja teenuste ostmiseks. Selleks, et teha kulutusi, on vaja saada tulusid. Riigi tuluallikaks ongi maksud. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: · fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises; · reguleeriv funktsioon, mille ülesanne seisneb majandussubjektide käitumise mõjutamises.
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
eriti pikaajalised töötud, heitunud, haiged ja puudega indiviidid, madala haridustasemega ja pensionieelses vanuses indiviidid. Ühishüved. Ühishüvedeks nim kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Ühishüved erinevad kõikidest teistest kaupadest, sest ühiskaubad on ammendamatud ükski tarbija ei kasuta hüvet ära täielikult ega piira ka kellegi teise tarbimisvõimalusi. Seega ei pea inimesed ühishüvede tarbimise pärast üksteisega konkureerima N: majakas merel, ühistransport, ausambad, pargid. Ühishüved on välistamatud, sest nad on loodud tarbimiseks kogu ühiskonnale ja nende kasutamine on kõigile võrdselt vaba. On võimatu kitsendada inimeste hulka, kes neid tarbivad N: ei saa valikuliselt määrata, kes kasutab tänavavalgustust või riigi julgeolekut. Ühishüved võimaldavad suurendada ühiskonna heaolu ja turvalisust. Seega on ühiskaupade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
