inimesi üheks.rahvaks. Siirdeühiskonna reformidele ongi iseloomulik, et need kujutavad endast midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldavad massid võimulolijaile pidevalt survet, teisest küljest on reformide kulg ikkagi legitiimne(tugineb parlamendis vastuvõetud seadustele ning valitsuse määrustele. 5.Millist heaoluriigi mudelit peate paremaks? On olemas kolm põhilist heaoluriigi mudelit: Ajalooliselt vanim on konservatiiv-korporatiivne heaoluriik. See sai alguse 1880 aastatel Saksamaal. Kantsler O. Bismarck lähtus ideest, et isaliku hoolitsusega saab valitsus tagada alamate riigitruudust. Ta seadis sisse tööõnnetus-, haigus- ja vanaduskindlustuse. Konservatiiv-korporatiivne heaoluriik orienteerub palgatöötajaile, mitte ülalpeetavaile või tõrjutule. Kõrgemapalgalised kvalifitseeritud töötajad saavad suuremat kindlustust kui madalapalgalised, sest nende panus kindlustusfondi on suurem.
seost. Analüüsides klassistruktuuri tõi välja kuus sotsiaalset kihti, mis ei erinenud omandisuhete poolest. Millsi prognoosi järgi pidi keskklass muutuma poliitika vastu ükskõikseks, sest kardavad kaotada oma jõukust. c. Heaoluriik riik, kus sotsiaalsele poliitikale pööratakse suurt tähelepanu, riik sekkub majandusse, jagab maksupoliitika abil ümber tulusid, garanteerib sotsiaalse turvalisuse. Mudelid: a. Konservatiiv-korporatiivne heaolumudel Orienteerub palgatöötajaile, hüvitiste suurus varieerub kvalifikatsiooni ja elualade kaupa. Konservatiivne suhtumine perekonda ja naisesse. Vanurid suguvõsa hooldada. b. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Solidaarsus, kõigile samad hüved. Riik kehtestab kõrged progresseeruvad maksud. Eeldab rahvuslikku üksmeelt. c
Nüüdisühiskonda iseloomustavad: tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. 1.1 Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstuspöördeks majanduses võib lugeda põllumajanduslikult tootmisel üleminekut tööstuslikule tootmisele. Masinate kasutuselevõtt töötegemisel moodustas tööstusrevolutsiooni tehnoloogiliste uuenduste külje. Uuenesid ka töö organiseerimise moodused ning uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Inimestele oli see kõik kurnav. Nad pidid olema piki tunde kodust eemal sest töögraafik ei sõltunud enam ei ilmast, ega tähtpäevadest, ega usupühadest. Kuna tootjad tahtsid saada maksimaalset kasumit, siis suhtusid nad tihti töötajatesse väga halastamatult: maksid neile pikkade ja raskete töötundide eest väga vähe raha ning ei arvestanud ka nende tervise- ja olemmuredega. Tänu sellele hakkasid tekkima tööliste kutse-ja ametiühingud ning töölisparteid. Kuid tööliste ...
5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 1) *Heaoluriik-riik, mis kindlustab inimestele turvalise elu. Parandab inimese toimetulekut, kaitseb neid tururiskide eest ja sekkub majandusse. *Heaoluriigi tunnused: ülekande ühiskond-raha kantakse üle rikkamatelt vaesematele- resursside ülekandmine ja pool avalikest kulutusdest läheb sotsiaalsfääri 40-50% KOLM HEAOLURIIGI MUDELIT : 1) * konservatiiv-korporatiivne (omane Mandri-Euroopale, nt Saksamaa, Belgia) – aluspõhimõtteks tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemisel, see süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid; vt nt O.Bismarcki reformid 1880-ndatel; 2) * sotsiaal-demokraatlik (eriti omane Skandinaaviamaadele) – aluspõhimõtteks universalism, st pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekust või
us Võimu Seisus, tiitel ja sellega Omand,raha,maa Teave ja sidemed alus kaasnev omand Perevorm Patriarhaalne Paarpere Paarpere+ alternatiivid id suurpere(palju töökäsi) Suurimad Usk,päritolu,rahvus Raha,aeg,sotsiaalne Liberalism,toleranst väärtused staatus Heaoluriigi põhimudelid 1. konservatiiv-korporatiivne mudel: ajalooliselt vanim, alus pandi Bismarcki reformidega Saksamaal Suunatud palgatöötajatele (mitte ülalpeetavatele või tõrjututele). Kindlustushüvitise suurus muutub vastavalt elualale ja kvalifikatsioonile. Kes teenib rohkem, on paremini kindlustatud. Vanurid ja lapsed on pigem pere mure. Hooldekodud valdavalt tasulised. Näide: Saksamaa, Belgia 2. sotsiaaldemokraatlik mudel: hüvesid püütakse jagada kõigile, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest
Heaoluriigi ül. Inimeste sotsiaalne kaitse, püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülessandeid ja reguleerib majandust, ühishüvede pakkumine. TUNNUSED: 1) toimub ressursside (eelkõige raha) ülekandmine ühest valdkonnast teise (siit termin ülekandeühiskond) 2)u pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. MUDELID: Konservatiiv-korporatiivne- aluspõhimõte tööpanusega arvestamine, kõrge palga ja pika tööstaaziga palgatöötajad.Kes teenib rohkem, on paremini kindlustatud, vanurid ja lapsed pere mure. Sotsiaal-demokraatlik- pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekust v ühiskondlikust staatusest, eriti kasulik ülalpeetavatele. Liberaalne – (USA , JAAPAN). Igaüks on oma õnne sepp, riigi ül. Tagada kõrge töötasu. Maksud on madalad, raha jääb kodanike kätte. Toetust makstakse ainult vaestele. 6
(Siit vaidlused liberaalide /näit. Reformierakond/ ja sotsialistide vahel) Algselt toetati vaid vaeseid ja töövõimetuid, hiljem ka tööjõulisi(tööpuudus, haigused, laste koolitamine) Heaoluriigil on 2 tunnust: 1. Toimub ressursside(eeskätt raha) ülekandmine ühest valdkonnast teise /siit termin ülekandeühiskond) 2. 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Siit küsimus- kas Eestis on tegemist heaoluühiskonnaga, põhjenda. Heaoluriigi põhimudelid: 1. Konservatiiv-korporatiivne mudel. Ajalooliselt vanim alus pandi Bismarcki Saksamaal. Suunatud palgatöötajatele(mitte ülalpeetavatele või tõrjututele) Kindlustushüvitise suurus muutub vastavalt elualale ja kvalifikatsioonile. Kes teenib rohkem, on paremini kindlustatud. Vanurid ja lapsed on pigem pere mure. Hooldekodud valdavalt tasulised. Näide: Saksamaa, Belgia' 2. Sotsiaaldemokraatlik mudel. Hüvesid püütakse jagada kõigile, olenemata
Valitsus hakkas maksma riigile olulistele ametnikele pensione, et suurendada lojaalsust. II. II etapp 1929-1933 majanduskriisi tulemusel laiendatakse sotsiaalseid garantiisid(töötuabirahad, tasuline puhkus) III. III 1960-70 heaoluriigi kuldaeg. Sotsiaalseid hüvesid ja teenuseid tarbis kogu ühiskond. Tõsteti makse. Ühiskonna heaoluks peavad panustama kõik, mitte ainult riik. Heaoluriigi mudelid Konservatiiv-korporatiivne mudel Saksamaa-belgia. Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus määrab ära tema heaolutaseme. Sotsiaaldemokraatlik mudel Solidaarsus, sotsiaalhüvesid jagatakse kõigile võrdselt hoolimata tööpanusest. Kõigile tasuta arstiabi ja haridus. Kehtestatakse kõrged maksud(Inglismaa, Skandinaavia) Liberaalne mudel (USA, Jaapan) Igaüks on oma õnne sepp
Sellises riigis kulub suur osa tuludest sotsiaalvaldkonnale(abirahad, pensionid, tervishoiu- ja hariduskulud jne). Heaoluriik sekkub ka majandusse, jagades maksupoliitika abil ümber tulusid. Heaoluriigi tunnused: 1. Ülekandeühiskond ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda ühest valdkonnast teise. Nt väliskaubandusest tervihoidu või rikkamalt elanikkonnalt vaesemale 2. Ligi pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Heaoluriigi põhimudelid: 1. Konservatiiv-korporatiivne Bismarcki loodud saksa variant, soosiv kõrge kvalifikatsiooniga ja pika tööstaaziga palgatööjõudu 2. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Pakub ühishüvesid kõigile ühiskonnaliikmetele, eesmärkiks vähendada aranduslikku ebavõrdsust ühiskonnas, mis toob endaga kaasa kõrged maksud 3. Liberaalne heaolumudel kõrge tööhõive ja valikuvabaduse ning vaba konkurentsi tagamine
leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske seega on tegu riigi klassikaliste funktsioonide (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) põhimõttelise laienemisega, sh keskklassile (haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse), eesmärgiks solidaarsus ja sotsiaalne õiglus majandusliku efektiivsuse kõrval. Heaoluriigi tunnused: 1) ressursside ülekandmine 2) sotsiaalsfäärile 40-50% avalikest kuludest. Heaoluriigi põhimudelid: 1) konservatiiv-korporatiivne (omane Mandri-Euroopale, nt Saksamaa, Belgia) aluspõhimõtteks tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemisel, see süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid; vt nt O.Bismarcki reformid 1880-ndatel; 2) sotsiaal-demokraatlik (eriti omane Skandinaaviamaadele) aluspõhimõtteks universalism, st pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekust või
Gösta Esping-Andersen 1990: Tähtteos “The three worlds of welfare capitalism”. Esimene tüpoloogia, millel oli selge teoreetiline lähtekoht. Metodoloogiline lähenemine: institutsiooniteooria. Muutujad: institutsionaalne korraldus (riik-turg/tööturu osapooled), reeglid ja põhim st. lahtikaubastamise määr, sotsiaalse stratifaikatsooni muster. Oluliseimad eristajad: 1.lahtikaubastamine 2. stratifikatsioon 3. policy mix. Tulemuseks kolm režiimi: liberaalne: means-tested abi vaestele. Konservatiiv-korporatiivne: traditsiooniline staatuse vahede hoidmine, sotsiaalkindlustus ja perekond. Sotsiaaldemokraatlik: kõrge keskklassi standard kõigile. Tabel 1 Esping- Andersen HR mudelid Liberaalne Konservatiivne Sots.demokraatlik Lahtikaubastamine Madal Keskmine Kõrge Stratifikatsioon/ Duaalne: turgude Kõrge: staatusest Madal:võrdsusele
Mõiste kasutusel ennekõike pärast II maailma-sõda. Kriis 70.-test ja uus tõus 90.-test Algatajad sotsiaalsete eelistustega jõud, ent oma osa nii konservatiividel kui sotsiaalliberaalidel. Bismarcki reformid Saksamaal 19. saj lõpul, Beveridge'i plaan Inglismaal II maailmasõja järel Erinevad heaolumudelid Esping-Andersenil: (a) Põhjala e Skandinaavia e sotsiaaldemokraatlik: riigi sekkumine kõige suurem; "solidaarsuse" põhimõte; kõrged maksud ja ümberjagamine (b) Kesk-Euroopa e konservatiiv-korporatiivne: riigi sekkumine mõõdukas; soosib (palga)töötajaid (c) katoliku e Lõuna-Euroopa (konservatiiv-korporatiivse mudeli alamudel): vaeste ja viletsate eest peab hoolt kandma eelkõige "kogukond" (pere, kirik...) (d) angloameerika e liberaalne üksikisiku vastutus oma heaolu eest; riigi sekkumine minimaalne (kõrge tööhõive tagamine); madalad maksud. 105. Kuidas võiks maailmastumine mõjutada valitsuse tegevust? Mida tähendab governance?
annaabi.ee 
