Stsenaarium: Juhataja Süsteem 1. Valib tegevuse "Töösuhte 2. Küsib kasutajanime ja parooli lõpetamine" (OP1) 3. Sisestab nime ja parooli 4. Kontrollib, kas sisselogija on "juhataja" 5. Kuvab töötajate nimekirja (OP9) 6. Valib töötaja, kelle töösuhet 7. Muudab töölepingu seisundi soovitakse lõpetada lõpetatuks (OP6, OP8) 8. Lõpetab töö Kasutusjuht: töötaja vaatamine Tegutsejad: töötaja Eesmärk: võimaldada vaadata töötaja andmeid Kirjeldus: Soovides vaadata töötaja(te) andmeid teeb töötaja registritesse päringu. Vastavalt ärireeglites määratud tingimustele tagastab infosüsteem. Eeltingimused: kehtiva töötamise olemasolu Järeltingimused: Stsenaarium:
§ 88. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul; 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
Kas tööandjal on õigus töölepingut töötajaga ka ilma etteteatamistähtaega järgimata üles öelda? V:Tööandja võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni eelkõige kui töötaja 8. 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja jooksul; 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatusevõi kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
 Tööleping oli sõlmitud liialt rutakalt ning läbimõtlematult. Esiteks ei ole tööandja kogunud lepingu sõlmimise eelselt piisavalt informatsiooni töötaja tausta kohta. Kuna varasemalt polnud teada, et töötaja on alaealine, on kindlasti eksitud tööaja reguleerimisel ning võimalik, et on vastuollu mindud ka alaealise koolikohustuse takistamisega. Ülesanne 13  Kuna Bertaga vormistati suuline tööleping, mille kestus oli lühem kui 2 nädalat, puudub töösuhet tõestav kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. Sellest tulenevalt on Bertal võimalik raha sisse nõuda ainult sellisel juhul, kui kokkleppe on mingil muul viisil tõestatav. Kuna palga osas oli aga samuti kokkulepitud suuliselt, ei ole Berta võimalused oma eesmärgi saavutamiseks just kuigi kõrged.
juriidilise hinnangu andmisest: kas tegemist on üldse õigusliku vahekorraga ja kui on, siis kas see suhe on tööõiguslik või kuulub mingi muu õigusharu (nt tsiviilõiguse ) valdkonda. Selleks tuleb eelkõige kindlaks määrata õigussuhte aluseks oleva lepingu põhimõtteline iseloom - kas see on tööleping või mõni teenuste osutamise lepingutest (nt töövõtu- või maaklerileping). 3 Olles jõudnud järeldusele, et kaasus käsitleb töösuhet, tuleb täpsemalt piiritleda kaasuses peituv probleem: kas see on seotud lepingu sõlmimisega, lepingupoolte õiguste - kohustustega, töötaja või tööandja kohustuste mittetäitmisega, puhkusega, töötasuga jne. 4 Kaasuse faktilise ja õigusliku olustiku hindamisel tuleb tähelepanelikult jälgida lepingupoolte argumente oma seisukohtade põhjendamiseks, eeldades sealjuures, et need ei pea vastama tegelikule olukorrale, mis tuleb välja selgitada
Leppetrahvi olemasolul ei pea tööandja töötajapoolse kohustuse rikkumise korral tõendama tekkinud kahju ja selle suurust ning võib leppetrahvi nõuda tegelikust kahjust sõltumata. Leppetrahvis on lubatud kokku leppida vaid tööleasumisest keeldumise või omavolilise töölt lahkumise korral, samuti saladuse hoidmise kohustuse või konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise puhuks. Seadus ei näe ette leppetrahvi suurust. Leppetrahv peab olema töösuhet arvestades mõistlik. Töötaja võib nõuda leppetrahvi vähendamist, kui see on kohustuse rikkumist ja teise lepingupoole huve arvestades ebamõistlikult suur. Leppetrahvi vähendamist ei ole õigus nõuda, kui töötaja on tööandjale leppetrahvi juba tasunud. Lisaks kokkulepitud leppetrahvile on tööandjal õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist, mida leppetrahv ei katnud. Leppetrahvi kui kõrvalkohustuse kokkuleppimine erinevates lepingutes on praktikas laialt levinud
Esitada tuleb CV, isikut töölepinguga. tõendav dokument, diplom. Tööandja võib seaduse alusel Antakse ametivanne. nõuda vaid nime, isikukoodi ja elukohta. 5.Milline dokument tõestab teenistus- Käskkiri Tööleping ja töösuhet? 6.Põhipuhkuse kestvus ametnikul, Põhipuhkus 35 kalendripäeva. Põhipuhkus on 28 töötajal? kalendripäeva. 7.Töötasu alammäär ametnikul, Tunnitasu alammäär 2,34 eurot Tunnitasu alammäär 2,34 eurot töötajal? ja kuutasu alammäär ja kuutasu alammäär
Nii sätestab töölepingu seadus, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkuvõttes, iga tööle asuva töötaja ja tööandja vahel tekivad alati töölepingu alusel individuaalsed töösuhted, kuid lisaks töölepingule võib igat üksikut töösuhet mõjutada veel ka töötajate kollektiivi ja tööandja vahel sõlmitud kollektiivleping.
Õpitava eriala mõju tervisele Leevi Merari Kupits KBp-18 Töötaja õigused, kohustused · Töötaja peab täitma seaduses, kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud kohustusi, s.t tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. Töösuhet reguleerivad töölepingu seadus, avaliku teenistuse seadus ja avaliku teenistuse eriseadused. Töötaja õigused, kohustused · hoolsuskohustus, · teiste töötajatega koostöö kohustus, · enesetäiendamise kohustus, · tööandja teavitamise kohustus, s.t teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi, · tööandja maine kahjustamise ja partnerite usaldamatuse põhjustamise keeld.
3) selgitatakse välja isikud (tööandja esindaja, vahetu ülemus, tööde korraldaja ja teised), kes vastutavad töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest; 4) kogutakse tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks tähtsust omavate dokumentide koopiad, sealhulgas: ettevõttes kinnitatud ohutusjuhendite, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise (sissejuhatava, esma- ning täiendjuhendamise) läbiviimist ja väljaõpet tõendavate dokumentide ja töösuhet tõendavate dokumentide koopiad ning muud tõendid tööohutuse tagamiseks kasutusele võetud töökorraldusabinõudest ja tehnikavahendite süsteemist. 8. KUTSEHAIGESTUMISEST TEATAMINE JA KUTSEHAIGESTUMISE REGISTREERIMINE NING UURIMINE Kutsehaigestumisest teatamine (1) Töötervishoiuarst vormistab töötajal kutsehaiguse diagnoosimisest lisas 4 toodud teatise (edaspidi kutsehaiguse teatis) paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul ning
15. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: a) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul; b) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi; andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. 14. Kui kaua peab tööandja säilitama töölepingut? Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõike 5 kohaselt säilitab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti selle kehtivuse ajal ning kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates 15. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest /§ 19/
korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga 9. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul; 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
tööleping. 10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskus. 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi; 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta töötaja õigus keelduda töö tegemisest juhul kui töötajal on puhkus ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses. ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid. ta osaleb streigis
terviseprobleemiga? Vastus: Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel: Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. 10. KÜSIMUS: Töötaja tahab vahetada töökohta ja uus tööandja võtaks ta kohe tööle. Mitu päeva peab töötaja praegusele tööandjale töölepingu lõpetamise soovist ette teatama
1 Töö eest makstakse tasu. Töölepingu puhul tasu maksmist iseloomustab asjaolu, et tasu makstakse kord kuus, kindlal kokkulepitud ajal. Tasu makstakse sõltumata sellest, kas töö tulemus on saavutatud või töö on pooleli. Käsunduslepingute puhul maksab Tellija tasu peale teenuse osutamist või käsundi täitmist. Seadusandja on seaduse seletuskirjas iseloomustanud töösuhet kui tugevat sõltuvussuhet: - tööandja ettevõtluse tulemus sõltub töötaja tööst; - tööandja kannab ettevõtlusega seotud riisiko , aga saab ka ettevõtluse tulu; - töötaja jaoks on töö eest saadav tasu oluline osa tema sissetulekust, kuna tavaliselt on töötajal töösuhe ainult ühe tööandjaga; - töötaja saab oma tööd teha enamasti ainult tööandja töövahendeid ja materjale kasutades;
sätestatud etteteatamistähtajaga. 30. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel. (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul; 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine); 3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või
tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; lepingust tulenevad kohustused, mis piiravad või kohustavad lepingu ühte poolt ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); oluline on tööprotsess. (5) 2.3 Töölepingu sõlmimine TLS § 4 sätestab töölepingu sõlmimist. Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest
10. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel. (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul; 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
võimalik sõlmida tähtajatu tööleping. Teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi ning austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi ja mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Ning töötaja on kohustatud täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt, teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi, teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. Täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi, osaleb oma
03.2010 Ametnikkond · Elukutselised- ja auametid · Vaimsus ja seotus kohustusega · Seotus seadusega · Ametnikueetos · Apoliitilisus Heinrich Herrfahrdt 1949, "Haldusõpetus" Avaliku teenistuse ja riigiameti mõiste (1) Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. (2) Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet, kontrolli või riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. Avaliku teenistuse seadus Riigi ametiasutused 1) Riigikogu Kantselei; 2) Vabariigi Presidendi Kantselei; 3) Õiguskantsleri Kantselei; 4) kohtud (sealhulgas kinnistusametid ja nende
lähtuva tööalase koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6.1.6 tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 6.1.7 tutvustama Töötajale tema töölevõtmisel Tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 6.1.8 andma Töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid Töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; 6.1.9 järgima õigusaktidest tulenevaid kohustusi. 6.2 Töötaja kohustub: 6.2.1 töötaja täidab töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt Tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. 6.2.2 tegema töölepingus ja ametijuhendis kokku lepitud tööülesandeid ning täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 6.2.3 täitma õigeaegselt ja täpselt Tööandja seaduslikke korraldusi; 6.2
ette vähemalt 15 kalendripäeva Erakorraline ülesütlemine §8791 Erakorraliseks ülesütlemiseks peab mõlemal poolel olema mõjuv põhjus Tööandja  Tööandja poolne erakorraline ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel (§88) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul; ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava
10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi; 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. 16. Töölepingu lõpetamine- korralist (ei põhejendata) töölepingut saab üles öelda ainult töötaja, erakorraliselt tööandja § 79. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. § 80
10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi; 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. 5.Tookeskkonna: Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. Töökeskkonnavoliniku kohustused on: 1)jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid
töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi. 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. See tähendab, et tööandja ei või tungida töötaja töökohustuse täitmise kontrollimiseks töötaja privaatsusesse. 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi. 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. See tähendab, et mitte mingil juhul ei ole lubatud tööandjal ilma töötaja nõusolekuta avaldada kõrvalistele isikutele töötaja palganumbrit, ka mitte kodustes tingimustes. On ka öeldud, et tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Samuti on mõlemad pooled kohustatud:
ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga 14. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul; 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine); 3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud
kutsehaigestumise uurija: 1) kontrollib tööga seotud haigestumiste vältimiseks kasutusele võetud töökorraldus- ja meditsiiniabinõude nõuetekohast rakendamist, sealhulgas tutvub töötajale korraldatud tervisekontrolle kajastavate dokumentidega, töökeskkonna riskianalüüsi dokumentidega, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega, töösuhet või töökorraldust tõendavate dokumentidega ning vajaduse korral teeb dokumentidest väljavõtteid ja koopiaid; 2) võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid kutsehaigestumises tähtsust omavate asjaolude kohta; 3) selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud; 4) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu läbiviimisele asjaomase spetsialisti. Tööandja uurib kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjusi. Kutsehaigestumise uurimises
last võib lähetada ainult juhul, kui on olemas nimetatud isikute ning alalealise seadusliku esindaja eelnev nõusolek. [2] Lähetada ei saa ka teise isiku töötajat, juhul kui lähetuskulusid peab hüvitama lähetajat vastuvõttev isik või asutus. Nt kui emaettevõte lähetab tütarettevõtte töötajaid. Füüsilisest isikust ettevõtjat ei saa lähetada, kuna lähetus eeldab mingis vormis töösuhet ning mitut osapoolt. FIE saab lähetada töötajaid, kuid mitte iseennast. Aktsionäri, osanikku ja mittetulundusühingu liiget ei saa lähetada, kuna nimetatud isikud ei kuulu juht- ega kontrollorgani koosseisu. Üldjuhul puudub sellistel isikutel ka vajadus töölähetuseks. Välislähetus Välislähetuseks nimetatakse teenistuja lähetamist välisriiki. Teenistuja välislähetusse saatmise korra, välislähetustasu ning hüvitiste suuruse ja nende maksmise
Tulemus Pärin kõik nimed, sorteerin eesnime ja perenime järgi SELECT EESNIMI, PERENIMI FROM ISIK ORDER BY EESNIMI, PERENIMI; Tulemus 8. Üle väljade maksimumide, miinimumide ja loendusandmete leidmine Pärin tabelist ISIK suurima ID-ga kirje SELECT MAX(ID) FROM ISIK; Tulemus Pärin vanima töösuhte tabelist VAEOSAS_OLEMINE SELECT MIN(ALATES) FROM VAEOSAS_OLEMINE; Tulemus Pärin tabelist VAEOSAS_OLEMINE mitu "sanitari" töösuhet on olemas SELECT COUNT(*) FROM VAEOSAS_OLEMINE WHERE ROLL = 'sanitar'; Tulemus 9. Päringute tegemine üle kolme tabeli Pärin üle kõigi tabelite kõiki kirjeid, mis omavad omavahelist seost SELECT Z.*, X.*, Y.* FROM VAEOSAS_OLEMINE Z LEFT JOIN ISIK X ON X.ID = Z.ISIK_ID LEFT JOIN VAEOSA Y ON Y.ID = Z.VAEOSA_ID; Tulemus Pärin üle kõigi tabelite kirjeid, kus roll on "ülem" SELECT Z.*, X.*, Y.* FROM VAEOSAS_OLEMINE Z LEFT JOIN ISIK X ON X.ID = Z.ISIK_ID LEFT JOIN VAEOSA Y ON Y.ID = Z
3. Isik on viibinud haiguslehel 4 kuud ja ei suuda enam pingelist tööd teha. Mida on tööandjal õigus sellise töötajaga teha. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul (TLS § 88 lg 1 punkt 1). Enne töölepingu lõpetamist peab tööandja TLS § 88 lg 1 punkti 2 järgi, pakkuma töötajale teist tööd, sealhulgas korraldama täiendusõpet, muutma töötingimusi või kohandama töökohta (ei saa olla tööandjale ebamõistlikult kulukas)
2. Koondamise hüvitised. 1)Pärast koondamist on õigus saada kindlustushüvitist. 2) Kui peaks lõpetama varem, siis on õigus saada ka toetust selle aja eest kui palju ta varem koondati. 3. TL ülesütlemine töötajast tuleneval põhjustel. 1) töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu.Pikalt. 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine); 3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi; 4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis; 5) on pannud toime varguse, 6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu; 8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.
maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Samuti peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning tutvustama töötajale tema töölevõtmisel neid. Kindlasti tuleb austada töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Kui töötaja nõuab, siis tuleb anda andmed töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi, kuid ei tohi avaldada töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. (Riigiteataja, 2009) 4. KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt võib öelda, et töötaja on teovõimeline või piiratud teovõimega füüsiline isik, kes on kohustatud tööd tööandjale tegema, saades tööandjalt vastu head töötingimused ning palga. Tööandja on juriidiline või teovõimeline füüsiline isik
tähtajatu tööleping; teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi; andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Majandustulemuselt makstav tasu Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastavaaasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe
o töötaja töökoha ja kasutatud töövahendi vastavus töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele o seadme ülevaatus (akt tehn. seisukorra kohta) o seletuskirjad isikutelt, kellel on andmeid õnnetuses tähtsust omavate asjaolude kohta ja kes on võimelised andma nende kohta ütlusi ( Seletus) o antud tööks juhendamine (juhendid, juhendamiste läbiviimine ja registreerimine, töösuhet tõendavate dokumentide koopiad) · koostab raporti neljas eksemplaris paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul (http://www.ti.ee ---info---2.2 tööõnnetuse raport) · väljastab raporti o kannatanule või tema esindajale 3 päeva jooksul raporti allkirjastamisest arvates o tööinspektsioonile 3 päeva jooksul raporti allkirjastamisest arvates o kohustusliku kindlustuse andjale (haigekassale)
pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. 26. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tulenevatel põhjustel. (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul; 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
Töösuhet isel. Punktid: töötaja täidab mingit kindlat funktsiooni, alluvus- töötaja allub tööandjale, töötaja allub ketestatud sisekorrale, töötasu saab töötaja kokkulepitud tingimuste alusel, tööandja kindlustab töötingimused, tööandja määrab töö tegemise aja koha ja viisi. Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline leping. Töötajaks on füüsiline isik, kes on vähemalt 18 a. (13-17 a vanustel on vajalik vanemate või amteliku hooldaja kirj nõusolekut, 13- 14 a lisaks ka tööinspektsiooni nõusolekut) Tööandja on isik, kellelon töölevõtmise õigus (juriidilised, füüsil) Kõik EV ametnikud töötavad töölepinguteta- nad on EV teenistuses(kehtib EV avaliku teenistuse seadus) Nt töötamine taluperedes, ohvitserkonnas, riigikogus, näitlejad, sportlased, usuteenistujad. Vangistuses olles ka töölepingut ei sõlmita. Tööettevõtuleping: tööettevõtja täidab konkreetse tellimuse, tellimus täidetakse tööettevõtja oma vahendite ja meetoditega, tööettevõtjal l...
09.2009. Millal ja millisel alusel tööleping lõpeb? TLS § 80. Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. Tähtajalise töölepingu lisas tuleb määrata tähtajatu töölepingu lõpemist. Töösuhet võib lõüetada kokkulepel või ülesütlemisel. 5 Kui suures ulatuses ja millises korras on õigus saada koondamise puhul töölepingu ülesütlemise hüvitisi töötajal, kes on tööandja juures töötanud 12 aastat ning kellele ei ole tööandja töölepingu ülesütlemisest ette teatanud. TLS § 100. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
20.02.2012] 10) teavitama taistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat taistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste taitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi; 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. 9. Puhkused ja nende liigid(vt. kindlasti ka TLS 4.jagu alates § 54) Puhkuse liigid: põhipuhkus, alaealise põhipuhkus, töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkus, haridus- ja teadustöötaja põhipuhkus, rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus,
10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi; 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. 4.1 Töötasu suurus 1) Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. 2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui
Edasi tellimused lähevad täitmiseks: komplekteerimine, pakkimine, transportimine, mille kohta lõppkokkuvõttes koostatakse arve. Kontoritöötajad ja raamatipidamine jälgivad õigeaegset arvete tasumist. Saadud tulu läheb kulude katmiseks ja uute kaupade tellimiseks. 1.2 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID Analüüsitava organisatsiooni eesmärgid on:  teenida tulu  leida uusi kliente ja tagada kõikide klientidega pikajalist töösuhet  leida usaldusväärseid varustaid, kes pakuks kaupu konkurentsi tasemel hindadega  sõlmida kokkuleppet logistikafirmadega  luua efektiivset ja töötajate sõbraliku kollektiivi 1.3 PROTSESSIDE LOETELU Analüüsitava organisatsiooni tegevused on järmised :  kaupade hulgimüük, väiksemal määral jäemüük  kaupade tarnimine välismaalt ja Eestist  kaupade transportimise protsessi korraldamine
 pikaajaline terviseseisund ei luba endisel töökohal töötamist jätkata;  ei saa tööülesannete täitmisega hakkama ebapiisavate teadmiste või oskuste tõttu. Viidatud juhtudel ei ole ülesütlemine lubatud, kui tööandjal leidub tööd, mida töötaja on võimeline tegema ning tööandjal tuleb pakkuda ka mitteerialast tööd. Lisaks tuleb tööandjal korraldada täiendõpet, samuti kohandada töökohta või muuta töötingimusi, kui see võimaldab töötajal töösuhet jätkata. Tööandjal lasub kohustus siiski juhul, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid ja teise töö pakkumine on asjaolusid arvestades mõistlik. Tööandja võib töölepingu üles öelda:  mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta on teada saanud töölepingu ülesütlemise aluseks olevast asjaolust, näiteks töökohustuse rikkumisest;  kui ta on töötajat eelnevalt hoiatanud. Hoiatama ei pea juhul, kui töötaja on
osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepinguga objektiks (esemeks) võib olla asjade valmistamine, ümbertegemine, teenuste osutamine jms. Töövõtulepingu subjektideks on töövõtja ja tellija, kusjuures töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult. Töölepingut tuleb eristada ka teistest teenuse osutamise lepingutest, nagu käsunduslepingust, maaklerilepingust, agendilepingust ja komisjonilepingust. Töösuhet tuleb eristada käsundist. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud teisiti. Käsunduslepingu tunnusteks on teenuse osutamine, töö iseseisev korraldamine, kusjuures eeldatakse, et käsundisaaja täidab kohustusi isiklikult ja tasu makstakse siis, kui selles on kokku lepitud s.t käsundusleping võib olla nii tasuline kui ka tasuta
õigustama olulised põhjused, mille esinemisel ei saa tööandjalt töösuhte jätkumist oodata. Sama paragrahvi lõikes 1 esitatud punktidena näidisloetelu mõjuvatest põhjustest. Antud kaasuses on tööandja öelnud töösuhte üles, tuginedes punktile 2, mis annab aluse ülesütlemiseks, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskusega, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Kaasuses käi K tööl vaid vajaduse esinemisel, tegemist on mõjuva põhjusega töösuhte ülesütlemiseks, kuna K puudus pidevalt oma töökohast. Kui OÜ ei esinenud K-le etteheiteid ega hoiatusi seoses sellega, mis tähendab, et OÜ oli K töö tegemisega rahul. 4 Eeltoodust tulenevalt on tööandja öelnud töösuhte õigustamatult üles,
kõik tööde ülevaatamisel avastatud puudused ja ülevaatuse hetkel tegemata tööd. Hoiatus • Kui töötaja on kohustusi rikkunud või kui töötaja ei ole pikka aega tööülesannetega toime tulnud, võib tööandja töölepingu üles öelda ainult juhul, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Tööülesannete mittetäitmiseks loetakse ebapiisavat tööoskust, töökohale sobimatust või kohanematust, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Töölepingu ülesütlemiseavaldus • Töölepingu seadus eristab korralist ja erakorralist töölepingu ülesütlemist. Korraliselt, st ilma mõjuva põhjuseta saab tähtajatu töölepingu üles öelda ainult töötaja. Erakorraliselt võivad mõlemad pooled üles öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu üksnes siis, kui tegu on mõjuva põhjusega. Mõjuv põhjus, mille esinemisel on tööandjal õigus leping
· sekretäri juures 3. Miks peab töösuhted vormistama kirjalikult? · arvutivõrgus näidatud aadressil Leidke vähemalt 3 head põhjust. 4. Iseloomusta töölepingut. Millega on tegu? 5. Iseloomusta töösuhet. Millega on tegu? 12. Viide kollektiivlepingule (§5 lg1 p22) 6. Millised on kokkulepped töölepingus? Miks just need? Selgita kokkuvõtlikult, st lühidalt. Koostas: A. Juurikas 2010-2011 31 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 32 Tänan tähelepanu eest! http://www.taskuraha.info/?id=43&keel=ee
Telefoni nuber, e-post, esindaja(d), panga rekvisiidid (konto + panga nimi) Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumine aeg, tööaeg, töö tegemise koht Tööülesannete kirjeldus, ametinimetus Töö eest makstav tasu, muud hüved Puhkuse kestus Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele Viide kollektiivlepingule Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Kui töötaja soovib töösuhet lõpetada siis teavitab ette 30 päeva ja töötaja ei pea põhjendama töösuhte lõpetamise soovi. Tööandja peab alati põhjendusi tooma. Võib ka varem  poolte kokkuleppel või töötaja algatusel kuid sel juhul ei saa töötuskindlustuse hüvitist Âehk 100 päeva 50% kuupalgast. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. Vaidluse korral peab tööandja
o tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); o töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; o lepingust tulenevad kohustused, mis piiravad või kohustavad lepingu ühte poolt ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus). Olukorras, kus töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib osutuda keeruliseks, tuleb appi töölepingu seadus. Töölepingu seaduse alusel loetakse leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. See tähendab, et vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga
10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi; 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. 44. Kollektiivleping ja usaldusisik (kollektiivne töötüli). - Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Sõlmitakse: · töötajate/töötajate ühingu/liidu ja tööandja / tööandjate ühingu või liidu vahel
töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega); • tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (nt puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); • töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; • lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); • töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust. (5) Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. (Siin ei või tööandja lepingulistel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimisel, töövestlusel jne. nõuda andmeid mille vastu puudub