T��lepingu referaat (0)

SISUKORD

SISSEJUHATUS 2
1.TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA 3
1.1Kes on töötaja 3
1.2Kes on tööandja 3
2.TÖÖLEPING 4
3.KOHUSTUSED 5
3.1Töötaja kohustused 5
3.2Tööandja kohustused 5
4.KOKKUVÕTE 7
5. VIIDATUD ALLIKAD 8

SISSEJUHATUS

Viimastel aastatel on Eestis väga palju räägitud eestlaste töötusest ning välismaale tööle minemisest. Kindlasti on olukord läinud märkimisväärselt paremaks töötute osas, kui võrrelda paari aasta taguse seisuga. Olles sirvinud ajalehti ja uurinud internetis tööpakkumisi, siis olen märganud, et inimesed, eelkõige noored, kellel pole varasemat töökogemust, soovivad saada kõrget palka kohe. Kahjuks see nii lihtne ei ole, sest kui me soovime saada kõrgemat palka, tuleb kindlasti omada mingit kvalifikatsiooni või varasemat töökogemust samal alal. Samas palju töötajad ei tea, kui palju on nad tegelikult tööturul väärt, väga heaks näiteks on autojuhid, kes sõidavad Euroopa siseselt. Inimesed tihti ei oska vastavalt palka enda tööle küsida. Töölised tihti ei tea, mis on nende õigused, kuigi oma kohustused on tööandjate poolt hästi selgeks tehtud. Seetõttu otsustasin teha oma referaadi töötajate ja tööandjate õigustest ja kohustustest ning teha lühike ülevaade ka töölepingust. Töölepingust teen ülevaate selle sõlmimisest ning lõpetamisest, mis on kindlasti töötegemise juures üks väike, kuid samas äärmiselt vajalik osa ning selle tundmine tuleb kasuks kõigile, kes tööturul aktiivsed on. Kindlasti loodan saada ka ise olulisi teadmisi, mida tulevikus tarvis läheb

TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA

Töö tegemisel on kaks osapoolt – tööpakkuja ehk tööandja ning töö ülesannete täitja ehk töötaja.

Kes on töötaja

Töölepingu seaduse järgi on töötaja üldjuhul 18-aastane teovõimeline või piiratud teovõimega füüsiline isik. Seadusega võib mõne kategooria töötajate jaoks kehtestada ka kõrgendatud vanusemäära, tuntuimaks näiteks on Eesti Vabariigi president , kuhu saab kandideerida alates 40. eluaastast (TLS § 2). Erandjuhtudel võivad töötajateks olla ka alaealised . 15-aastaseks saanud alaealisel on vaja ühe vanema või eestkostja kirjalikku nõusolekut. 13-15 aastased alaealised võivad tööd teha, kui on allkirjastatud nii vanema või hooldaja kirjalik nõusolek kui ka tööandja asukoha tööinspektori kirjalik nõusolek. Alaealiste puhul peab veel jälgima, et töötamine ei ohustaks alaealise tervist, kõlblust ja hariduse omandamist ega ole alaealisele keelatud kollektiivlepinguga. Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta. ( Kiris , 2003: 271)

Kes on tööandja

Tööandjaks võib olla juriidiline isik või juriidilise struktuurüksus, kui talle on antud tööandja kohustusedv või teovõimeline füüsiline isik. Seadusega kindlaks määratud juhtudel peab tööandja olema vanem kui 18-aastane. (Kiris, 2003: 272)

TÖÖLEPING

Iga uue töölisega tuleb ettevõttel sõlmida tööleping. Töölepingut ei tohi segi ajada töövõtu lepinguga.
Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris enne tööle asumist ning üks eksemplar jääb töötajale ning teine tööandjale. Töölepingu sõlmimseks võib tööandja nõuda isikut tõendavat dokumenti, tööraamatut, tunnistust vajaliku hariduse kohta, tervisetõendit. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tööülesannete kirjeldus; ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; töö eest makstav tasu; muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele. ( Riigiteataja , 2009)
Tööleping võidakse sõlmida katseajaga. Katseaja võib töölepingus ette näha kokku lepitud tööde tegemiseks töötaja vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlaks tegemiseks. Katseaja töötajal on kõik töötaja õigused ja kohustused. Katseaeg ei tohi ületada nelja kuud. Katseaega ei rakendata alaealistele ega invaliididele töölevõtmisel neile ette nähtud töökohtadele. Katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja tulemustega rahul ei ole, võib lepingu lõpetada. Töötajal on õigus tööleping lõpetada ka katseajal. Kui katseaeg on lõppenud ja töötaja jätkab tööd, siis loetakse tööleping sõlmituks määramata tähtajaks, see tähendab, et töölepingu lõppemise hetk ei ole kindlaks määratud. ( Raulpage , 2003)

KOHUSTUSED

Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi; täitma töösisekorra-, töötervishoiu-, tööohutus-, ning tuleohutusnõudeid; hoiduma tegevustest, mis kahjustavad teise poole vara ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjutataks kolmandate isikute vara. Mõlemad osapooled peavad olema teineteise suhtes viisakad ja täitma eaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. (Kiris, 2003: 280)

Töötaja kohustused

Töötaja kohustuseks on teha kokkulepitud tööd ning täita ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenvad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Tuleb täita töönorme ja kinni pidada ettenähtud tööajast ning tuleb õigeaegselt ja täpselt täita tööandja seaduslikke korraldusi. Töötajatel tuleb hoiduda tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara. Samuti loetakse kohustuste hulka viivitamatut teatamist tööandjale töötakistustest või nende ohust ning võimaluse korral kõrvaldada erikorralduseta niisugused takistused või nende ohu. Üheks olulisemaks kohustuseks ettevõtluses ning üldse äritegevuses on usaldus ning ärisaladuste pidamine. Töötajatel tuleb hoida tööandja äri- ja toomissaladust ning mitte osutada tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga, need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. Ning viimaseks kohustuseks on täita seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. (Kiris, 2003: 280-281)

Tööandja kohustused

Tööandjal on samuti hulk kohustusi, mida ta peab töötaja suhtes rakendama . Ta on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi, maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ning andma ettenähtud puhkust ja maksma puhketasu . Ta peab tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust . Kui tarvis siis tööandja peab tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Samuti peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning tutvustama töötajale tema töölevõtmisel neid. Kindlasti tuleb austada töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Kui töötaja nõuab, siis tuleb anda andmed töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi, kuid ei tohi avaldada töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. (Riigiteataja, 2009)

KOKKUVÕTE

Kokkuvõtvalt võib öelda, et töötaja on teovõimeline või piiratud teovõimega füüsiline isik, kes on kohustatud tööd tööandjale tegema, saades tööandjalt vastu head töötingimused ning palga. Tööandja on juriidiline või teovõimeline füüsiline isik. Osapoolte vahel on sõlmitud tööleping, mis on kahes eksemplaris. Seal on väga täpselt määratletud töötaja kui ka tööandja õigused ja kohustused ning nende rikkumise puhul võib oodata rikkujat karistus. Töötajate ja tööandjate suhe algab enamasti katseajaga, mis võib maksimaalselt kesta kuni neli kuud. Töötajate puhul on äärmiselt oluline, et nad oleksid ustavad oma ülemusele ja firmale ning tööandjate puhul, et nad ei oleks liigselt üleolevad ning pakuksid oma töölistele seda, mida nad väärt on ega rikuks tööseadusi.

VIIDATUD ALLIKAD

Raul Kivi. Õiguse alused – konspekt (2003) www.raulpage.org/koolitus/oigusealused.html (21.09.2013)
Riigikogu. Töölepingu seadus (2009) www.riigiteataja.ee/akt/13198475&leiaKehtiv (21.09.2013)
Advig Kiris. Õiguse alused. Tallinn: TTÜ kirjastus, 2003