Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe (0)

Sisukord
Sisukord.............................................................................................................................2
Tööleping...........................................................................................................................3
Töötaja ja tööandja kohustused..........................................................................................4
Kasutatud kirjandus............................................................................................................6
Töötamine on töölepingu aluses reguleeritud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja teiste õigusaktidega. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
Tööleping sõlmitakse alati kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ning teine jääb tööandjale. Iga töötaja sõlmib töölepingu isiklikult tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks tehakse lepingu tööde mahu ajutisel suurenemisel , hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks.
Tööandjaks võib – olla juriidline või teovõimeline füüsiline isik. Seadusega ettenähtud juhtudel peab tööandja olema vanem kui 18 – aastane. Töötajaks saab reeglina olla 18 –aastaseks saanud teovõimeline või piiratud teovõimeline füüsiline isik.
Töölepingu põhitunnused on järgnevad - töötaja kohustub tegema kokkulepitud tööd, tööleping on kahepoole kokkulepe, töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töötasu tehtud töö eest, tööandja kindlustab töötingimused.
Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema toodud välja - tööandja ja töötaja nimi, isiku – või registrikood, elu – või asukoht, töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg, tööülesannete kirjeldus, ametinimetus , töö eest makstav tasu, muud hüved kui nendes on eelnevalt kokku lepitud, aeg millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, töö tegemise koht, puhkuse kestvus, viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegade või töölepingu üles ütlemise ettetatamise tähtajad, tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele ja viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepngut. Tööle asumisel rakendatakse katseaega , mis võib kesta kuni 4 kuud. Katseaeg on tööandjale töötaja sobivuse hindamise aeg ning annab töötajale võimaluse töö ja töökeskkonna sobivuse hindamiseks. Katseajal on töötajal kõik seadustega ette nähtud õigused. Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15- kalendripäevase etteteatamistähtajaga.
Samuti töölepingu alusel töötamist tõendavaks põhidokumendiks nimetatakse tööraamatud, mida tööandja on kohustatud pidama kõigi põhikohaga töötajate kohta. Tööraamatusse kantakse töötaja ees – ja perekonnanimi , töötaja sünniaeg, töölepingu alusel töötamise aeg, töölepingu peatumine kauemaks kui kolmeks kuuks.
Töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud seaduses ette nähtud juhtudel , mil töötaja või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutumist. Töölepingu tingimuste muutmine tuleb vormistada kirjalikult töölepingus ning muudatustele peavad kirjutama alla nii tööandja kui ka töötaja.
Töölepingu lõpetamiseks on mitu võimalust. Näiteks vastastikune kokkulepe, kus võib töölepingu lõpetada igal ajal, tähtaja möödumine on määratud ajaks sõlmitud töölepingu puhul, töötaja algatus on kui töötaja peab tööandjale esitama kirjaliku lahkumisavalduse üks kuu enne soovitud lahkumiskuupäeva, tööandja algatus on siis kui tööandja on kohustatud töötajale kirjalikult teatama töölepingu lõpetamisest ning põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust, kolmandate isikute nõudmine on siis kui alaealisega sõlmitud töölepingu lõpetamist võib nõuda töötaja vanem või eestkostja , kui töötamine ohustab tema tervist või hariduse omandamist ning viimane võimalus on pooltest sõltumatud asjaolud, nendeks loetakse näiteks töötajale kriminaalkaristuse määramist, töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult või siis töötaja surma.
Nii tööandjal kui ka töötajal on kohustused. Tööandja on eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ja andma selgeid ning õigeaegseid korraldusi, maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu , tagama kokkulepitud töö – ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust . Samas tagama töötajale tööalasteteadmiste ja oskuste arendamiseks lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu, tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavas töötingimused, tutvustama töötajale tema töölevõtmisel samuti töötamise ajal tuleohutuse ,tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja keststatud töökorralduse reegleid. Veel peab tutvustama töötajale tema töölevõtmisel samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kolletiivlepingute tingimusi, teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping. Teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi ning austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi ja mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
Ning töötaja on kohustatud täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt,
teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi, teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal. Täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi, osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel,
hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. Teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega,
teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu,tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. Hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu ja teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest.
Kasutatud kirjandus:
Õiguse alused – õpin majanduseriala üliõpilastele
Konspekt – Uno Feldschmidt
http://www.nip.ee/page/46/8
http://xn--e-pe-1qa.ee/_download/euni_repository/file/2050/TJT_veeb.zip/tlepingu_seadus.html
6