koosseisude ja töötajate arvu kinni pidamine. jälgimine ning analüüs Eelarve projekt valmib tähtajaks ja 7. Eelarve koostamine tugineb analüüsidele/uuringutele. Personaliarvestust puudutavad 8. Personaliarvestuse tagamine dokumendid (isikukaardid, tööraamatud, töölepingud) on vormistatud õigeks ajaks ja kooskõlas õigusaktidega 9. Personaliandmebaasi haldamine ja Personalitarkvara vastab vajadustele arendamine 10. Juhtide ja töötajate nõustamine On kursis tööseadustiku ja ettevõttes Ametijuhend 5 personalitööd puudutavates personalitööd reguleerivate
ASJAAJAMINE JA DOKUMENDIHALDUS 1. Teema iseseisva töö kirjeldus ja kontroll Valdkonna õigusaktidega tutvumine (Avaliku teabe seadus, märgukirja jne. seadus, isikuandmete kaitse seadus, teenuste korraldamise ja teabehalduse alused)- 2 tundi. Vormistab õpimapi jaoks algatuskirja, vastuskirja, e-kirja 3 tundi 2. Teema hinde kujunemine: Hinnatakse mitteeristavalt. Hindamise eelduseks on aruteludes osalemine. Mooduli hinne kujuneb õpimapi esitamisest. Õpimapp sisaldab süstematiseeritud endakoostatud dokumente (vabalt valitud teemal näiteks algatuskiri ( tellimuskiri) ja sellele vastuskiri, e- kiri praktikale kandideerimiseks, millega saadad manusena CV, motivatsioonikirja (NB! CV, motivatsioonikirja ei ole vaja esitada) ning kirjalikku essee (arutelu) dokumendihalduse vajalikkusest organisatsioonis ca 2 lk. Õpimapp on vormistatud vastavalt kooli kirjalike tööde koostamise juhe...
kandidaatidele tagasiside andmine, personaalsete eesmärkide täitmine jms). Kliendisuhete hoidmine ja loomine. Personali otsimine ja värbamisega seonduv. Töölepingute sõlmimine. Konsultatsioon ettevõtetele tööjõuturul toimuvast. Värbamisprojektide teostamine ja juhtimine. Personalitööks vajalikud oskused on Pillel järgmised: Omab teadmisi personalitööd reguleerivatest õigusaktidest: koostanud iseseisvalt järgmisi personalitöö dokumente: töölepingud (renditöötajatega mallide alusel), töölepingute muudatused lisana, töölepingu lõpetamised. Valdab eesti keelt kõnes ja kirjas, inglise keelt tööks vajalikul suhtlemistasandil. Pillel on hea suhtlemisoskus, mille tunnistuseks on näiteks töötamine tööjõuteemalise ajakirja vabakutselise kaastoimetajana. Omab psühholoogiaalaseid teadmisi: nõustab jooksvalt töötajaid personalitöö
saavutada. Suudetakse protsessi õigetel etappidel kokku viia ressursid ja nende rakendamiseks sobivad tingimused iga asi omal ajal. Iga töötaja teab, mille eest ta vastutab ja mille alusel teda hinnatakse. Ametikohustuste paindlikuks täitmiseks on töötajal valik otsustusvabadus ja õigused. Töötajatel on võimalik oma kompetentsust suurendada. 7. Personalitöös vajalikud dokumendid Tööga seotud: · Töölepingud · Lõpetatud töölepingud · Ametijuhendid · Materiaalse vastutuse lepingud · Puhkusegraafikud · Tõendid · Haigekassa dokumendid Töökaitsega seotud: · Tööõnnetuste ja kutsehaiguste dokumentatsioon · Töötajate meditsiinilise läbivaatluse materjalid · Töökaitsealase koolituse registreerimise kaardid · Töökaitsevolinike materjalid
2) Töötaja kohustub tegemea kokkulepitud tööt teatud keerukuse astmes 3) Töötaja allutab end tööandja juhtimisele ja kontrollile 4) See on tasuline leping 5) Töötingimused määratakse kindlaks poolte kokkulepttega niivõrd kui ei ole kindlaks määratud seadusi. Töölepingu Pooled: Poolteks on töötaja ja tööandja. Töötaja on üldjuhul vähemal 18 a teovõimeline või piratud teavõimega füüsiline isik. Töölepingud on lubatud teatud tingimustega ka alealistega (13 14 a ) kuid tuleb sõlmida vanema kirjalik nõusolek. (15-17) Võib sõlmida lepingut 1 vanema või hooldaja kirjaliku nõusolekuga Tööandjaks võib olla : 1) Juriidline isiku 2) Juriidline isiku struktuur üksus kellele on antud tööandja õigused 3) Teovõimelin isik ( 18 a)
Mida ma pean selleks tegema? Esmalt tuleb valida erinevate äriühingute vormide vahel, mis vastavad kõige paremini Teie vajadustele. Pole välistatud, et Teie tegevusteks sobib hoopis mittetulundusühing. Seejärel aitab jurist koostada asutamislepingu ja põhikirja ning korraldab äriühingu/mittetulundusühingu registreerimise. Äriühingute asutamisel on soovitatav sõlmida kohe ka käsunduslepingud juhatuse liikmetega, koostada töötajate jaoks töölepingud jpm. 15 16 Tehingud · Suuline · Kirjalik · Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm · Elektrooniline · Notariaalne · Kinnitatud · Tõestatud · Kohtu kinnitatud kompromiss 17 Aegumine 18
Vali ettevõtte asukoht ja ärinimi · Hangi vajalikud registreerimised ja load · Kujunda logo, visiitkaardid jne · Pane paika raamatupidamissüsteem · Paigalda seadmed ja mööbel · Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevõtluse juriidilise vormi valik Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Täisühing (TÜ) Usaldusühing (UÜ) Osaühing (OÜ) Aktsiaselts (AS) Tulundusühistu Esimesed sammud 4.etapp avamine · Telli kauba (materjalide) varud · Sõlmi töölepingud · Alusta turunduskampaaniat · Kehtesta töögraafik · Kontrolli kõik üle · 100% valmis! · Ava uksed Esimesed sammud 5.etapp esimesed tegevuskuud · Säilita võetud siht · Planeeri tasakaalustatud ajakasutus · Õpi paremini tundma kliente ja konkurente · Täiusta pidevalt oma toodet/teenust · Kontrolli rahavooge, võrdle tegelikke tulemusi plaaniga · Hoia suhteid panga, tarnijate ja investoritega
Vatavalt §6 võib distlipinaar karistuse määrata 6 kuu jooksul, alates üleastumise toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt 1 kuu jooksul alates päevast, mil sellest sai teada mis tahes isik, kellele süüalune tööalaselt allub. Töölepingute kollektiivne lõppemine TLS §89´ kohaselt loetakse töölepingute kollektiivseks lõpetamiseks tööandja algatusel töölepingu lõpetamist, millega lõpetatakse töölepingud juriidilise isiku lõpetamise (mida praktikas suht harva), samuti füüsilisest isikust tööandja töö lõppemise, tööandja pankroti väljakuulutamise või töötajate koondamise tõttu 30 päeva jooksul, kui tööleping lõpetatakse vähemalt: 5 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd kuni 19 töötajale. 10 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd 20-99 töötajale. 10% töötajatest tööandja juures, kes annab tööd 100 - 299 töötajale.
- Tagatis rakendub ka 1 aasta pärast volituste lõppemist. Töölepingu lõpetamine ühingu või asutuse likvideerimisel (TLS § 97) Juriidilisest isikust tööandja tegevuse lõppemine - ühingu baasil ei moodustu uut ühingut; - ühing likvideeritakse. Ettevõtte tegevuse lõppemisel töötajate koondamine. Tööandja pankrot (TLS § 97) Pankrotihalduril õigus pärast pankroti väljakuulutamist või pankrotimenetluse raugemisel töölepingud lõpetada. Ettevõtte tervendamisel (mitte lõptamisel) jätkab haldur töölepingute täitmist või lõpetab töölepingud vastavalt vajadusele. Töötukassa: saamata jäänud palga, puhkusetasu, hüvitiste maksja. Pankrotiotsuse tühistamisel töötajal õigus taotleda uue töölepingu sõlmimist. Töötajate koondamine (TLS § 98) Koondamise asjaolud: töömahu vähenemine, töötaja töökoht kaob tootmise või töö ümberkorraldamise tõttu,
Millisest töötasust tuleks tema puhkusehüvitus arvutada. Sinu vastus: jaanuar, veebruar, märts, aprill, + 14 päeva = 135 135 * 30 = 4050 4050 / 365 = 11.09 päeva Puhkusehüvitis tuleks arvutada kuu keskmisest töötasust. 5. Isik A asutas eralasteaia, mis rentis ruumid Mustamäe teel. Ruumide rendileping sõlmiti temaga viieks aastaks. Isik kuulutas ajalehes, et vajab naiskasvatajaid vanuses 25-30 aastat ja et nendega sõlmitakse tähtajalised töölepingud 5 aastaks. Kas tööandja käitumine on õiguspärane, milliseid seaduse sätteid on rikutud? Sinu vastus:
Mare, kes oli äsja tööle tulnud ei osanud arvestada sellega kuidas sealne sisetoimimismehhanism töötab ning et vanadele töötajatele tuleks selgitada uue töölise konkreetseid ülesandeid ning vanadele üle rääkida, mis on nende roll. Veiko, kes ei olnud uus oleks pidanud sellist situatsiooni ette nägema ning Maret aitama. Eos oleks sellist olukorda vältida saanud sellega, et oleks üle vaadatud kõikide töölepingud ning vaadata, et tööülesanded ei kattuks. Samuti muuta töölepingud detailsemaks, et vältida arusaamatusi. 7. Selle olukorra lahendaksin mina läbi rääkimistega. Ingale tuleks kõik rahumeelselt lahtiseletada ja mitte emotsionaalseks muutuda. Ingal tundub kodus probleeme olevat seega tuleks arvestada, et Inga ei ole emotsionaalselt stabiilne. Case NR4. Küsimused: 1. Kuidas iseloomustada sellist ettevõtet ning seal valitsevat töökultuuri? 2
muusikud jne.) • Töötu on isik, kes soovib teha tööd ja on võimeline tegema tööd, kuid kes ei leia tööd. Töökorraldus • Traditsiooniliselt on Eestis kasutusel 40-tunnine töönädal, mis jaguneb 8- tunnisteks tööpäevadeks. • Paindlikud töövormid jagatakse nelja põhitüüpi: Tööajaga seonduv paindlikkus Töö asukohaga seotud paindlikkus Renditöö Ajutised või määratud tähtajaga töölepingud Ebatüüpilised töövormid on nt. töötamine öösel, puhkepäevadel, vahetustega töö Töösuhte vormistamine • Levinum võimalus töösuhte vormistamiseks on tööleping (era- ja avalikus sektoris) • Riigi-ja kohaliku omavalitsuse ametnikke võetakse tööle käskkirja või korralduse alusel. • Töö tegemine või teenuse osutamine toimub töövõtu- või käsunduslepinguga. Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline leping, millega töötaja võtab
midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kehtib lepinguvabaduse põhimõte. Saab ise otsustada, kas sõlmida leping või mitte ning pooled võivad ise määrata lepingu tingimused. Tihti ei ole lepingu sõlmijad võrdses seisus ja õiglane on kaitsta nõrgemat poolt. Seepärast kasutatakse üha rohkem tüüplepinguid, kus riik on kehtestanud oma piirangud (näiteks tarbijalepingud, töölepingud). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Juriidiliselt on pakkumuse ja nõustumuse sisuks isikute tahteavaldus. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Osad lepingud tuleb notariaalselt tõestada (näiteks kinnisasja võõrandamine, abieluvaraleping, hüpoteegileping, osaühingu osa võõrandamine). Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.
midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kehtib lepinguvabaduse põhimõte. Saab ise otsustada, kas sõlmida leping või mitte ning pooled võivad ise määrata lepingu tingimused. Tihti ei ole lepingu sõlmijad võrdses seisus ja õiglane on kaitsta nõrgemat poolt. Seepärast kasutatakse üha rohkem tüüplepinguid, kus riik on kehtestanud oma piirangud (näiteks tarbijalepingud, töölepingud). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Juriidiliselt on pakkumuse ja nõustumuse sisuks isikute tahteavaldus. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Osad lepingud tuleb notariaalselt tõestada (näiteks kinnisasja võõrandamine, abieluvaraleping, hüpoteegileping, osaühingu osa võõrandamine). Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.
kaasabil surra sõltumata meditsiinipersonali veendumustest, mh sellest, et selline teguviis võib rikkuda või moonutada nende ameti mainet. Küsimus on selles, kas ühiskond peaks andma patsientidele sellise õiguse, mida seejärel meditsiinitöötajad on kohustatud aktsepteerima kui tööülesannet. On enam kui ootuspärane, et seadusemuudatusele vaatamata laseb suur osa meditsiinitöötajaid ümber korraldada oma töölepingud viisil, mis vabastavad nad sellistest töökohustusest. Eutanaasia-küsimust on igati sobilik sõnastada ümber kohustustekeelde: kas arst on kohustatud suitsiidile kaasa aitama? Passiivne eutanaasia kui probleem puudutab filosoofiliselt keha ja vaimu, persooniksolemist: kas ühiskond peaks solidaarselt kulutama (piisava) teadvuseta kehade elufunktsioonide püsimisele. Väitluse püstitus suhestus esimesega, kuigi Meego Remmeli teesid hõlmavad samuti teist.
See, kui palju töötajaid on tegelikult vaja koondada, selgub pärast konsultatsioone. Selleks, et usaldusisik saaks konsulteerimisel teha ettepanekuid, tuleb tööandjal esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt järgmised andmed: kollektiivse koondamise põhjused; töötajate arv ja ametinimetused tööandja juures; koondatavate töötajate arv ja ametinimetused koos valikukriteeriumitega; ajavahemik, mille jooksul kavatsetakse töölepingud üles öelda; töötajatele lisaks seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud hüvitistele makstava hüvitise arvutamise viis. Eeltoodud andmed peab tööandja esitama pärast töötajatega konsulteerimist ka Eesti Töötukassale. Andmete olemasolul on töötukassal võimalik valmistuda tõhusalt ette kollektiivse koondamise tagajärgede leevendamiseks, näiteks täiendväljaõppeks ja töökoha kaotanutele uue töö leidmiseks.
Roosilehe palkasid. Mari läks töölt ära põhjusel, et palk oli liiga madal. Juht arvas, et teine sekretär Anni Annelinn saab kõigega ka üksi hakkama, kuid kahjuks nii see ei ole ja juht on sunnitud Annile abiks tööle võtma uue sekretäri. Selleks tahabki ta näha, kui suur oli Mari palk, et pakkuda Roosile kõrgemat töötasu, lootes vältida eelmainitud situatsiooni Roosiga. Kuna dokumendid on ilusti liigitatud, siis leiab Anni kiiresti töötajate töölepingud ja nende seast Mari töölepingu. Või näiteks juhatuse koosolekul üheksa aastat tagasi oli vastu võetud otsus kasutada ainult Toreda Panga teenuseid. Veel Paremalt Pangalt aga tuli väga hea pakkumine. Organisatsioon sooviks selle pakkumise vastu võtta, kuid ei saa. Palutakse sekretäril üles leida just selle juhatuse koosoleku protokolli, et teada saada, mis põhjusel organisatsioon ei tohi panka vahetada
kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahalise tasu (loonustasu). Vastand: netopalk. Keskmine palk näitab tööandja poolt täistööajale taandatud töötajatele keskmiselt palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul. Keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud -- tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest. Töötaja -- isik, kellega on sõlmitud tööleping määramata või määratud ajaks (arvesse lähevad ka töölepingud hooajatööde tegemiseks), ja isik, kes töötab avaliku teenistuse seaduse alusel või teenistuslepingu alusel. Avaldatavad keskmised brutopalgad ja tööjõukulud on taandatud täistööajaga töötaja kohta, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku ja tööjõukulusid tööaja pikkusest olenemata. Keskmisesse brutopalka arvestatakse tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja
säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahalise tasu (loonustasu). Vastand: netopalk (Innove) Eesti Keskmine palk- Eesti Statistikaameti poolt ametlikult deklareeritud andmete alusel arvutatav Eesti maksumaksjate poolt saadav keskmine töötasu (bruto), millest ei ole arvestatud maha riigimakse (neto). (Eesti keskmine palk, 2016) Töötaja- isik, kellega on sõlmitud tööleping määramata või määratud ajaks (arvesse lähevad ka töölepingud hooajatööde tegemiseks), ja isik, kes töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning teenistuslepingu alusel. (Innove) Tööjõukulu- kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Eesti tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3% ja kaudsed kulud 26,7%. Eesti otsesed kulud jagunevad- tasu tegelikult töötatud aja eest, tasu mittetöötatud aja eest jne.
Varauusaegne palgasõdur Ernst von Minden, oli üks Tallinna palgasõduritest, kelle kohta esimesed andmed viivad 1501. aastasse. Hoolimata sellest, et ta oli Tallinna teenistuses 1503. aastani, annab tema lugu põgusa ülevaate sõjanduse korraldusest Wolter von Plettenbergi ajal peetud Vene-Liivi sõja päevilt. Palgasõdurite peamisteks ajalooallikaks on erinevate kroonikute kirjutised (üheks oluliseks piiskop Christian Bomhower), indulgentsid ning peamiselt töölepingud, mis tol ajal olid väga põhjalikud. Palgasõdurilepingud kajastasid relvastuse laenamist, vigastusi, sotsiaalseid tingimusi. Ernst von Mindeni muutis värvikaks ajalootegelaseks skandaal (väidetavalt oli ta levitanud laimu, et Tallinn tahtis rünnata Taani kuningat, mida ta ise eitas) ning tema elu dramaatiline lõpp, kus ta mõisteti surma. 1969. aasta Eduard Bronhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad", põhinev film kajastab kristliku ordu kultuurilugu
ning Auto Unionist sai üsna pea Saksamaa suuruselt teine autotootja. Auto Unioni oli esimene saksa autoettevõte, mis alustas autode õnnetustestide läbiviimist. Audi Teise Maailmasõja ajal Teise maailmasõja ajal tootis Auto Union ka mitmeid armeesõidukeid, nagu soomusauto Sd-Kfz 222 ning kergtranspordisõiduk KFZ 11 1944. ja 1945. aastal said kõik Auto Unioni tehased pommitamistes kannatada. Tehastes lõpetati tootmine ning 6. mail 1945 tühistati kõigi järelejäänud töötajate töölepingud. Kõik firma varad riigistati. 1949. aastal kolis firma oma peakorteri ja tegevuse Ingolstadti ning DKW nime all hakati uuesti tootma autosid ja mootorrattaid. Esimene sõjajärgne Auto Unioni sõjajärgne auto oli kaubik F 89 L. 1950. alguseks oli Auto Union juba piisavalt kosunud, firmas oli üle 4000 töötaja, ning tegu oli Saksamaa suurima mootorsõidukitootjaga. 1950. tootis firma 24 000 mootorratast ja 6800 kaubikut. Umbes samal ajal toodi turule ka
suuruselt teine autotootja. Auto Unioni oli esimene saksa autoettevõte, mis alustas autode õnnetustestide läbiviimist. Teise maailmasõja ajal tootis Auto Union mitmeid armeesõidukeid. See oli ka põhjus, miks ettevõtte tehased osutusid mitmel korral liitlaste rünnakute sihtmärkideks. 1944. ja 1945. aastal said kõik Auto Unioni tehased pommitamistes kannatada. Tehastes lõpetati tootmine ning 6. mail 1945 tühistati kõigi järelejäänud töötajate töölepingud. Kõik firma varad riigistati. Ka Teise maailmasõja järel Euroopa kaheks jaotanud raudne eesriie mõjutas firma tegevust. Senine peakorter Zwickaus jäi Saksa Demokraatliku Vabariigi kätte ning seetõttu kolis Auto Union oma peakorteri 1949. aastal üle Ingolstadti, kus see asub tänaseni. Ingolstadtis hakati DKW nime all uuesti tootma autosid ja mootorrattaid. Esimene sõjajärgne Auto Unioni auto oli kaubik F 89 L. 1950. alguseks oli Auto Union Saksamaa suurim mootorsõidukitootja. 1950
Jarusov 2.1-4 Ostu-müügilepingud kuni lõpetamiseni S.Jarusov Personalitöö ; tööohutus ; 3. töötervishoid 3.1 Personalitöö korraldamine 3.1-1 Personalikäskkirjad 50 aastat L.Pärtmaa 3.1-2 Puhkusekäskkirjad (puhkusegraafikud) 7 aastat L. Pärtmaa 3.1-3 Töölepingud 50 aastat L. Pärtmaa 3.1-4 Töötajate avaldused 7 aastat L. Pärtmaa 3.1-5 Tööaja arvestamise tabelid 7 aastat L. Pärtmaa 3.1-6 Isikukontokaardid 50 aastat L. Pärtmaa 3.2 Töötervishoid ja tööohutus 3.2-1 Riskianalüüsid 55 aastat L. Pärtmaa 3
LUGEGE: kirjastandardit , standardit, mis teile paljundasin (EVS-ISO 15489-1:2017; TKTA (juhis rakendajatele) Korrake üle kõik dokumendiliigid (nende vormistamine. kiri, kk, akt protokoll). Arhiivihaldus 1. Säilitustähtaja jaotus ja säilitustähtajad õigusaktides Lühiajaline kuni 10 aastat, pikaajaline kuni 50 aastat ja alatine Raamatupidamise dok- 7a alates majandusaasta lõpust Maksekohustuslase arved- 7a väljastamine/saamise päevast Töölepingud- 10a Riskianalüüsi tulemused- 55a Tööõnnetused- 55a Lõppenud juriidilise isiku dokumendid- 10a 2. Millised asutused lähtuvad oma tegevuses arhiiviseaduse ja arhiivieeskirja nõuetest, kellele kehtivad dokumendihalduse standardid Riigi asutused ja kohalikud omavalitused, avalik-õiguslik juriidilised isikud, eraõiguslikud organsatsioonid ja üksikisikud 3. Rahvusarhiivi tegevused hindamise läbiviimisel (kes on arhiivimoodustaja, kuidas selgitatakse
ülesannetes (riigisaladuse mõistes) keegi on. Oman ise täielikku riigisaladuse luba, mille saamiseks pidin läbima julgeolekukontrolli ja saama juurdepääsuloa. Julgeoleku kontrolli tegi julgeolekuasutus Kaitsepolitseiamet. Vastavalt RS-le puutun kokku väga delikaatsete andmete- ja infoga. Tulles tagasi juurdepääsupiirangute märkimise juurde ja eelpool mainitud töölepingute koostamiste kohta, siis kõik lepingud (k.a töölepingud) avalikustatakse Päästeameti kodulehel olevas dokumendiregistris, mis tähendab, et selliseid dokumente pean kindlasti kaitsma AK märkega. Töölepingu puhul on üldjuhul kasutuses AK märked: AvTS § 35 lg 1 p 12 ja/või TLS § 28 lg 2 p 13. 4 Kasutuses on ka majasisesed dokumendid (nt aktid, avaldused/taotlused, kuluaruanded, protokollid jne), mis tähendab, et juurdepääsupiirangut majasisene (valikus on 3
Seetõttu on mõned tööandjad saanud aru, et seaduse järgi ei ole vaja töölepingut kirjalikult sõlmida. Kirjalik leping on oluline ka üksnes seetõttu, et fikseerida poolte kokkulepped, näiteks millised on töötaja tööülesanded, millist töötasu ta saama hakkab, mis aegadel ja kus ta peab töötama. (Hanson, 2011: 1) Kui tööleping on kirjalikult vormistatud, on mõlemal poolel teada nende õigused ja kohustused. Samuti võivad probleemid tekkida töölepingut koostades. Töölepingud koostatakse üldjuhul Töölepinguseaduses esitatud miinimumtingimustel. Need punktid kaitsevad rohkem töötajat kui tööandjat. (Seinberg, 2014) Seaduses käsitletakse töötajat nõrgema poolena ning tööandjat kaitsvad punktid tulevad tal endal töölepingusse sisse kirjutada. Tihti saavadki probleemid sellest alguse, et tööandja on ennast vabatahtlikult kaitsest ilma jätnud. Sageli ei määratleta piisavalt ärisaladuse mõistet või konkurentsipiirangut. (Seinberg, 2014)
või sõlmitud lepingutest. Agent kannab ise oma tegevusega seotud kulud (nt sidevahendite-, büroo-, transpordi- , jne kulu). Näidise kohaselt on agendina tegutsemine agendi põhitegevus, millest tulenevalt on tema õigused real juhtudel seaduse kohaselt suuremad kui isikul, kellele agendina tegutsemine on kõrvaltegevus. Praktikas võidakse sõlmida lepinguid, mis on pealkirjastatud agendilepingutena, kuid mis oma olemuselt on töölepingud (vt kommentaari). Sellisel juhul rakendatakse töölepingu seadust (nt vaidluses, kas agendilepingu lõpetamine oli õiguspärane). Agendilepingut reguleerivad VÕS §-d 670-691.Võlaõigusseadus lähtub eeldusest, et agendilepingus on agent lepingu nõrgemaks pooleks, mistõttu on real juhtudel agenti kahjustavad kokkulepped VÕS-i kohaselt tühised. 1. Lepingu ese ja Agendi esindusõigus 1.1
Ühinguõigus kordamisküsimused 1. Selgita mõistete "ettevõte" ja "äriühing" erinevust. Äriühing on JI, kellel on õigused ja kohustused ning on kantud äriregistrisse. Ettevõte ei ole JI ning teda pole ka registrisse kantud. Ettevõte on lihtsalt majandusüksus, mille kaudu tegutsetakse. Ettevõte on pidevas muutumises nt kaupluses on rent, töölepingud, raha, kassad, kontod jne igatahes nende koosseis muutub pidevalt. ETTEVÕTE KUULUB JI ehk ÄRIÜHINGULE. Endal tal otsusvõimet vms pole. 2. Nimeta Eesti eraõiguslike juriidiliste isikute liigid. 7 kokku 5 äriühingut ja 2 mitte äriühingut 5 äriühingut: osaühing OÜ, aktsiaselts AS, tulundusühistu, täisühing TÜ ja usaldusühing UÜ neid on nii palju erinevaid, sest omanike vastutuspiirangud erinevad, siin on lubatud kasum välja jagada
õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas keskmise palga säilitamisega. Täiendavate kulutuste katmist seotud koolitusega sätestatakse töö- või kollektiivlepingus. On ka regulatsioon, mis välistab selle, et kõik töötajad korraga õppepuhkusele lähevad, siis tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel. (Puudutab ka tööandjat, kellel on töölepingud tudengitega sessi ajal) Koolituse finantseerimine. Kes maksab? füüsiline või juriidiline isik. Rahastajateks saavad olla ka valla- või linna eelarve. Riigiasutuste töötajatele ja teenistujatele nähakse tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves. (Riigiteataja 2013) Seoses tulumaksuseadusest tulenevaga, mis kehtib aastast 1998, pole õppija koolituskulude ülempiir määratud. Tulumaksu vabastus kehtib kulude kohta, mis on tehtud koolitusluba
õigusliku iseloomuga arhiivi koopiaid, väljavõtteid ja teatisi. Kodanikele väljastatakse avalduse põhjal arhiivi teatisi tööstaazist, töötasust, teenistusest relvajõududes, haridusest, perekonnaseisust, tööalastes ja varalistest õigustest. Toimikutest on lubatud välja võtta ja väljastada kodanikele isiklikke originaaldokumente, mille asemele tehakse koopia või õiend. Tööstaazi tõestamiseks koostatakse teatis, mille aluseks on käskkirjad, korraldused, palgalehed, töölepingud ja protokollid. Isiklikes toimikutes leiduvaid kaadriarvestuslehti, ankeete ja elulookirjeldusi ei tohi arhiiviteatise koostamise aluseks võtta. Tööstaazi tõendamise teatises tuuakse andmed ainult selle ajavahemiku kohta, mis on märgitud dokumendis. Märgitakse ametikoha täpne nimetus ja ajavahemik. Eluloolised andmed ja mittevastavused dokumentides selgitatakse sõnadega- nii on dokumendis. Kui tekst on raskesti loetav tehakse märge ei ole loetav
töötaja algatusel (ainult tööd jätkamise takistav haigus!) 10. Ettevõtte üleminek. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, s.h ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte üleminekul läheb üle terviküksus, sama tegevus jätkub. Õiguste ja kohustuste üleminek: 1).Ettevõtte üleminekul lähevad üle töölepingud ettevõtte omandajale.; 2). Ettevõtte üleminek ei sõltu lepingupoolte nõusolekust; 3).Töölepingu muutmine on siin võimalik üldjuhul kokkuleppel. Tööandja ei või ettevõtte ülemineku tõttu töölepinguid üles öelda: 1). Tööjõu vähendamise vajadusel on võimalik töötajaid koondada; 2). Ettevõtte üleminekul vastutab senine tööandja solidaarselt uue tööandjaga töölepingust tulenevate kohustuste eest, mis: - on tekkinud enne ettevõtte üleminekut; - on muutunud
asjade omandamist. Nii TLS-i, VÕS-i kui ÄS-i kohaselt on aga ettevõte tervik, kus peale seadmete, materjalide, masinate jm töötavad ka inimesed (ettevõttega seotud õigused ja kohustused). Seega ei ole juriidilisest aspektist oluline, kellele ettevõte või selle organisatsiooniliselt iseseisev osa kuulub, kes on omanik või kes parajasti direktorina tööd korraldab. Eelmise tööandja poolt sõlmitud töölepingud kehtivad edasi, seda juhul, kui jätkatakse oma endist tegevust. Informeerimine ja konsulteerimine tööandja vahetumise korral Senine ja uus tööandja esitavad kirjalikult oma töötajate esindajatele või nende puudumisel töötajatele õigeaegselt, kuid hiljemalt üks kuu enne §-s 6 nimetatud juhtudel töölepingute üleminekut kogu asjakohase informatsiooni, kus on vähemalt järgmised andmed: 1) töölepingute ülemineku kavandatav kuupäev; 2) tööandja vahetumise põhjused;
Majanduslikud põhjused: 1.Likvideerimine. 2.Pankrot. 3.Koondamine. Töötaja isikust tulenevad põhjused: 1.Mitte vastavus. 2.Katseaja mitte rahuldavad tulemused 3.Pikaajaline töövõimetus (üle nelja kuu aastas). Töötaja käitumisest tulenevad põhjused: 1.Töökohustuste rikkumine. 2.Usalduse kaotus. 3.Vääritu tegu. 4.Korruptiivne tegu. Töölepingu lõpetamine ühingu või asutuse likvideerimise tõttu: Juriidilisest isikust tööandja tegevuse lõppemisel on lubatud töölepingud töötajatega lõpetada. Töölepingute lõpetamise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse põhikirja või ühinemis lepinguga pole ette nähtud teisiti. Juriidilise isiku sund lõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõppevad juhatuse või seda asendavad organi volitused
10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või need tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kollektiivlepingule, kui see on olemas. Töötaja võib neid andmeid igal ajal nõuda, kui neid ei ole esitatud. Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel, kirjalikult (§ 6): 1) kui katseaeg on lühem neljast kuust (vaikimisi on töölepingud nelja kuulise katseajaga); Katseaeg et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele. 2) kui tööleping on tähtajaline töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus; 3) konkurentsipiirangu ja ärisaladuse hoidmise kokkulepe; 4) kui lepitakse kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja
kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises. Selleks et usaldusisik saaks konsulteerimisel ettepanekuid teha, peab tööandja andma aegsasti usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele kogu vajaliku teabe kavandatava kollektiivse ülesütlemise kohta. Tööandja esitab pärast konsulteerimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Eesti Töötukassale. Tööandja võib töölepingud üles öelda pärast konsulteerimist ja Eesti Töötukassa teavitamist. *Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Erinevalt tööandjast ei pea töötaja katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama ÜLESÜTLEMISE PIIRANGUD:
et de facto on nad töötud. Paljud inimesed ei ole ka ise töötuna registreerimisest huvitatud, sest töötu abiraha Eestis on väga väike, hetkel 400 krooni, mis on allpool kehtestatud toimetulekupiiri. (Võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega on selline töötu abiraha määr madal, võrdlusest Euroopa Liidu riikidega ei saa rääkidagi.) Ühtlasi on Eesti probleemiks varjatud tööhõive ja mitteformaalsed, "suulised" töölepingud, eriti väikeettevõtluses, kus ettevõtja maksab töötajale sularahas, jättes aga riigile maksud maksmata. Alates 1. oktoobrist 2000 jõustusid uus töötu sotsiaalse kaitse seadus ja tööturuteenuste seadus, mis laiendavad ametlikult registreeritud töötute ringi ning võimaldavad tööturuteenuseid kasutada kõigil tööotsijatel. Ühtlasi on valmimas töötuskindlustuse seadus, mis peaks tulevikus oluliselt muutma töötute materiaalset olukorda.
ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Pankrotimenetluse raugemine - kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda pankrotiavalduse menetlusse võtmisel otsustab kohus ajutise halduri nimetamise. • pankrotimenetluse raugemisel lõpetab töölepingud ajutine pankrotihaldur • pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus pankrotihalduri nimetamise • tööandja edasist tegevust korraldab pankrotihaldur • pankrotihaldur jätkab töölepingute täitmist või lõpetab need • pankrotihaldur lõpetab ettevõtte tegevuse või asub seda tervendama 31 Tööandja pankrot ja pankrotimenetluse raugemine Töötajate nõuete rahuldamine:
10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või need tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kollektiivlepingule, kui see on olemas. Töötaja võib neid andmeid igal ajal nõuda, kui neid ei ole esitatud. Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel, kirjalikult (§ 6): 1) kui katseaeg on lühem neljast kuust (vaikimisi on töölepingud nelja kuulise katseajaga); Katseaeg et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele. 2) kui tööleping on tähtajaline töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus; 3) konkurentsipiirangu ja ärisaladuse hoidmise kokkulepe; 4) kui lepitakse kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja
Vahel ajada oma asju. Ületundidega võimalik teenida vabu päevi. kui tegemist teeninduse, tootmisega. Rahulolematus tööga Voolavus : rohkem siis kui tasu on juhuslik. Töötajad ei saa planeerida sissetulekut. Vahetu juhi juhtimisstiil. · ,,tõuke" ja ,,tõmbe" jõud mingi asi lükkab mind organisatsioonist ära. Tahan sealt välja. Kui on ahvatlemavat tööturul. Majanduslik heaolu. Tähtajalised töölepingud. Ei tea kas organisatsioon pikendab · Juhtimine: . Juhi käitumisest sõltub. Kui hea juht ja kui ta lahkub, siis töötajad võivad ka lahkuda. · Hoiak :Voolavad vähem need töötajad, kellel on rohkem lapsi, suurem perekond, naised, haritud töötajad. Organisatsiooni ja töötaja sobivus. Organisatsiooni suhtumine. Konkurentsivõime. Puudumine : USAs iga päev 1 miljon puudujat tööd. Aastas maksma 40 miljardit dollarit.
Välja võib olla toodud teisigi kokkuleppeid. Tööleping võib olla sõlmitud ka kohakaasluse alusel, s.o. töötamine teise töölepingu alusel väljaspool tööaega põhitööl sama või teise tööandja juures. Tööleping kohakaasluse alusel töötamiseks sõlmitakse samamoodi nagu põhitööl töötamiseks. (5) Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Valdaval enamikul juhtudel sõlmitakse töölepingud määramatuks ajaks, s.t. nende lõppemise hetk ei ole kindlaks määratud. Sel moel arvestab seadusandja töösuhete stabiilsusega. Määratud ehk kindlaks määratud tähtajaga töölepingute näiteks võib tuua hooajatööde tegemise või kellegi asendamise. Rääkides töölepingu tähtajast, võib selle kindlaks määrata kalendaarselt või töö lõppemisega, aga peab arvestama fakti, et tähtajaline tööleping ei tohi olla pikem kui 5 aastat. Kui töölepingu
juuliks 2009 ehk töölepingu seaduse jõustumise ajaks on kestnud vähemalt 20 aastat, maksab Töötukassa töötajale TLS § 139 lg 1 kohaselt lisaks tööandja makstavale hüvitisele kindlustushüvitist töötaja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Töölepingu üleminek Kui ettevõtte omanik muutub ehk ettevõte läheb üle teisele omanikule ning jätkab sama või sarnast majandustegevust: lähevad töölepingud ettevõtte omandajale muutumatul kujul üle ning ei ettevõtte üleandja ega ka omandaja ei tohi öelda töölepinguid üles ettevõtte ülemineku tõttu. Erand kehtib TLS § 112 lg 4 kohaselt vaid tööandja pankroti väljakuulutamisel. Töölepingute üleminek tähendab töölepingu poolte jaoks seda, et ühtegi töölepingu tingimust ei saa muuta poolte kokkuleppeta, v.a tööandja nimi. Töölepingu üleminek (2)
teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (füüsiline omadus, nt. kivi, paber, plastmassi tükk jm.) · Sisu- kõik sündmused ja faktid, millest dokument kõneleb · Tüüp- tekst, foto, helisalvestis jm.
See oleks poliitilises mõttes eriti komplitseeritud, kuigi võib olla kasulik. Viies ja peamine täieliku indekseerimise mittekasutamise põhjus on aga poliitilist laadi. NB! Täielik indekseerimine näitaks, et valitsus annab alla inflatsioonivastases võitluses. 23 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooni mõjutavad tegurid 1. Inerts Inerts tuleneb pikaajalistest lepingutest ning kujunenud ootustest. Töölepingud p g võivad olla inflatsiooni allikaks kui seal on p palgatõus g sees. Adaptiivsete ootuste mudeli keskne eeldus on: ootused genereerivad inflatsiooni. Inerts väheneb, kui ootused on ratsionaalsed ning kui palgalepingud sõlmitakse lüh lühemateks t k perioodideks. i did k 2. Nõudluspoolsed tegurid. Majanduskasvu tingimustes nõudlus kasvab.
venelased enam kui 20% elanikkonnast. Hetkeseisuga on Venemaal umbes 143 miljonit elanikku, kellest 1,1 miljonit on töötud. Venemaa sotsiaal-ja tööpoliitika pole välismaailmale väga nähtav ega tuntav. Sotsiaalpoliitikat meie mõistes ei eksisteeri ning tööpoliitika kui abstraktne mõiste, pole venelastele teada. Venemaa on maailma suurim riik, seega on seal ka väga erinevaid mooduseid tööliste ja töötute juhendamiseks ja ohjamiseks. Töölepingud, -tasud ja –lepingud on vastavalt piirkondade järgi reguleeritud, kuid keskmine palk ja elatusmiinimum on samad üle Venemaa. Venemaa tööpoliitikat mõjutavad suuresti ülejäänud maailma sanktsioonid peale Krimmi annekteerimist 2014. aastal. Erinevate sanktsioonide tõttu on aastal 2015 suurenenud töötus 127 000 inimese võrra, mis omakorda tähendab tööjõu ülejääki ja rahva suuremat vaesumist. Lahkuvad välisinvestorid ja laekumata jäävad
2.4 Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti. 2.5 Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne. 2.6 Pane paika raamatupidamissüsteem. 2.7 Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja). 2.8 Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne. 2.9 Paigalda sidevahendid. 2.10 Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud. 3. etapp - tegevuse alustamine 3.1 Telli kauba (materjalide) varud. 3.2 Sõlmi töölepingud. 3.3 Alusta turunduskampaaniat. 3.4 Sea ettevõte avamisvalmis. 3.5 Kehtesta töögraafik. 3.6 Kontrolli kõik üle. 3.7 Tee uksed lahti. · 4. etapp soovitused stardijärgseks perioodiks 1. Säilita võetud siht (kui ettevalmistus oli põhjalik). Hoia fookust. 2. Planeeri tasakaalustatud ajakasutus. 3. Õpi paremini tundma kliente. Kuula! 4. Täiusta toodet/teenust. 5. Jälgi rahavoogu, analüüsi kõrvalekaldeid. 6
Töötegijaks saab olla üksnes füüsilineisik, mitte äriühinf või juriiidiline isik. Töölepingu mõiste määrangust ei tulene, mis iseloomuga tööd selle alusel teha saab. Seega tööleping saab olla sõlmitud igat liiki töö tegemiseks, nii töötaja füüsilist jõudu eeldava kui ka teadmisi ja erioskusi nõudva töö tegemiseks. 2) Lepingu esemks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud aja jooksul Üldjuhul sõlmitakse töölepingud määramata ajaks ja töötaja kohustatud kokkulepitudtööd tegema kuni töölepingu lõpetamiseni seaduses ette nähtud alustel ja korras. Tähtajalise lepingu puhul lõpeb see kohustus tähtaja möödumisega 3) Töötegemsiel on töötaja tööandjaga alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile Tööandjal on õigus anda töötajatele tööülesannete täitmiseks kohustuslikke juhiseid ning kontrollida, kuidas ta neid juhiseid täidab
lepingu aruanded tähtaja lõppemises t 9 Asutamis- ja Alatine Arhiiv registreerimisdoku mendid 1 Tooteinfo Alatine Arhiiv Ärisaladus 0 dokumendid 1 Juhatuse ja Alatine Arhiiv 1 üldkoosolekute protokollid 14 1 Töölepingud 10. a Arhiiv HUNT Enne 2 alates tl 7.01.2001 lõppemises lõpetatud t töölepinguid ning lahkunud töötajate
Nende täitmiseks on tarvilikud teatud õigused. Töötaja vastutab kohustuste täitmise ja õiguste kasutamise eest. Korralduste andmises kehtib ühtsuse põhimõte- igal töötajal võib olla vaid üks vahetu ülemus ja iga töötaja võib korraldusi saada vaid ühest allikast. Vastutuse absoluutsuse põhimõte- ülemus vastutab alati alluva tegevuse eest. Regulatsioon- töösisekorraeeskirjad, struktuuriüksuste põhimäärused, ametijuhendis, töölepingud. Tööjaotus toob kaasa spetsialiseerumise, Probleemiks on tööjaotuse sügavus. Mida suurem on organisatsioon, seda sügavam on tööjaotus. Personali liigitus Juhid- kõik need, kellel on alluvad · Lähtudes tegevuse ulatusest: Üldjuhid ja Funktsionaalsed juhid · Lähtudes juhtimistasemest: Tippjuhid, Keskjuhid ja Esmajuhid Spetsialistid- erialatundjad Peaspetsialist- funktsionaalne juht, tegevusalade juhtimine, asjad, protsessid; alluvate spetsialistide juhtimine
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE OLEMUS • REÕ kujutab endast reeglite kogu, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕ piirdub ERAõigusega. • Välismaine element võib avalduda näiteks: - teo tegemise kohana - välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt ren...
Pooled võivad leppida kokku ka lühemas katseajas või seda mitte kohaldada, kuid see peab olema töölepingus kirjas. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Üldiselt on töölepingud tähtajatud, kuid võidakse sõlmida ka tähtajalisi, kuid siis peab tööandja teatama töö kestuse aja. Tähtajalise lepingu puhul peab olema mõjuv põhjus(dekreetpuhkus, hooajatöö) Töölepingu tähtaja osas on oluline alljärgnev: Töösuhete stabiilsuse põhimõte; Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peab olema mõjuv põhjus; Maksimaalne tähtaeg kuni 5 aastat; Tähtaja pikendamine on piiratud
annaabi.ee 
