vegetatiivne paljunemine. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: 5. klassi loodusõpetusest on õpilastel teada,millised taimed kasvavad linnas ning millised on taimede kohastumused eluks vees. 6. klassis on õpitud võrdlema Eesti metsade puuliike, kasutades konkreetseid näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale. Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile Mõistetest on selgeks õpitud: prahitaim, rohevetikas, pruunvetikad, punavetikad, kaldataim, kaldavee taim, ujulehtedega taim, veesisene taim, liblikõielised taimed, suvelill, püsik, sibullill, keemiline tõrje, mahepõllundus, tolmlemine, hingamine, põlemine, kõdunemine
Klassi ainekava kirjeldab kokkuvõtvalt antud klassis saavutatavaid õpitulemusi, õppesisu, õppetegevusi, hindamise põhimõtted jmt. AINE NIMETUS / ÕPETAJA ÕPPEAASTA KLASS TUNDIDE ARV Kasutatav õppekirjandus Aine õpetamise eesmärgid Ainealased pädevused Õpitulemused / Osaoskuste kaupa. Suuline ja kirjalik suhtlus. Teksti vastuvõtt. Tekstiloome. Õigekeelsus ja keelehoole. 12. Töökava, kes selle koostab ja mida sisaldab. Õpetaja töökava on õpetaja isiklik töödokument, mis kajastab antud klassis sel õppeaastal toimuvat. Õpetaja töökava peaks vastavalt konkreetse õppegrupi vajadustele, päevakajalistele teemadele jmt pidevalt täienema ja muutuma. Õpetaja töökava võib muutuda/täieneda ka õppematerjali vahetamise tõttu, osalemisel projektides või kooli- ja koolivälistes üritustes jne
arengu. Tööülesanded Tegevused Tulemused 1. Õppe- ja · Kavandab õppe- ja kasvatustegevust · Õpetaja töö on kasvatus- lähtuvalt kooli õppekava ning kooskõlas kooli tegevuse arengukava eesmärkidest. arengukava ja planeerimine · Koostab aine- või tegevuskava ja õppekava ning õpetaja töökava vastavalt koolis eesmärkidega. juhtimine kehtestatud korrale. · Seab õppele, ainekursusele ja tunnile · Õppe- ja selged eesmärgid ning määratleb kasvatustegevus õpitulemused arvestades õppijate lähtub õppijate hariduslikke erivajadusi. individuaalsetest
TREENINGTUNNI TÖÖKAVA Spordiklubi Tartu Tamme Kooli ujumisring Treeningrühm (treenitusaste, vanus) …12-14a, algajad…………...... Sportlik eriala ujumine Treeningrühma suurus ……12………… Tunni toimumise aeg (kuupäev) …sügis………………………….….. Treeningtunni kestvus .....1,5-2 h.............................. Tunni teema vastupidavuse arendamine, tõmmete efektiivsuse arendamine. Makrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Eesmärk võistelda jaanuaris koolidevahelises ujumisvõistluses Mesotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Ettevalmistavas faasis tõsta maksimaalse hapnikutarbimise taset ja arendada jõudu, Mikrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Arendada aeroobset vastupidavust Tunni (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Harjutada jalgade tööd ja tõmmete tehnikat Tunniks vajalikud õppevahendid Käelapatsid, kummili...
KORVPALLITUNNI TÖÖKAVA Õppeasutus: Tallinna Ülikool Klass/ Grupp: Kehakultuur Õpilaste arv: 15 Kuupäev: 03.05.2018 Kellaaeg: 10.15 Tunni teema: Palliga mängija katmine Tunni ülesanded: Palliga mängija katmine Õppuste koht: Tallinna Ülikooli saal Vahendid: Pall, redel Tunni andja: Oponent: Tunni osa Harjutuse toime Tegevuste ja harjutuste Doseerimine Org. Ja met. ja aeg kirjeldus Märkused Soojendus Kehale Mängija jookseb 6 otsa Rahulik, mitte ~10 min põrgatuseda otsajoonest spurtides otsajooneni, sinna nägu ees, tagasi selg ees Kehale Põlvetõste keskjooneni Otsajoon- Jalad peavad ja sörk tagasi ot...
õpikeskkondi. Arvutit ma tunnen aga mitte põhjalikult. Küsin alati töökaaslastelt aga soovin tulevikus seda kõike ise osata. Kui lasteaed korraldab arvuti alaseid koolitusi siis kindlasti osalen. PÕHITEADMISED- JA OSKUSED: Töötan õpetaja-abina alles 7 kuud. Minu teadmised ja oskused on väga nõrgad. Aga ma õpin ja arenen, selleks ma kooli tulingi. Seadusandlusega me koolis tutvusime ja arutasime. KUTSEOSKUSED JA TEGEVUSED: * Koostab ainekava või tegevuskava ja õpetaja töökava Iga kuu koostab õpetaja lasteaias koos paarilisega kuu tegevuskava. *Õpikeskkonna kujundamine Töötades õpetaja abina kujundan laste mängutuba. *Jälgib õpperühmas toimuvat ja reageerib sellele paindlikult *Ennetab ja lahendab distsipliiniprobleeme Lapsed harjuvad üksteisega, harjuvad reeglitega. Suureks mureks on meil löömine . Koostöös lapsevanematega oleme rahulikult olukorraga toime tulnud. Meil rühmas on rahunemise ja mõtlemise tool
Tegevuste planeerimist alustatakse vastavalt toote retseptile ja valmistamise tehnoloogiale. Kui on mitu toodet vaja küpsetada siis tuleks arvestada välja milline toode tuleks kõige esimesena valmistada ja millised tooted võib valmistada ka hiljem,et vastavalt sellele kui palju on sul vaja tooteid valmistada siis vastavalt sellele sa planeerid oma tegevuste ja toimingute planeerimist. Toimingutest,mis aitaks tööpäeva jooksul nagu pausid jne- Iga tööpäeva jooksul tuleks planeerida töökava sisse ka pausid et töötaja saaks vahepeal puhata.Selles ettevõttes kus mina töötasin valmistati näiteks kolm erinevat toodet valmis ja 10-15 minutit oli pausi .Puhkepausid aitavad kindlasti tööpäeva toimingute tegemist parandada. Tõstmise tehnika- Kondiitritooteid ahjust välja võttes peab ahju ust lahti tehes olema natuke kaugemal ahjust et ahjust tulev kuumus ei kõrvetaks nägu ära.Pajakindad peavad käes olema ja tuleb võtta kahe käega ahjust küpsetusplaat välja
- Kavandada õppe-ja õpitegevused Õppekasvatusprotsessi eesmärkide püstitamise tasandid - Üldine tasand seostub kursuse, teema v tunni üldtaotluste teadvustamisega ning õpetaja üldise lähenemisviisi kavandamisega tööks õpperühmadega. - Konkreetse planeerimise tasandil püstitatakse detailsed eesmärgid, mille saavutamisega kindlustatakse üldtaotluste saavutamine. Kooli õppekava ainekava, õpetaja töökava tunnikava Sisendipõhine eesmärk väljundipõhine eesmärk Õpetada II maailmasõda... nimetab II maailmasõja.. Selgitada pytagorase teoreemi.. selgitab.. ja rakendab.. Võrrelda... võrdleb... Õppeesmärgid sõnastatakse väljundipõhiselt Mida tähendab väljundipõhiselt Soorituslikud õppe-eesmärgid püsititatakse kahemõõtmeliselt 1
AJALUGU 9. KLASSILE Töökava Lähiajalugu September 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda 1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail
.......................................................................................................................... 5 1. NÕUDED ÜLIÕPILASTÖÖDELE................................................................................ 7 1.1. Teema ja töö pealkirja valik......................................................................................7 1.2. Kirjanduse valik, analüüs ja maht.............................................................................7 1.3. Töökava ja sisukorra koostamine............................................................................. 8 1.4. Andmete kogumine ja töötlemine.............................................................................8 1.5. Töö kirjalik ja tehniline vormistamine......................................................................9 1.6. Töö retsenseerimine ja kaitsmine........................................................................... 10 2
tundide kohta. Meie arvates tuleks praeguste kehalise kasvatus tundides teha suuri muudatusi. Õpilaste arvates peaks kehalise kasvatuse tunde olema rohkem kui kaks korda nädalas ja need võiks kesta kauem. Kui tunnid kestavad kauem, saavad õpilased ennast välja elada ja siis piisaks ajaliselt ka korralike soojenduse- ja venitusharjutuste tegemiseks. Tunnid peaksid olema läbi mõeldud ja igal õpilasel võiks olla oma töökava, kus ta veerandi alguses püstitab oma eesmärgid, mida püüab veerandi jooksul saavutada. Õpilased tuleks jaotada kehalise kasvatuse tundides gruppidesse vastavalt sellele, millele nad soovivad oma tundides keskenduda. Me seadsime oma töö eesmärgiks muuta kehalise kasvatuse tunnid kõigile õpilastele meeldivaks, jõukohaseks ja aktiivseks. Arutlesime ja analüüsisime oma töös mitmeid viise, kuidas muuta kehalise kasvatuse tunnid õpilastele meelepäraseks, muutes
Põllutööministeeriumi kaasabil pidas selts ülal Jõgeva Sordikasvandust. Ka võeti (1926) seltsi poolt üle Kehra sordiaretusjaam ja Sangaste katsepunkt (1938). Selts viis läbi seemnepõldude tunnustamist (1923. aastast) ja korraldas seemnevilja näitusi (1921. aastast). Maanoorteringid. Tavaliselt tegutsesid nad algkoolide, põllumeesteseltsida ja maanaisteseltside juures. Nad kuulusid Ülemaailmse Maanorte ühendusse , kes aitasid koostada nende töökava. Eesmärgiks oli maanoorte kasvatamine, nendele põllumajandusalaste teadmiste andmine ning suunamine katsetööde läbiviimisele, nt. Sordivõrdluskatsed ja väetuskatsed. Põllumajandusnäitused Neil oli tähtis osa pm. edasiarendamisel ja maainimeste rahvuskultuurilisel kasvatamisel. Juba 19nda sajandi lõpus olid suure tähtsusega Tartu Eesti pällumeeste seltsi poolt korraldatud esimene eesti põllumajandusnäitus 1876ndal aastal Otepääl ja Carl Robert Jakobsoni org. Pärnu Eesti
12 2. Tööprotsess Minu praktilise töö eesmärk oli EKSL Dumle- rahvastepalli Tartu linna eelvooru korraldamine 5. klassi poistele. Selleks, et seda võistlust läbi viia pidi enne õppima, kuidas võistlusi korraldatakse. Oli vaja teada, kuidas tehakse turniiri- ja mängude järjekorra tabeleid, ära õppida rahvastepalli reeglid ning ennast kurssi viia kohtuniku tööga. Et tööga õigeaegselt valmis jõuda koostasime töökava. 2.1. Tööprotsessi kava 1. Mai, 2012 – Töö teema valik, eesmärkide püstitamine, töökava koostamine. 2. September, 2012 – Teema kinnitamine, töö teabeallikatega. 3. Oktoober, 2012 - Esimese prooviturniiri korraldamine Tamme Gümnaasiumi 5. klasside poistele 5. oktoobril 2012. 4. Oktoober, 2012 Teise prooviturniiri korraldamine Tamme Gümnaasiumi 5. klasside tüdrukutele 6. oktoobril 2012. 5
sidepataljonil riigipöörajatega tulevahetus. 21. juuni õhtul andis toimuvast šokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist Iuuletaja Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks ajalooprofessor Hans Kruus, sise-, sotsiaal- ja põllutööministriks Riigivolikogu liikmed. Kommunistide võimuletulekule ei viidanud ka Nõukogude Liidu saatkonnas koostatud valitsuse töökava, milles räägiti üksnes kodanikuõiguste kindlustamisest, ainelise heaolu suurendamisest, rahvuskultuuri edendamisest ja heanaaberlike suhete arendamisest välisriikidega.Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. 5. juulil 1940, pärast 1940. aasta juunipööret, andis Johannes Varese valitsus välja seadluse poliitiliste juhtide ametikohtade loomiseks Eesti rahvaväes. Sõjaväe poliitiliseks peajuhiks
nõusoleku kandideerimiseks. § 22. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koos on üle poole liikmetest, nende seas esimees või üks abiesimeestest. Koosolekut juhatab seltsi esimees või abiesimees. Juhatus teeb otsuseid lahtisel hääletusel lihtenamusega. Häälte poolitumisel on otsustav hääl koosoleku juhatajal. § 23. Emakeele Seltsi juhatus: a) juhib seltsi vastavalt põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele; b) koostab seltsi töökava, eelarve, tegevus ja rahalise aruande; c) käsutab seltsi vara ja otsustab lepingute sõlmimise kooskõlas põhikirja § 18 punkt dga; d) kinnitab seltsi allüksuste kodukorra ning koordineerib nende tegevust; e) otsustab palgalise tööjõu kasutamise küsimused; f) valmistab ette ja kutsub kokku seltsi üldkoosoleku. § 24. Emakeele Seltsi esindab õigustoimingutes seltsi esimees või abiesimees või vähemalt kaks juhatuse liiget ühiselt. § 25
mingitel muudel põhjustel raskusi õpikeskkonnaga kohanemisel, siis ei puuduta oma oma essees puudega laste erivajadusi ja minu toimetulekut nendega. Hariduslike erivajadustega õpilane on ka õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, keelelis-kultuuriline taust, või pikemaaegne õpikeskkonnast eemal viibimine, mis põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel. Kui kujutan, et olen juba õpetaja ja mul tuleb tegemist teha 24-36 õpilasega, kes kõik tulevad erineva taustaga perekonnast, neil on erinevad kultuurilised ja keelelised taustad, siis arvan, et kõige raskem on ära tunda last, kellel on hariduslikud erivajadused. Esmapilgul ei pruugi ära tunda erinevaid õpi-ja käitumisraskuseid, kuna ei tea, milline on nende olukord kodus ja millised on lapse võimed
Kuigi nõudmisi ja piiranguid on juht ei saa oluliselt mõjutada, on tal alati teatud võimalused valida kuidas oma tööd teha. Teiseks on juhil tavaliselt võimalik valida millist tööd teha, valida nende järjekorda, mõnda tööd rohkem või rohkem rõhutada, delegeerida osa töid alluvatele, teha midagi uut, taotleda oma tööülesannete muutmist, osaleda vabatahtlikult mõnes komisjonis või esindada organisatsiooni avalikes ettevõtmistes. Teatud vabadus on ka oma töökava koostamisel ja seda mõjutavad juhi eelistused ning karjääri eesmärgid. Organiseerimine on planeerimise järel loogiline jätk. See on inimeste ja materiaalsete ressursside niisugune paigutamine, mis võimaldab plaane edukalt teoks teha. Organiseerimisega määravad juhid kindlaks tööülesanded, kuidas töid grupeerida ja ühendada organisatsiooni allüksusteks ning kujundada organisatsiooni struktuuri. töökohtade mehitamine töötajatega, kes plaanid
laps vaatlusel kõike olulist näeb ja tähele paneb. Seega, kui joonistamine, kleebime, voolimine jm, seostame ning kinnistame käsitletud teemat. J. Käisi järgi ei sea üldõpetus õpetajale suuremaid nõudmisi ega tekita muid raskusi rohkem kui iga läbimõeldud ja kavakindel õppekorraldus. Ilma selge töökavata, vaid päevast päeva elamisel, jääb palju saavutamata sellest, mis üldõpetus võib anda lugemis, kirjutamis ja arvutusõpetuses. Teiselt poolt võib töökava puudumisel tekkida õpetajal kiusatus anda õpilastele lihtsalt ajatätitetöid, eeskätt joonistamist (Käis 1989). 6 Kõige arusaadavamalt lastele on nende endi kodukoha konkreetsete näidete põhjal. Siit saab ka alguse kaasaelamine elulistele keskkonnaprobleemidele. Lapsel ei ole veel ja ei saagi olla selgeid tõekspidamisi elust, kuid oluline on see, millised on inimesed ja
o 16. juuni 1940 ultimaatum Eestile. o Nõuti suuremate vägede sissetoomise õigust. o Nõuti valitsuse väljavahetamist. o 1939 a sügisel oli Eesti valitsusjuhiks J. Uluots. o 17. juuni 1940- Nõukogude okupatsiooni algus Eestis ja Lätis. - Poliitilised ümberkorraldused o 21. Juuni 1939 uus valitsuskoosseis eesotsas J.V. Barabarus Töökava: · Lubati kindlustada rahva õigusi · Suurendada ainelist heaolu · Rahvuskultuuri edendamine · Normaalsed suhted kõigi riikidega o Puhastus riigiparaadis ministeeriumite kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhtkond, maavanemad ja linnapead asendati järk-järgult kommunistidega.
kuulates meelde, kellel läbikirjutades või praktikas läbi tehes. Mul endal jääb informatsioon hästi meelde, kui ma selle läbi kirjutan. Kui hiljem seda materjali vaja tuleb, siis ma täpselt mäletan, kus kohas ja kuidas see vihikusse kirjutatud on. Riiklikust õppekavast tulenevalt peab kool töötama välja oma õppekava, õppekavast lähtudes töötatakse välja ainekava ning ainekavast tulenevalt töötab iga õpetaja välja oma töökava. Eelpool mainitud protsessi käigus peab õpetaja ise langetama hulga olulisi otsuseid, sealhulgas, millele keskenduda, millele rohkem või vähem tähelepanu pöörata, millist suunda õpilastele anda. RÕK on selline üldine raamistik ja annab õpetajale päris hulga valikuvõimalusi. Minu kunagine kehalise kasvatuse õpetaja oli sellise kindla kava peal väljas. Igal aastal samad kehalise võimekuse testid, mõni kergejõustiku ala ja võrkpall. Kõike tehti
politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused.Pika Hermanni torni tõmmati punalipp. 4. Uue valitsuse moodustamine. 21. juuni õhtul andis toimunust sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusidvasaksotsialistlikud ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Nõukogude Liidu saatkonnas koostati uuele valitsusele töökava, millega lubati kindlustada kodanikuõigused, suurendada ainelist heaolu, edendada rahvuskultuuri ning arendada heanaaberlikke suhteid välisriikidega. 5. Riigikogu valimised. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, kui saadeti laiali Riigikogu ning kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Valimiste korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, mis käivitas propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks.Valimised olid ehtnõukogulikud:
EESTI KEELE TÖÖKAVA 11. KLASSILE Tundide arv: 2 tundi nädalas, 35 tundi poolaastas Kasutatav õppekirjandus Kask, K. Meedia mõju. Avita, 2013. Kasutatav lisamaterjal Sikk, R. (2008). Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži. – Tallinn: Eesti Päevaleht. Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; ...
Selle paragrahvi algul defineeritakse erivajadustega õpilase mõiste järgmiselt: "Hariduslike erivajadustega õpilaseks käesoleva seaduse tähenduses on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikemaaegne õpikeskkonnast eemal viibimine põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökava alusel (edaspidi erivajadustega õpilane)." Nagu näeme, mainitakse siin muude seas ka eriti andekaid õpilasi, eeskätt neid, keda pole võimalik "samal ajal samas ruumis" koos teistega või õpetaja töökava alusel õpetada. Seaduse kogu järgnev tekst on aga orienteeritud üksnes mitmesuguste puuetega ning terviserikete ja käitumisraskustega õpilastele, andekaid ei mainita enam kordagi. Nii on õppeks eritingimustel võimalik koolis moodustada tervelt üheksat liiki klasse,
(Kalling ,,Karskustöö....") Kava nägi ette teadustööd, emade- ja lastekaitse korraldamist, tervishoiu propagandat, tõuküsimuse uurimist jne. Esimeses karskusseltsi ja eugeenika seltsi ühisajakirjas ,,Tulev Eesti" trükiti ära eugeenilise sihiga 43 juhtlauset, mis põhinesid Kallingu sõnul mõningate erinevustega saksa eeskujule (Deutsche Gesellschaft fur Rassen-Hygienie). Erinevused puudutasid näiteks segaabielusid. Sarnastest seisukohtadest lähtus ka ,,Tõutervise" töökava. Eugeenikud soovitasid eestlastel vältida abielu ,,sakslaste ja venelastega, kuna nonde tugev kultuurikontekst pidada eesti oma alla suruma". Samas soovitati ,,vere parandamiseks" segaabielusid teiste soome-ugri rahvastega. Kalling kirjutab: ,,Juhtlausete peamine sõnum oli jätk ennesõjaaegsele retoorikale rahvas võib kiduda, s.t head ja väärtuslikud rahvaosad võivad arvulisse vähemusse jääda.
protsessidele kui ka juhtivisikutele KOORDINEERIMINE 42. Peaministribüroo kooseis, struktuur ja ülesanded. 11 kuni 10 töötajat allub ja teenindab PM-it - nõunikud ja abid ÜL: PM nõustamine ja teenindamine VV materjalide poliitiline kontroll esindab PM töörühmades, komisjonides ja nõupidamistes materjalide ja töökava ettevalmistamine ja täitmine kogub, analüüsib infot ja teeb poliitilisi, majanduslikke ülevaateid korraldab PM suhteid teiste institutsioonidega 43. Riigikantselei funktsioonid. teenindab Valitsust tervikuna ja formaalselt ühendab kõiki Valitsuse tugistruktuure PÕHIFUNKTS: VV ja PM toetamine Ministrite tegevuse toetamine Dokumendihalduse ja arhiivinduse arendamine Riigi Teataja avaldamine 44. Riigisekretäri funktsioonid ja volitused.
Individuaalse õppekava (IÕK) alusel toimuv õpe IÕK koostamine on lubatud mis tahes kooliastmes ja mis tahes riikliku õppekava järgi õppivale õpilasele, kelle eriline andekus, õpi- ja käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine põhjustab olulisi raskusi töötada klassikaaslastega 10 samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel. Samas võib IÕK määrata ka pikemat aega puudunud õpilasele ühes või mitmes aines lühemaks või pikemaks perioodiks. Väga kergekäeliselt meie koolis IÕK koostamise otsust vastu ei võeta. Põhjuseks, et õpetajale on see väga suur lisakoormus ning alati on vaja eelnevalt spetsialistiga konsulteerida ja saada temalt kinnitust, millele tuleb rõhku pöörata, et laps areneks temale sobivas arengutempos. Tavaliselt tuleb IÕK koostamise ja vajalikkuse otsus spetsialistilt
haistetav või kombatav. Regioongi pidi võibolla piirduma alaga, mida kuskilt künkalt või tornist on näha. Eriti selgesti väljendas seda mõtet Ewald Banse (1883-1953) oma 1924. aastal ilmunud taos "Geograafia hing". Banse ideed arendas edasi soome-eesti geograaf Johann Gabriel Granö oma ainsas laia rahvusvahelist kalapinda leidnud toos "Puhas geograafia" ("Reine Ceographie") (1929), milles on välja töötatud vägagi üksikasjaline ja range töökava regiooni määratlemiseks ja kirjeldamiseks, lahtudes mõ1emal juhul nimelt meeltega tajutavuse kriteeriumist. Meeltega tajutavuse kriteeriumi suurimaks veaks on see, et ta kõrvaldab geograafiast protsesside kui abstraktsete nähtuste uurimise. Paradigmast sõltumatud geograafid. Prantsusmaal esines kahe maailmasõja vaheajal vool, mis nimetas ennast "geographie de circolation" ja uuris migratsioone, kaubavahetust, liiklust, seega
Funktsioonid: nõustamine, strateegiate kujundamine, poliitiline vahendamine, info kogumine, kontroll jms. Ehk osutab tugiteenuseid, pakub toetust organisatsioonile tervikuna, üksustele, protsessidele kui ka juhtivisikutele. Kordineerib. 36. Peaministribüroo kooseis, struktuur ja ülesanded. Kuni 10 töötajat- nõunikud ja abid. Ülesanded: PM nõustamine ja teenindamine. VV materjalide poliitiline kontroll. Esindab PM töörühmades, komisjonides ja nõupidamistes. Materjalide ja töökava ettevalmistamine ja täitmine. Kogub, analüüsib infot ja teeb poliitilisi, majanduslikke ülevaateid. Korraldab PM suhteid teiste institutsioonidega 37. Riigikantselei funktsioonid. Teenindab Valitsust tervikuna ja formaalselt ühendab kõiki Valitsuse tugistruktuure. Põhifunktsioonid: VV ja PM toetamine; Ministrite tegevuse toetamine. Dokumendihalduse ja arhiivinduse arendamine. Riigi Teataja avaldamine 38. Riigisekretäri funktsioonid ja volitused.
selle õppekava alusel õpib 1,4% põhikooli õpilastest); · toimetuleku õppekava (mõõduka ja sügava vaimupuudega õpilased, selle õppekava alusel õpib 0,4% põhikooli õpilastest). Kooli ainekava: Dokument, mis määratleb riiklikust õppekavast lähtuvalt aineõpetuse sisu kooliastme (nt matemaatika põhikoolis) või kursuse (nt matemaatika I-XII klassis) ulatuses. See on töö aluseks kõikidele aineõpetajatele. Õpetaja töökava: Dokument, mis määratleb õpetaja töökorralduse riikliku ja kooli õppekava realiseerimiseks antud kooli tingimustes õpetatavate klasside ja ajaühikute (õppeaasta, õppeveerand, õppenädal) lõikes koos kasutatava õppevara põhivahendite loeteluga. · aine · klass · ajalis-temaatiline plaan · teemad, alateemad, põhiterminid (põhivara) · meetodid, oodatavad tulemused, hinnete kaal(mis hinne kui palju määrab veerandihinnet)
· Kui laps soovib peale hoogu vanemaid näha · Kui õpetaja ei tea, kuidas last kohelda või mida ette võtta · Kui tervislikus seisundis on järske muutusi Kodukoolist ja haiglaõpetajast Kogemused on näidanud, et väga tähtis on aidata õpilasel koostada õpingute tegevusplaan, sest iseseisva töö planeerimisega jäävad vähemalt põhikooliõpilased sageli hätta. Parim variant on muidugi, kui õpilasele on koolist kaasa antud individuaalne töökava. Sama oluline kui tegevuskava koostamine on õpilase pidev suunamine, juhendamine, kontroll ning iseseisva töö oskuste, sh õpioskuste kujundamine. Vajadusel võtab haiglaõpetaja kontakti lapse kodukooliga (pidades kinni konfidentsiaalsusnõudest) olukorra täpsustamiseks, juhtnööride ja materjalide saamiseks. Konkreetse lapse hariduse eest vastutab ju eelkõige kool, kus laps õpib. Senise kogemuse
Töö liigendamise osas teeb lõpliku otsuse autor koostöös juhendajaga. Esialgse kava juurde peab kuuluma ka töö koostamise kalenderplaan, milles on ära toodud töö tähtsamate etappide ja peatükkide valmimise tähtajad. Ajakava koostamine ja sellest kinnipidamine on aluseks uurimuse tähtaegsele valmimisele. Kalenderplaani koostamisel tuleb jätta piisavalt aega töö lõpliku vormistamise jaoks, mis nõuab tavaliselt rohkem aega, kui algul arvatakse. Töökava tuleb kooskõlastada juhendajaga. Materjali läbitöötamine, uuringu teostamine Kasutatava materjali põhjalikum läbitöötamine toimub pärast kava koostamist ja selleks on kõige otstarbekam kasutada sedelsüsteemi. Allikate läbitöötamisel tehtud märkmed, tsitaadid, muud väljakirjutused vormistatakse kartoteegina. Iga sedel kartoteegis on varustatud kõigi bibliograafilises kirjes nõutavate andmetega. Kartoteek võib olla nii käsikirjaline kui elektrooniline
kooli protsessijuhendile vastav projekt), kus kirjeldatakse tegevuse etappe ja praktilise töö valmimiseks vajalikke tegevusi: 1) juhendi- ja tööga seonduvate kooli protsessijuhenditega tutvumine; 2) tegevuste ajaline planeerimine ja ajakava esitamine juhendajale; 3) vajadusel töö teostamiseks taustinformatsiooni kogumine; 4) vajalike vahendite planeerimine, eelarve koostamine ja selle esitamine juhendajale; 5) täpse töökava valmimine ja individuaalsed konsultatsioonid juhendaja, meeskonna ja vajadusel kooli juhtkonnaga; 6) praktilise töö teostamine ja tehtu analüüs; 7) vajadusel tagasiside kogumine ja selle analüüsimine; 8) töö raporti mustandi esitamine juhendajale; 9) töö raporti puhtandi esitamine juhendajale; 10) juhendajapoolne töö hindamine; 11) valminud praktilise töö kirjaliku osa üleslaadimine O-kettale PDF-failina (teeb juhendaja);
hoolitseda selle eest, igal viisil tähtsustades selle tähendust. Honko 22 folklooriprotsessi osa, 12 “esimeses elus”, 10 “teises elus”. I elu: folkloori osaline identifitseerimine seestpoolt, folkloori väljaspoolsed leidjad, folkloori määratlemine, kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine kollektiivis / väljastpoolt, inihimsuhete sünd pärimuste põhjal, pärimuse kogumine, arhiveerimine, teaduskollektiivist tagasiside tulemine, pärimuse ja teaduse vaheline töökava, folkloori teaduslik analüüs.** II elu: pärimuskultuuri emantsipatsioon, folkloori kultuuripoliitiline kasutamine, folkloori kaubaks muutmine, folkloori kaitsmine, pärimuskultuur koolide õppeprogrammides, pärimuskollektiivi vajaduste rahuldamine, folkloori esindajate toetamine, rahvusvaheline vahetus, folkloori asendi määratlemine.** Folkloori "esimene elu" - seda perioodi iseloomustab folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas
igal viisil tähtsustades selle tähendust. Honko 22 folklooriprotsessi osa, 12 "esimeses elus", 10 "teises elus". I elu: folkloori osaline identifitseerimine seestpoolt, folkloori väljaspoolsed leidjad, folkloori määratlemine, kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine kollektiivis / väljastpoolt, inihimsuhete sünd pärimuste põhjal, pärimuse kogumine, arhiveerimine, teaduskollektiivist tagasiside tulemine, pärimuse ja teaduse vaheline töökava, folkloori teaduslik analüüs.** II elu: pärimuskultuuri emantsipatsioon, folkloori kultuuripoliitiline kasutamine, folkloori kaubaks muutmine, folkloori kaitsmine, pärimuskultuur koolide õppeprogrammides, pärimuskollektiivi vajaduste rahuldamine, folkloori esindajate toetamine, rahvusvaheline vahetus, folkloori asendi määratlemine.** Folkloori "esimene elu" - seda perioodi iseloomustab folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas
aktiivselt ketserite vastu. Esialgu oli taotluseks kat kiriku ühtsuse taastamine. Tulemuseks arenes Saksamaa ususõdade poole. Saksamaa evangeelsed riigiseisused mood enda kaitseks Schmalkaldeni liidu (1531). Protestandid otsisid toetust Habsburgie ja paavsti vastu ning leidsid selle Prantsumaa näol. Pöördeliseks kujuneb Trento kirikukogu (1545 63), milles toimub katoliku usu põhjalik reorganiseerimine konservatiivses vaimus. Kirikukogus valmib ka vastureformatsiooni töökava, kuna saadakse aru et kat kirik on jäädavalt lõhenenud. I Schmalkaldeni sõda Lõuna- ja Kesk-Saksamaal (1546 47), mida võis pidada Saksa ususõdade (1546 1648) I vaatus. Oluline vaherahu on Augsburgi usurahu (1555): kohalik territoriaalvürst määrab oma alamate usutunnistuse. Usuvabadus kehtib riigilinnades. Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. Usurahu puudus: kehtis ainult kat ja luterlaste puhul ei laienenud kalvinistidele. Peale Augsburgi
enda poole võita või kaasa tundma panna. RAHULOLU JA MOTIVATSIOONI SUURENDAMISE VÕIMALUSED TÖÖ RIKASTAMINE Vastutuse tõstmine koos vabaduse ja sõltumatuse suurenemisega – me ei saa lisada koormat ilma õigustusi andmata. Anda töötajale juhi pädevusse kuulunud tegevusest tähtsus tunde suurenemine. Tööülesannete programmi koostamine – kuidas töökava teevad, kuidas ülesandeid jaotatakse, kui palju antakse nö loovust ja kui kitsastesse raamidesse mind pannakse. Kui ise saan otsustada kuidas teen jne see annab inimesele motivatsiooni töötada. Tagasiside – kas ma olen õigel teel ül lahendamisel. Kaasahaaramine uute ülesannete lahendamisse – kui nad saavad ise ka arutada ja otsustada sealt võib tulla mingi suurepärane idee, inimesed on kaasatud, ehk
Tulemuseks olid mitmed siserahutused ja kodusõjad. Areng Saksamaa ususõdade poole: Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustavad endakaitseks Schmalkaldeni liidu (1531). Otsiti toetust Habsburgi keisri ja paavsti vastu. Liitlaseks oli Prantsusmaa, kes oli Habsburgide dünastia ja paavsti vaenlane nr.1. Pöördeliseks oli Trento kirikukogu (1545-1563), mille tegevus oli katoliku usu põhjalik reorganiseerimine konservatiivses vaimus. Pandi paika vastureformatsiooni töökava (peamised tegelased Jesuiidid) ja saadi aru, et katoliku kirik on jäädavalt lõhenenud. I Schmalkaldeni sõda (1546-47) Saksa ususõdade (1546-1648) I vaatus Augsburgi usurahu 1555 kohalik territoriaalvürst määrab oma alamate usutunnistuse. Riigilinnades usuvabadus. Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. Puuduseks oli see, et kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele
- Tegutses kõikides Euroopa riikides (ka salaja) Ketserite ja paganate pööramine kat. usku. - Paavst uuendas inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi - Itaalias renessanssi kunst ja arhitektuur vastureformatsiooni teenistuses. Vaimuvabadus kaob. - Pöördeline Trento Kirikukogu (1545-63): Katoliikluse põhjalik teoloogiline ja kiriklik reorganiseerimine.Konservatiivsus. - Saadakse aru, et Lääne kirik on jäädavalt lõhenenud: Prot. Boikoteerivad. - Vastureformatsiooni vaimne töökava Tulemuseks: Scmalkaldeni sõda Lõuna- ja Kesk-Saksamaal (1546-47,1552) - Algab ususõdade periood, mis kestab sada aastat (kuni 1648) - Augsburgi usurahu (1555): - Vürst määrab oma alamate usutunnistuse (Cuius regio , Eius religio) - Riigilinnade elan. saavad valida usu ise. - Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise - Kehtis ainult Kat. ja Luterlaste puhul, ei puudutanud Kalviniste. - Vaimulik reservatsioon: Roomakat. läänistused peab tagastama kat.kirikule kui piiskop vahetab usku.
Raamat räägib tihasest Tiiu, kes avastab iga kuu võlusid ja iseärasusi. Tema teekonda juhatab Vana Varblane, kes räägib talle, mis kuu parasjagu on ja kuhu minna ning mida märgata looduses. Oktoobris saab ta endale uue sõbra tihase Tihanderi, kes on haavlipüssist haavata saanud. Veel on tal läbi kuude sõbraks jänes, kes vastavalt aastaajale oma värvust muudab ja rähn-punamütsimees. Huvitav seletus KALENDRILE-see on päikse töökava terveks aastaks. Jaanuar on aasta nokaots ja detsember aasta sabaots. Lydia Koidula lastevärsid 57 Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on
palkade alandamine). Majanduslikud probleemid jätkusid. 1935 aastal tööstustoodang oli vaid 75% aasta 1929 tasemest ja töötuid oli 465 000. Sellises olukorras paljud otsustasid toetada Rahvarinnet, mis pakkus sotsiaalsema alternatiivi kogu ühiskonnale. 1936 aasta kevadel Rahvarinne võitis parlamendi valimised. Sotsialistide, kommunistide, radikaalide ja ametiühingute valimisliit. Töökava = valimisprogramm avaldati 1936 aasta jaanuaris: 1) Ühiskondliku vabaduse kaitsmine rahutusi korraldavate paremäärmuslaste vastu. 2) Võitlus maj.-sotsiaalse kriisi vastu. 3) Välispoliitikas kollektiivse julgeoleku põhimõte (sellel ajal Saksamaa militariseeris Reinimaa). Lööklause: ,,Leiba, rahu, vabadust!". Parempoolsete valimisteema oli võitlus bolsevismi ohu vastu. Ei saavutanud nii suurt vastukaja kui rahvarinde platvorm.
Kontsentrilise paigutuse põhimõtte järgi tutvuvad lapsed jõukohaste ülesannetega toetudes esialgu konkreetsetele esemetele; hiljem see osakaal väheneb. Siis saab üle minna abstraktsematele mõistetele. 9. Matemaatika õpetamise planeerimine ja organiseerimine lihtsustatud õppes. Riiklik õppekava (peab andma ka ainekavad) Kooli õppekava (peab andma ka ainekavad ja need peavad kattuma enamvähem riiklike omadega) - õpetaja töökava (peab kattuma kooli õppekavaga). Õppekavade peale toetudes koostab õpetaja oma töökava. Tunnijaotus tuleb riikliku õppekava järgi. LÕK lapsel peab olema 1-3klassis üks matemaatika tund päevas, 4-st alates võib panna ühele päevale topelt tund, aga ideaalis siiski oleks 1 tund päevas, 5 päeva nädalas. 1klass: esimest klassi ei pruugi iga aasta üldse tulla. Lapsed, kes tulevad LÕK järgi õppima EV laste kooli, peab saama vastava diagnoosi
4. Meeskonna efektiivsuse suurendamine. Meeskonnaliikmetega suhtlemine, üheselt mõistetavate ja jõukohaste ülesannete määramine. 5. Ajakavade ja eelarvete koostamine. Tarkvara abil korrektsete tööplaanide koostamine. 6. Protsessi juhtimine. Meeskonnaliikmete ja tellijate informeerimine. Probleemide ilmnemisel lahenduste pakkumine. Aruanded. 7. Probleemide varajase avastamise oskuse arendamine. 8. Kriitilise tee analüüs. Töökava täiustamine ja projekti kestuse lühendamine. Kursuse üldandmed: 1. maksumus $800; 2. sisaldab WebCD ja õpikut; 3. kursuse maht 30 h; 4. tulemus 1 ACE ainepunkt või 30 PMI PDU 5. eeldused puuduvad ACE - American Council on Education Recommendation - ACE ainepunkt on aktsepteeritav enamuses USA ülikoolides. PDU - Professional Development Units – PMI ainepunktid. Kursus on mõeldud inimestele, kes pole kursis projektijuhtimisega või kes soovivad värskendada oma teadmisi.
tervishoiu, hoolekande, põllumajandus ja turismitöötajatele. 4.2.4. Tööajakava esitatakse selle alusel töötavatele töötajatele tutvumiseks vähemalt ___ päeva enne seda, kui algab arvestusperiood, mille kohta tööajakava koostati. 4.2.5. Tööajakava tehakse tööajakava alusel töötavatele töötajatele kättesaadavaks tööandja teadete stendil ja/või tööandja sisemise intraneti kaudu_______ [töökava täpne asukoht intranetis] ning edastatakse töökava alusel töötavatele töötajatele e-kirja teel. 4.2.6. Tööajakava muutmisest teavitab töö vahetu korraldaja tööajakava alusel töötavaid töötajaid ___ päeva enne muudatuse jõustumist, avaldades muudetud ajakava punktis 4.2.5. esitatud viisil. Märkus: TLS ei sätesta kohustuslikku etteteatamisperioodi tööajakava kehtestamisel ja muutmisel. Lähtuda tuleb siinkohal mõistlikkuse põhimõttest ning asjaolust, et töötajale peab jääma piisav aeg töö ja pereelu korraldamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
