B klass Tartu 2009 2 TÖÖHÕIVEPOLIITIKA ELLUVIIMISE KONVENTSIOON 15.juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus arutama täistööhõive saavutamise ja elatumistaseme tõstmise ülemaailmseid kavasid nii töötuse vältimiseks kui toimetulekut võimaldava töötasu maksmiseks. Põhieesmärgiks sai tagada igale inimesele õigus püüelda materiaalse heaolu ja vaimse arengu edendamisele. Selle põhjal pandi paika iga riigi tööhõivepoliitika põhieesmärk, mis pidi andma aluse majandusarengu soodustamiseks,elatustaseme tõstmiseks, tööjõuvajaduse rahuldamiseks, tööjõu ja vaegtööhõive kaotamiseks ning töö tootmise tagamiseks. Iga liikmesriik pidi aga arvestama oma majanduse taset ja lähtuma oma tavadest ning oludest. Eesti tööhõivepoliitika arengu algus Eestis Eesti ühines Euroopa liiduga aastal 2003. Liiduga sätestati ühise poliitika ja meetmete
Selle toimimist piirab töötajate väike arv, nende piiratud mobiilsus ning riigi poolt seatavad palga- ja töötingimuste regulatsioonid. Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine, kohtuvad inimesed, kes müüvad oma tööd ja inimesed, kes seda ostavad ja maksavad selle eest tasu. Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad, ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks. Konkurents on turu majanduse olulisim tunnus. Tööhõivepoliitika on valitsuse sekkumine tööturu toimimisse. Kannab eelkõige tööpuuduse ennetamise ja selle tagajärgede likvideerimise eesmärke. Passiivse tööhõivepoliitika puhul tegeleb riik tööpuuduse tagajärgedega, aktiivse tööhõivepoliitika puhul tegeleb riik tööpuuduse põhjustega. Tööpuuduse vastased meetmed on nt. töökohtade loomine. Eesti majandus on turumajandus, kus kõrvuti eksisteerib avalik sektor ja erasektor.
Tööhõivepoliitika roll riigi edukuse tagajana Tööhõivepoliitika on loodud eesmärgiga tagada riigi stabiilsus ja toimimine, mille kehv olek on tingitud just tööpuudusest. Hõivepoliitika aitab ennetada või leevendada osaliselt tööpuudust, mis on parim abi riigipoolt. Kas hõivepoliitika toimib ja kas Eesti riik annab oma parima panuse tööpuuduse vähendamiseks? Nagu öeldud, üritab hõivepoliitika ennetada tööpuudust. Selleks püüab riik luua uusi töökohti või õppimisvõimalusi, mis ennetaks kindlasti tööpuudust. Aga selleks on vaja asi toimima panna, mis oleneb suuresti rahast. Tööpuuduse ajal on uute töökohtade loomist raske teostada, sest raha ju napib. Siin kohal võiks minuarvates riik abi otsida välismaalt või siis siseriigis kärpida just rikkamate inimeste palku, tuues palgad riigiisadelt natukenegi madalamale võrreldes meie omadega, mis aitaks kindlasti materiaalsust suurendada riigis ning leiaks aset ka suurem võimalu...
Tööhõivepoliitika roll riigi edukuse tagajana Tööhõivepoliitika on loodud selleks, et tagada riigi stabiilsus, edukus ja toimimine. Riigi toimimiseks on vaja inimesi kes majandust töökorras hoiaks ning need inimesed on tööjõulised isikud. Tööhõivepoliitika mõjutab inimesi juba lapsest peale. Riik ja ühiskond on eesmärgiks seadnud tarkade, loovate ja teotahteliste noorte kasvatamise. Vanemad korrutavad lastele kui tähtis on haridus ning kuidas ilma selleta on väga raske tulevikus hakkama saada. Haridustee algab algkoolist, kus õpitakse põhiline - kirjutamine ja lugemine, põhikoolis üldained ning gümnaasiumis neid süvendatult. Riik võimaldab tasuta hariduse kuni keskkoolini. See on plaan harida kõiki noori, et nendest tulevikus riigile maksumaksjatena kasu oleks. Ülikoolis aga kõigile soovijatele tasuta kohti ei jätku, siin tuleb kasuks tubli õppimine keskkoolis. Ülikoolist väljunud inimesed on ühe kindla eriala selgeks ...
...3 Tööpuudus ja tööjõupuudus.................................................................................... 5 Tööpuudus........................................................................................................ 5 Tööpuuduse otsene ja kaudne kahju................................................................6 Tööjõupuudus................................................................................................... 6 Riigi roll tööturul ja tööhõivepoliitika......................................................................6 Mis on tööhõivepoliitika?.................................................................................. 6 Riigi roll tööturul............................................................................................... 7 Kokkuvõtlik Eesti tööturu ülevaade........................................................................8 Kokkuvõte...............................................................
Eesmärk 4: Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine Eesmärk 5: Ettevõtete tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine Eesmärk 6: Ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosiva keskkonna arendamine Eesmärk 7: Energia varustuskindluse tagamine ja keskkonnasõbraliku energeetika arendamine Eesmärk 8: Tööjõu oskuste tõstmine Eesmärk 9: Tööturu paindlikkuse suurendamine ja tööelu kvaliteedi parandamine Rahvaliit: tööhõivepoliitika peab olema Eesti peamisi prioriteete 23. oktoobril Riigikogus toimunud Eesti ettevõtluskeskkonna arengu arutelul rõhutas Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli, et senisest enam tuleb tähelepanu pöörata tööjõu- ja tööhõivepoliitikale ning teadus-arendustegevusele ja innovatsiooni edendamisele. Senisest rohkem on vajalik tähelepanu pöörata hariduse ja tööturu seostele. ,,Tööandjad vajavad rohkem eriettevalmistusega töötajaid
mitteaktiivseteks. Tööpuudus ja tööjõupuudus tööpuudus on olukord, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus. Kasvav tööpuudus on iseloomulik majanduslanguse- ja kriisi perioodidele, see toob kaasa palgatõusu peatumise. Tööjõupuudus on olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. See on majandusbuumi kaasnähe ja sellega kaasneb palgasurve ülespoole, mis kiirendab hinnatõusu. Tööhõivepoliitika kaks varianti passiivne tööhõivepoliitika, kus riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega; aktiivne tööhõivepoliitika, kus riik tegeleb tööpuuduse põhjustega. Tööpuudusevastased meetmed: töökohtade loomine, koolitusprogrammid, hädaabitööd, sotsiaaltoetused. Töötuskindlustussüsteem Ametiühing töötajate vabatahtlik ühendus, mille tegevus seisneb oma liikmete õiguste ja huvide esindamise ja kaitsmises suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamises.
tihedam keskendumine regioonidele, mis on kõige rohkem mõjutatud töötusest. * Edu kiirendamine meetmete juurutamiseks sotsiaalpartnerite toetamiseks ja tööhõivepoliitika aktiviseerimiseks ja juurutamiseks. * Jätkuv meetmete elluviimine tööturu tegelike erinevuste suunamisel. * Jätkuv valitsuse töö institutsiooniliste struktuuride loomisel, mis on vajalikud Euroopa Sotsiaalfondi teostamiseks, võttes arvesse Eesti tööhõivepoliitika üldhinnangus väljatoodud prioriteete. Liikmesriikide eesmärgiks täieliku tööhõive saavutamisel on laiahaardelise poliitika rakendamine, nõudmiste ja varustatuse kõrvalmeetmete ühendamine, tõstes seega tööhõive määra vastavalt Lissabonis ja Stockholmis seatud sihtidele. Poliitika teeb koostööd Euroopa Liidu keskmise saavutamise nimel: - Üldine tööhõive määr 67% 2005. aastal ja 70% 2010. aastal. - Naiste tööhõive määr 57% 2005. aastal ja 60% 2010. aastal.
aasta lõpuks, järgnes üldrahvalik arutelu. 28.06.1992 kiideti uus põhiseadus rahvahääletusel ülekaalukalt heaks. · Taasiseseisvunud EV esimeseks presidendiks valiti Lennart Meri · Parlamendivalmiste tulemusel said Riigikokku 9 valimisliidu esindajad, Isamaa moodustas koalitsioonivalitsuse koos Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja valimisliiduga Mõõdukad. Valitsusjuhiks sai Isamaa liides Mart Laar Ühiskond Tööturg ja Eesti Vabariigi tööhõivepoliitika. Tööturg koosneb tööealisest rahvastikust, mis jaguneb omakorda kaheks: majanduslikult aktiivne rahvastik (hõivatud või töötud) ning majanduslikult mitteaktivne rahvastik (lapsed, vanurid, kodused ning heitunud). Tööpuudust põhjustab majanduse langus, valed oskused või haridussüsteemi probleemid. Sellega kaasnevad erinevad majanduslikud probleemid (saamata jäänud maksud jne); riigi kulutused suurenevad (erinevad toetused töötutele); sotsiaalne kahju
ületanud teatud vanuse) ning suurendada koostööd haridus-, sotsiaal- ja majandusministeeriumi vahel, et aidata majandusraskustes ettevõtteid ja nende töötajaid. Ma arvan, et mõistagi on töötus suur probleem nii indiviidi kui ka terve ühiskonna ja riigi jaoks ning kui seda teadvustatakse, siis tuleb ka midagi ette võtta. Suurim probleem ongi liiga suurele passiivsele tööhõivepoliitikale toetumises ning väheses aktiivse tööhõivepoliitika rakendamises. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Heljo Pikhof hindab optimaalset töötusmäära kuskil 4-5 % ligi. Valitsusel tuleb kehtestada kindel poliitika olukorda parandavate võimaluste rahastamiseks ja rakendamiseks. On mõistetav, et probleem muutub reaalseks siis, kui see juba käes on, kuid ei tohi alahinnata ennetustöö olulisust, mille abil saaks säästa inimesi suurest vaevast ning hädadest, ning hoopis peituda ignorantsuseloori taha, nagu murepilv ei oleks lähedal terendamas
töötamine ükskõik kus, ühendust pidades interneti või telefoni kaudu. Intellektuaalne omand – 17. Tööturg, tööealine elanikkond (vanusepiirid+kuidas jaguneb) tööpuudus, tööjõupuudus. – tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja ostab tööd, makstes tasu. Tööpuudus: töö otsijaid palju. Tööjõupuudus – olemasolev inimkapital ei rahulda tööjõu nõudlust või vastupidi. 18. Mille poolest erinevad aktiivse ja passiivse tööhõivepoliitika meetmed? Too näiteid mõlemast. – Passiivne tööhõivepoliitika ehk riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega. Aktiivne ehk tegeleb tööpuuduse põhjustega. 19. Töökindlustussüsteem – kellele vajalik, kellele mitte? – 20. Miks on kasulik kuuluda ametiühingusse? – Töötaja kindlustab endale ebasoodsate töösuhete korral usaldusisiku toe, organisatsiooni kaitse ja kaasliikmete solidaarsuse. 21. Iseloomusta erinevaid sotsiaalpoliitika mudeleid: paks
1. Kas Eesti on teadmusühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 2. Kas innovatsioon on majanduse arengu võti? | 3. Mis on e- majanduse plussid ja miinused? | 4. Mis on intellektuaalne omand? Miks on vaja seda kaitsta? | 5. Kas Eestis on tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjendage oma arvamust. | 6. Kumb on ühiskonnale suurem probleem: kas tööpuudus või tööjõupuudus? | 7. Passiivne ja aktiivne tööhõivepoliitika. Tooge näiteid. | 8. Milliseid võimalusi pakub Töötukassa? | 9. Mida tähendab struktuurne tööpuudus? | 10. Mida mõõdetakse inimarengu indeksiga? millised on selle näitajad? | 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? | 15. Mille
Tööjõupuuduse puhul aga peetakse silmas tööjõu asukoha mittekattumist töökohaga. 22. Miks on tööranne välismaale kahjulik riigile? Riigist toimub nn ajude ja kvalifitseeritud tööjõu väljavool, mistõttu tekib väljarändavas riigis tööjõupuudus. 23. Siserändest Eestis. Viimastel aastatel on Eestisse sissränne kasvanud. Peamiselt tuleb siiski meile inimesi juurde rohkem väljastpoolt ELi, kui EList. 24. Mis on passiivne tööhõivepoliitika, mille poolest erineb see aktiivsest tööhõivepoliitikast? PASSIIVNE TÖÖHÕIVEPOLIITIKA- riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega. AKTIIVNE TÖÖHÕIVEPOLIITIKA- riik tegeleb tööpuuduste põhjustega. 25. Kuidas toimib töötuskindlustussüsteem? Kellel on õigus saada töötuskindlustust? Töötuskindlustuse ülesanne on kindlustada inimesele töötuse ajal majanduslikuks toimetulekuks piisav sissetulek, ent samal ajal peab see toetama ka töötu võimalikult kiiret tööellu naasmist
22. Kui töötaja leiab, et tema vallandamine on ebaseaduslik, võib ta kuu aja jooksul pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni. 23. Tööandja õigused töövõtja suhtes: võib töövõtjat karistada töölepingu rikkumise eest, samuti võib seadusega ettenähtud korras koondada, saata sundpuhkusele või isegi vallandada. 24. Töötu- töövõimeline ja tööealine isik kes ei leia tööd. 25. Tööhõivepoliitika abil püütakse tööotsjaid aidata. 26. Inimene kes on jäänud tööta peaks pöörduma tööhõiveametisse ja seal ennast registeerima. 27. Töötu õigused on osaleda tasuta koolituskursustel, taotleda raha oma firma asutamiseks ja saada töötu abiraha. 28. Alampalk ehk miinimumpalk on tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. 29. Tulemuspalk tuleneb sellest kui hästi on konkreetne inimene töödanud. 30
TÖÖTURG teadmised, oskused ja anne on väärtused vaid siis, kui neid rakendada. Ühiskond jaguneb: 1)tööjõuks: palgatöölised mittepalgalised, tööotsijad 2)ülalpeetavateks: pensionärid, õpilased, täiskasvanud õppijad, heitunud (need, kes on kaotanud usu tööd leida). EL-s on tööealine elanikkond vanuses 15-64, Eestis aga 15-74. Tööpuudus tekib siis, kui pakkumine ületab nõudluse. Kasvab maj.languse tingimustes. Peatub ka palgatõus v langeb maj. Tööhõivepoliitika Valitsuse peamised ül-d on tööpuuduse ennetamine ja tööpuuduse tagajärgede kõrvaldamine. Passiivne polit tegeletakse peamisel tagajärgedega; Aktv. polit tegeletakse põhjustega Meetmed tööpuuduse vastu: 1)töökohtade loomine maksupoliitika ning riiklikud toetused alustajatele 2)kvaliteetprogrammid täiendkoolitus, ümberõpe 3)hädaabitööd töötute rakendamine hooajatöödele 4)sotstoetused rahalised toetused v muud soodustused tööotsijatele
Kodutus Kodutus mis see on ? Üheks märgatavaks muutuseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tänavapildis on viimase 20 aasta jooksul olnud kerjuste ja kodutute arvu kiire kasv Eestis tekkinud olukord, kus kodutud rändavad vaesematest piirkondadest, kus neile öömaja ja toetust pakkuda ei suudeta, see ongi toonud kaasa kodutute arvu kiire kasvu just meie pealinnas. Kui räägitakse kodututest, siis reeglina mõistetakse selle all inimesi, kellel puudub kindel elukoht ja kes elavad ning magavad valdavalt tänaval või üldkasutatavates kohtades nagu raudteejaamad, bussijaamad jne. Neid nimetatatkse ka "tänavakodutuseks". Kodutuse põhjused : Töötus -> alkoholi kuritarvitamine --> üürivõlad --> väljatõstmine või korteri müük. Töötus --> alkoholi kuritarvitamine --> perekonna lagunemine --> eluaseme kaotus. Kinnipidamiskohast vabanemine --> võimetus leida tööd -> võimetus üürida eluaset sissetuleku puudumise tõttu. Narkomaania --> perekonnast väljahei...
silmas pidada? Riik peaks panustama soodsa 2. Võrdle riigi ja firma majanduslikke eesmärke. ettevõtluskliima arendamisse ning innovaatiliste Erinevalt ettevõtetest ei ole aga riigi esmane tegevuste toetamisse, näiteks haridus- ja eesmärk teenida nende kaupade ja teenuste müügilt tööhõivepoliitika kaudu. Kuna Eesti väike riik, siis kasumit, vaid tagada kodanike sotsiaalne ja majanduspoliitika rakendamine üsna keeruline majanduslik heaolu. väiksuse ja avatuse ülejäänud maailma suhtes. Seega Eesti majanduse areng sõltub oluliselt välismaise majanduskeskkonna arengust. 3
registreerinud). 18. Heitunu inimene, kes on töö otsimisest loobunud 19. Tööleping leping, mille tööandja ja töövõtja omavahel sõlmivad ning milles on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused 20. Töövaidluskomisjon kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav kohtuorgan ning need moodustatakse inspektsioonide juures 21. Tööhõivepoliitika jaguneb aktiivseks- ja passiivseks tööpoliitikaks. Aktiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, nt. luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega. Passiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, nt. maksab töötu abiraha. 22. Tööhõiveamet koht, kus tööta jäänud inimene peaks ennast registreerima; (koht, kus töö otsijad ja töö pakkujad kokku saavad) 23
millest turg huvitatud pole, tõstab hr kaudselt ka turumajanduse efektiivsust. HR'l on kaks põhilist tunnust: 1) Ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonniti (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. 2) ca pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Bismarck 1880ndatel tööõnnetus- ja tervisekindlustus Beveridge aktiivne tööhõivepoliitika: in koolitatakse välja vastavalt tööturule 1) Liberaalne heaoluriigi mudel: investeerib sotspoliitikasse; inimestele ei maksta suuri toetusi; töötajad maksavad võimalikult vähe makse; üritab kaotada takistused vabale konkurentsile; meditsiin ja haridus tasulised. N: USA, GBR 2) Sotsdemokraatlik mudel: kõrged maksud; kõrged toetused; eesmärk: luua võimalikult võrdne ühiskond (regionaalne, sooline, varanduslik jne)
Majandus Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on toota kaupu ja teenuseid ühiskonna ära elamiseks. Jaguneb mikro- ja makromajandus. Põhineb tootmisteguritel: Loodusressurss – maa, loodus- ja maavarad, kliima Kapital – reaalkapital (kättesaadavad vahendid, mis võimaldavad toota), finantskapital (raha, väärtpaberid) Inimressurss Ettevõtlikkus 3 küsimust: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Tava- e naturaalmajandus – inimene vastab ise 3’le majandusküsimusele ja toodab kõik vajaliku ise endale. Läheb vaja palju inimressurssi. Vähene effektiivsus. Käsu- e plaanimajandus – tootmistegurid (ka inimesed) peavad olema riigiomandis või käsutuses. Majandusküsimustele vastab riik. Toimib tavaliselt diktatuurirežiimides. Kui riik kõike otsustab, kaob ära inimese ettevõtlikkus. Vabaturumajandus – p...
-kolhoosikord 2.Ressurside koondumine elu ka mahajäetud kohtades 3.Kõigile tagati teatud elatustase 4.Levitati kirjaoskust Sotsialismi miinused: 1.Kvaliteedi,töömoraali langus ,peremehetunde kadumine 2.Toodang sageli kasutu 1 3.Nõudluse pakkumise mitte toimimine Defitsiit 4.Pillavus,raiskamine.Kohmakus juhtimisel,bürokraatia 5.Tutvused,haltuura,pistised, Riiklik tööhõivepoliitika: -sissekirjutus -passideta (1953-64,1970.a.) -sunnitöö 7.3. Sotsialismi langus. 1960 aastaste teisel poolel hakkas kujunema,teised riigid jõudsid siis teenindus ja infoühiskonda-tööstusühiskonda jõuti siit edasi aga oli raske. Käsumajandusega ei saa teenindada. Arvutite kasutuselevõtule olid vastu juhtimisaparaat.(18 miljonit). Info oleks hakanud vabalt levima.
Häädemeeste Keskkool Referaat Maailmapank Õpilane:HeleriHelis te Juhendaja:ÜlleV algiPärnumaa 2010 Sisukord 1. Maailmapank 2. Presidendid 3. Eesti maailmapangas Maailmapank Maailmapank ehk Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) on rahvusvaheline finantsasutus. Bretton Woodsi süsteemiga loodi 1944. aastal kaks rahvusvahelist institutsiooni: Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank. Maailmapanga missioon on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte. Oma tegevuse alguses aitas Maailmapank üles ehitada sõjas kannatada saanud Lääne- Euroopa majandust, hiljem aga pööras pilgu vähe arenenud Aasia, Aafrika...
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
Ühiskond - majandus Majandus tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda printsiibist et ressursid on piiratud. Tootmisressursid: Loodusressursid maa, maavara, mets, veevarud Inimr. tööjõud Kapitalr. tööriistada, hooned, investeeringud Ettevõtlikkus oskus kolme esimest kasutada mõistlikult Majandustegevuse kolm universaal küsimus:t Mida ja kui palju toota Kuidas toota Kellele toota Majandussüsteemid Naturaalmajandus ise tootmine ja saaduste vahetamine Turumajandus põhineb nõudluse ja pakkumise suhest Käsumajandus riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota Laissez faire 18. Saj Prantsusmaal majandustedlik suun...
lõppu). Enamasti eksisteerib töötus ja tööjõupuudus käsikäes. Sellisel juhul räägitakse struktuursest tööpuudusest st olukorrast, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Ühelt poolt suureneb tööotsijate hulk, teisalt on puudu aga tööjõust. (näiteks 10 autojuhti otsib tööd, kuid vajatakse hoopis kokkasid). See on märgiks, et haridussüsteemi areng ei ole järele jõudnud tööturu nõudmistele. Tööhõivepoliitika jaguneb kaheks. Aktiivne tööhõivepoliitika (`=tööturupoliitika) korral püüab riik tööpuudust ennetada, kasutadeks selleks mitmeid võimalusi, nagu uute töökohtade loomine, ümberõppe pakkumine.Passiivne tööhõivepoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega st abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele (nt töötuabiraha). Võitlus tööpuudusega kuulub tänapäeval enamike valitsuste prioriteetide hulka
1. Agraarpoliitika alajaotus ja valdkonnad Põllumajanduspoliitika (Tulupoliitika, agraarstruktuuripoliitika) Maamajanduspoliitika (Toiduainetööstuspoliitika, kaubanduspoliitika, interventisoonipoliitika, toidupoliitika, tarbijakaitse) Maaelupoliitika (Asustus, rahvuspoliitika, kultuuripoliitika, julgeolekupoliitika) Regionaalpoliitika (Sektoripoliitika, ettevõtluspoliitika, tööhõivepoliitika, infrastruktuuripollitika, koolituspoliitika, õmberõppepoliitika) 2. Küsimused Eesti Vabariigi põllumajanduse jooksva aasta aktuaalsetest probleemidest. Toetused liiga madalad, hinnad madalad 3. Ettevalmistus plaanide tegemiseks (Kuidas saada üle stressist, kellega arutleda, mis tasemel ettevõtmist planeerida?) Tuleb puhata, tervist parandada, väljamagada, tuleb teha elus mõningaid muudatusi, arutada perega, kaastöötajatega
omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. 15.Mis on tööjõupuudus? olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine 16.Mis on töörände positiivsed ja negatiivsed küljed? Positiivne: tööpuudusevähenemine, töökogemuse omandamine välismaiste kontaktide loomine. Negatiivne : struktuurne tööpuudus, haritud tööjõu lahkumine teise piirkonda või välismaale 17.Mis on passiivne tööhõivepoliitika? riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega 18.Mis on eratarbimine? Majapidamiste kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. 19.Mis on avalik tarbimine? Avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks 20.Kas Teie olete ratsionaalne tarbija? Põhjendage oma vastust. Jah, kuna rahuldan kõige pealt oma peamised vajadused ning mida saan endale lubada. 21.Kas olete teadlik ja vastutustundlik tarbija
töötukassas töötuna registreeritud majanduslikult mitteaktiivsed ehk ülalpeetavad- pensioniealised, õpilased, täiendõppel täiskasvanud, laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejad, haiged või puudega inimesed, heitunud tööhõive - inimeste hõive riigi majanduses. tööpuudus olukord, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus tööjõupuudus olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine passiivne tööhõivepoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega (sotsiaaltoetused, töötuskindlustussüsteem, hädaabitööd) aktiivne tööhõivepoliitika riik tegeleb tööhõive põhjustega (töökohtade loomine, koolitusprogrammid) tööränne - inimeste rändevorm, mille põhjuseks on indiviidi töötegemine teises regioonis või riigis Tarbimine ja investeerimine Ostukorv- Laenud- Laenuriskid- Tarbijakaitse- tarbija õiguste seaduslik kaitse, mida viiakse ellu riiklike vahenditega üldsuse heaolu nimel
tööstusrevolutsioonis. Toona vajas kiiresti arenev tööstus pidevalt täiendavat tööjõudu, mida saadi ülerahvastatud maapiirkondadest. Näiteks hävis 19. sajandi viimasel veerandil suur osa inglise põllumajandusest (peamiselt väikesed ja keskmised farmid) töösturite survel vastu võetud seaduste tagajärjel, mis jätsid põllumajanduse ilma turukaitsest. Laostunud farmerid leidsid tööd tööstuses, mis oligi tolleaegse majanduspoliitika eesmärk. Arenenud riikide tööhõivepoliitika põhimõtete kohaselt ei taotleta tänapäeval põllumajanduse tööhõive ja maaelanikkonna vähenemist mitmel põhjusel. Esiteks ei vaja arenenud riikide tööstus tänapäeval enam täiendavat tööjõudu. Pigem on probleemiks tööpuudus. Sealjuures on tööta-tööliste ülalpidamine linnades ühiskonnale tunduvalt kulukam, kui osalise tööhõivega väikefarmerite toetamine. Teiseks soodustavad arenenud riikides
Konservatismi all mõeldakse üldistavalt alalhoidlikku ellusuhtumist, mis püüab säilitada juba saavutatut. Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade, mis eelistab järk-järgulist arengut järskudele muutustele. Kristlik demokraatia eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturumajandusest, riik peab varanduslikku ebavõrdsust leevendama sotsiaal- ja tööhõivepoliitika abil. Sotsiaaldemokraatia riigivõim peab tagama kõigile ühiskonnaliikmetele võimaluse saada (tasuta) haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Pooldatakse segamajandust. 6. Demokraatlik ühiskond Otsedemokraatia otsustamine on aeganõudev ja kallis (referendumid). Ei suudeta adekvaatselt reageerida muutunud oludele ja olukordadele. Esindusdemokraatia kodanikkkond võib oma esindjaid valida erinevalt, kuid sõltumata
12.saj.) · Poliitilise ja religioosse võimu säilitamise vajadus! SP rakendamise põhjused · Inglismaa Elisabeth I vaesteseadused "tarastamise" (talupojad muutusid hulkuriteks ja kerjusteks, ülestõusud) mõju leevendamine · Saksamaa -Bismarcki sotsiaalturvalisuse programm (1880-tel) välistas revolutsioonilise situatsiooni tekke, tekitas algse a/ü liikumise · Beveridge plaan (1942) II. Maailmasõjast tingitud raskuste ületamine, tööhõivepoliitika · EL sotsiaalpoliitika subsidaarsus, best practice EL SP eesmärk · Järjekindlalt tõsta inimeste elukvaliteeti ja vastavaid heaolu standardeid. · Euroopas on loodud "sotsiaalmudel", mis põhineb Euroopa Sotsiaalhartale (1961, täiendatud 1996), Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksile (1964) ja Euroopa Põhiõiguste Hartale (Põhiseadusliku lepingu 2.osa), tagab EL liikmesriikide kodanikele juurdepääsu ühele parematest sotsiaalturvalisuse võrgustikest
11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja normid Rahvusvaheline julgeolek sõltub kolme liiki faktoritest: *põhjalikest ning olulistest muutustest mõnes suurriigis *suhetest suurriikide(või riikide blokkide) vahel
Konservatiivne majanduspoliitika on riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Samuti hindavad konservatiivid eraomandi puutumatust, traditsioonilist perekonnamudelit ja religioosset moraali. Konservatismi pehmema haru kristliku demokraatia eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturumajandusest, riik peab varanduslikku ebavõrdsust leevendama sotsiaal- ja tööhõivepoliitika abil. Vasakpoolsus Üldistavaks sünonüümiks on sotsialism, mis näeb ühiskonna arengu tingimusena üldise võrdsuse saavutamist loodud rikkuste õiglase jagamise kaudu. Sotsialismi erinevatest vooludest (nt. marksism, kommunism) on tänapäeval levinuim sotsiaaldemokraatia. Sotsiaaldemokraatide peamine hüüdlause on „Võrdsed võimalused kõigile“. Riigivõim peab
· Suuname krediidisüsteemi täiendavalt riiklikke vahendeid Eesti ettevõtluse toetamiseks. · Toetame käibemaksu erisusi. Madalam käibemaks kohalikele teenustele, laste- ja toidukaupadele. · Toetame tegutsevaid ettevõtteid ja aitame kaasa uute ettevõtete loomisele. · Peame vajalikuks riigi jõulisemat sekkumist majandusse. · Kehtestame maksusoodustusi uusi töökohti loovatele ning innovatsioonile ja ekspordile suunatud ettevõtetele. · Edendame maksupoliitika, struktuuripoliitika ja tööhõivepoliitika vahelist sidusust. · Toetame euro kasutuselevõttu tänase kursiga, kuid mitte inimeste elukvaliteedi arvel. · Tõhustame Euroopa Liidu fondide raha kasutamist majanduskriisi ületamiseks./6/ Haridus- ja teaduspoliitika Eesti majanduse tõusuteele viimine on võimalik vaid jõuliste haridus- ja teaduspoliitiliste otsuste toel. Eesti saab tulla kriisist võitjana välja vaid siis, kui toimub jõuline hariduse ja
siseturg,mõned sotsiaalpoliitika valdkonnad, põllumajandus- ja kalandus, keskkond, tarbijakaitse, transport, energeetika, d. Toetav, koordineeriv ja täiendav pädevus + valdkondade näited- EL võtab vastu meetmed liikmesriikide poliitika toetamiseks või täiendamiseks, näiteks tervise kaitse, tööstus, kultuuri, turismi, hariduse, spordi,kodanikukaitse ning halduskoostöö e. Erandlikud valdkonnad- majandus- ja tööhõivepoliitika f. Subsidiaarsuse e. lähimuse põhimõte + liikmesriikide parlamentide järelevalve- otsused võetakse vastu seal kus mõistlik. EL ei aruta, kui puudub põhjus, miks liikmesriik ise ei aruta 4. Õigusaktid ja õigusnormide hierarhia a. Määrus- EL õigusakt, mida kohaldatakse üldiselt, tervikuna ja vahetult kõigis liikmesriikides, kehtides nii liikmesriikide, valitsusasutuste, ettevõtete kui ka eraisikute suhtes
tarbimine ja seetõttu ka tootmine,suureneb kuritegevus,tekib elanikkonna väljaränne,süvenevad sotsiaalsed probleemid;riik sekkub tööturu toimimisse tööhõivepoliitika kaudu-eemärgiks on tööpuuduse ennetamine ja selle tagajärgede likvideerimine;tööpuudusevastased meetmed:töökohtade loomine,koolitusprogrammid, hädaabitööd,sotsiaaltoetused;sotsiaalne turvalisus-ühiskonna terviklik
võimalused tervistavaks ja arendavaks tegevuseks noorteprogrammide ja projektide kaudu eelkõige noortelaagrites, kus lisaks eelnevale saadakse iseseisva elu-, suhtlemis- ja toimetulekukogemusi. - Noorte töökasvatus Strateegias: Noorte töökasvatus on mitmekesiste meetmete kaudu noorte tööhõivevalmiduse tõstmine ning noorte olukorra parandamine tööturule sisenemisel. Noorte töökasvatus lähtub tööhõivepoliitikast ja noorsootöö võimalustest ning väärtustest. Tööhõivepoliitika eesmärk on noorte tööga hõivatuse suurendamine sotsiaalsete ja professionaalsete oskuste suurendamise kaudu. Töökasvatuse valdkonnas on tähelepanu all ka vabatahtliku tegevuse arendamine. Toetust saavad noorteorganisatsioonid, noortekeskused, noortekogud, et noortel oleks võimalus ja koht, kus end vabatahtlikuna tegutsedes proovile panna ning töökogemusi juurde saada. Praegusel hetkel tegutseb Eestis üle 215 noortekeskuse, kus on hõivatud üle 500 noorsootöötaja.
Agraarpoliitika struktuur Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agrp esimest poolust mõjutavad mitmesugused huvirühmad, milleks võivad olla valitsus, erakonnad, rahvakihid, kuni teadlaskoolkondade,-rühmade ja huviseltideni välja. Agr teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Agr teine poolus ei saa toimida otstarbekalt, kui ei ole selged soovid, millises suunas peaks põllumajandus arenema. Ja vastupidi, agr esimene poolus jääb nii öelda õhku rippuma, kui on küll selge, kuhu soovitakse välja jõuda, kuid puuduvad seaduslikud mehhanismid ja majandushoovad soovide täi...
Liiduga liitumisel. 1995 liitusid EL-iga Austria, Soome ja Rootsi. 18. Amsterdami leping: peamised eesmärgid ja tulemused · Eesm: Tuua EL kodanikele lähemale; Valmistada liit ette uute liikmete vastuvõtuks · Tulem: Kinnitati Euroopa Rahaliidu ajakava Euroopa Parlamendi volituste laiendamine Kaotati Euroopa Valuutakoostöö Fond Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine Vabaduse, demokraatia, õigusriigi Koostöö tihendamine: tööhõivepoliitika, võimaluste põhimõtete tähtsustamine võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse Loodi Euroopa Rahainstituut 'Avatuse põhimõte' ja 'läbipaistvuse põhimõte' III samba 7 'ühise huvi' valdkonna Ühise välis- ja julgeolekupoliitika tõhustamine
töökohtade loomiseks, võib tulemuseks olla suurenenud inflatsioon. Tänapäeva globaliseerumisprotsess ning riikide vastastikuse sõltuvuse suurenemine muudab traditsiooniliste majanduspoliitikate rakendamise järjest keerukamaks. Seetõttu on mitmed riigid loobunud aktiivest raha- ja fiskaalpoliitikast ning eelistavad teisi meetmeid. Sellisel juhul panustab riik eelkõige soodsa ettevõtluskliima arendamisse ning innovaatiliste tegevuste toetamisse, näiteks haridus- ja tööhõivepoliitika kaudu. Eesti-taolise väikeriigi puhul muudab majanduspoliitika rakendamise veelgi keerukamaks väiksus ja avatus ülejäänud maailma suhtes, teisisõnu – eesti majanduse areng sõltub oluliselt välismaise majanduskeskkonna arengust. 16 Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Rahapoliitika http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahapoliitika http://et.wikipedia
rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel oma võimalusi arvestades, ning tootja optimeerib oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt täistööhõive olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad tööjõud tööealine (vanuses 1574) rahvastikuosa, kes soovib ja on võimeline töötama; tööjõud jaguneb töötajateks ehk hõivatuteks ja töötuteks tööpoliitika ehk tööhõivepoliitika poliitika, mille eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja suurendada tööhõivet tööpuuduse määr ehk töötuse määr töötute osatähtsus tööjõus protsentides tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis
sotsiaalses ja julgeolekupoliitilises plaanis. V Majandus 1. Kuidas hinnatakse majanduse edukust (RKP ja SKP)? 2. Mis on riigieelarve ning kuidas seda koostatakse? 3. Mille poolest erineb proportsionaalne maksusüsteem progressiivsest maksusüsteemist? 4. Oska nimetada Eestis kehtivaid kaudseid makse ning otseseid makse. 5. Tea, kuidas kujuneb töötaja netopalk. Samuti ole kursis, millised on Eestis kehtivad tööjõukulud. 6. Tea, mis on deflatsioon ning mis on inflatsioon. 7. Milline tööhõivepoliitika on passiivne, milline aktiivne. 8. Oska lugeda diagramme, kus on kajastatud töötust, vaesust, majanduslikku toimetulekut jms. 9. Oska isekoomustada sotsiaalpoliitika mudeleid. 10. Tea järgmiste mõistete tähendust: heitunu, töötu, absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vältimatu sotsiaalabi, sotsiaalne sidusus. VI Rahvusvahelised suhted ja Euroopa Liit 1. Üks riik võib teist riiki tunnustada de facto ja de jure. Mille poolest need tunnustused erinevad? 2
1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. ...
inimesed). Eksisteerib ka tööränne ehk töömigratsioon, mis on rändevorm, mille tulemusena inimesed lähvad tööle teise regiooni või riiki. Positiivne (tööpuuduse vähenemine, töökogemuste omandamine, välismaiste kontaktide loomine), negatiivsed pooled (struktuurne tööpuudus [inimkapital ei rahulda tööjõu nõudlust – minek tööstus üle infoühiskonale], haritud tööjõu lahkumine, töökvalifikatsiooni raiskamine [töötatakse teises riigis halvemal positsioonil]). Tööhõivepoliitika on valisuse sekumine tööturul toimuvasse, mis võib toimuda kahel viisil: Aktiivne – riik tegeleb tööpuuduse põhjustega (Töökohtade loomine, Koolitusprogrammid, Hädaabitööd [lihtsamad ja lühiajalised töö positsioonid], Sotsiaaltoetused). Passiivne - riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega Tööseadusandlus on tööealise elanikkonna õiguste ja kohustuset tagamiseks ja reguleerimiseks andnud välja mitmeid seadusi ja õigusakte:
Eelkõige aitab tugevdada põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, arendada maaelu, ettevõtlust ning maaväikeinfrastruktuuri. SAPARDI prioriteedid Eestis tulenevad maaelu arengu kavast. Selle sisalduvad 3 valdkonda: · Põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõime suurendamine · Maapiirkondade ümberkujundamine ja jätkusuutliku arengu toetamine · Programmide efektiivse elluviimise toetamine 101.EL sotsiaal- ja tööhõivepoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus Põhieesmärgid 1) luua ühisturg, tagada kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine ühest liikmesriigist teise- majandsulik liit 2) elu- ja töötingimuste parandamine 3) võitlus tööpuuduse vastu 4) töö- ja elutingimuste arendamine Vajalikkus 1) Sotsiaalpoliitika oli vajalik majandusintegratsiooni toetamiseks. 2) Konfliktid vaesemate ning rikkamate liikmesriikide vahel. 102
Eelkõige aitab tugevdada põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, arendada maaelu, ettevõtlust ning maaväikeinfrastruktuuri. SAPARDI prioriteedid Eestis tulenevad maaelu arengu kavast. Selle sisalduvad 3 valdkonda: Põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõime suurendamine Maapiirkondade ümberkujundamine ja jätkusuutliku arengu toetamine Programmide efektiivse elluviimise toetamine 101.EL sotsiaal- ja tööhõivepoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus Põhieesmärgid 1) luua ühisturg, tagada kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine ühest liikmesriigist teise- majandsulik liit 2) elu- ja töötingimuste parandamine 3) võitlus tööpuuduse vastu 4) töö- ja elutingimuste arendamine 23 Vajalikkus 1) Sotsiaalpoliitika oli vajalik majandusintegratsiooni toetamiseks.
Eelkõige aitab tugevdada põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, arendada maaelu, ettevõtlust ning maaväikeinfrastruktuuri. SAPARDI prioriteedid Eestis tulenevad maaelu arengu kavast. Selle sisalduvad 3 valdkonda: · Põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõime suurendamine · Maapiirkondade ümberkujundamine ja jätkusuutliku arengu toetamine · Programmide efektiivse elluviimise toetamine 101.EL sotsiaal- ja tööhõivepoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus Põhieesmärgid 1) luua ühisturg, tagada kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine ühest liikmesriigist teise- majandsulik liit 2) elu- ja töötingimuste parandamine 3) võitlus tööpuuduse vastu 4) töö- ja elutingimuste arendamine Vajalikkus 1) Sotsiaalpoliitika oli vajalik majandusintegratsiooni toetamiseks. 2) Konfliktid vaesemate ning rikkamate liikmesriikide vahel. 102
Eelkõige aitab tugevdada põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, arendada maaelu, ettevõtlust ning maaväikeinfrastruktuuri. SAPARDI prioriteedid Eestis tulenevad maaelu arengu kavast. Selle sisalduvad 3 valdkonda: · Põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõime suurendamine · Maapiirkondade ümberkujundamine ja jätkusuutliku arengu toetamine · Programmide efektiivse elluviimise toetamine 101.EL sotsiaal- ja tööhõivepoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus Põhieesmärgid 1) luua ühisturg, tagada kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine ühest liikmesriigist teise- majandsulik liit 2) elu- ja töötingimuste parandamine 3) võitlus tööpuuduse vastu 4) töö- ja elutingimuste arendamine Vajalikkus 1) Sotsiaalpoliitika oli vajalik majandusintegratsiooni toetamiseks. 2) Konfliktid vaesemate ning rikkamate liikmesriikide vahel. 102
Nimelt 1953 aastal mainiti oma esimeses aruandes fakti, et kutseharidus ja -koolitus parandaks tööohutust mäetööstuses, kus õnnetuste ja tõttu said vigastada või surma sajad kaevandustöötajad igal aastal. Lisandus ka teine oluline algatus, milleks oli töötute kaevurite kutsekoolituse rahastamine. 1957 aastal loodi Majandusühendus nn Rooma lepinguga, see leping hakkas kehtima 1958 aastal kus oli olulisel kohal täieliku tööhõivepoliitika harmoonilise sotsiaalse olukorra saavutamise vahendina. Ehk siis kutsekool aitas noortel leida oma koht ühiskonnas. Kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas võeti ühismeetmed eeltingimusena tööjõu vaba liikumise ja noorte töötajate vahetamise osas EMÜs. Euroopa majandusühenduse ministrite nõukogu 12. mai 1960. Aastal otsustas kiirendada 1957 aastal allkirjastatud kutsehariduse programmi rakendamist.
Tööinspektsioon on riigiasutus, mille ülesandeks on töövaidluste kohtuväline lahendamine. Tööandja õigused: võib karistada töölepingu rikkumise eest ; võib koondada ; võib saata sundpuhkusele või koguni vallandada; uue töötaja võib tööle võtta kuni neljakuulise katseajaga Tööealine ja võimeline isik , kes tahab tööd teha, kuid ei leia seda on töötu. Et neid inimesi aidata, töötatakse välja tavaliselt tööhõivepoliitika. Töötu õigused: võib osaleda tasuta koolituskursustel ; taotleda raha oma firma asutamiseks ja saada töötu abiraha ; saada tasuta arstiabi. Raha teenimine ja kasutamine. Enamiku eesti inimeste peamine sissetulek on palk ehk töötasu. Eristatakse bruto ja netopalka. Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist. Netopalk on palk millest on mahaarvestatud maksud, mis kuuluvad ülekandmisele riigile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
