Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailmapank (0)

1 Hindamata
Punktid
Häädemeeste Keskkool
Referaat
Maailmapank
Õpilane:HeleriHeliste
Juhendaja :ÜlleValgiPärnumaa 2010
Sisukord
  • Maailmapank
  • Presidendid
  • Eesti maailmapangas
    Maailmapank
    Maailmapank ehk Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development , IBRD) on rahvusvaheline finantsasutus.
    Bretton Woodsi süsteemiga loodi 1944. aastal kaks rahvusvahelist institutsiooni: Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank. Maailmapanga missioon on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte. Oma tegevuse alguses aitas Maailmapank üles ehitada sõjas kannatada saanud Lääne-Euroopa majandust, hiljem aga pööras pilgu vähe arenenud Aasia , Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidele. 1990. aastatel avanes Maailmapangale Ida-Euroopa.
    Laenudeks ei saa Maailmapank raha liikmesriikide sissemaksetest nagu IMF, vaid võlakirjade müügist maailma kapitaliturgudel. Maailmapank müüb võlakirju ka otse rikaste riikide valitsusasutustele ja keskpankadele. Võlakirjade tagasiostu tagavad Maailmapanga liikmesriigid. Harilikult annab Maailmapank laenu 12–15 aastaks ja veidi kõrgema intressimääraga kui ta ise ostab.
    Maailmapangal on mitu allasutust: Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (International Development Association , IDA) ja Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (International Finance Corporation , IFC. IDA annab laene eriti vaestele riikidele, mille rahvamajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta ei ületa 1200 USA dollarit aastas. Intressi maksta ei tule ja kustutusaeg on 35-40 aastat. IFC ülesanne on soodustada arenguriikides eraettevõtlust. Peale nende töötab IBRD alluvuses allorganisatsioon MIGA (Multilateral Investment Guarantee Agency ), mis toetab otseste välisinvesteeringute tegemist arengumaadesse.
    Laenuandmine nõuab Maailmapangalt head arengumaade majanduse tundmist. Üks panga tegevuse kõrvaltulemus ongi põhjalikud arengumaade majandusanalüüsid, mis valmivad koostöös IMF-iga.
    Nii Maailmapank kui IMF on saanud tugeva kriitika osaliseks juba pikemat aega. Vasakpoolsed ütlevad, et kaubanduse liberaliseerimine, erastamine ja avatus välisinvesteeringuteks on toonud arengumaadele kaasa tohutuid raskusi. Parempoolne kriitika lähtub aga skaala teisest küljest. Parempoolsed väidavad, et IMF-i abi ei soodusta majandusdistsipliini juurutamist.
    Presidendid
    * Eugene Meyer (juuni 1946–detsember 1946)
    * John J. McCloy (märts 1947–juuni 1949)
    * Eugene R. Black (1949–jaanuar 1963)
    * George D. Woods (jaanuar 1963–märts 1968)
    * Robert S. McNamara (aprill 1968–juuni 1981)
    * Alden W. Clausen (juuli 1981–juuni 1986)
    * Barber B. Conable (juuli 1986–august 1991)
    * Lewis T. Preston (september 1991–mai 1995)
    * James D. Wolfensohn (mai 1995–juuni 2005)
    * Paul Wolfowitz (juuni 2005 – juuni 2007)
    * Robert B. Zoellick (alates juunist 2007)
    Peaökonomistid
    * Stanley Fischer - 1988–1990
    * Lawrence Summers - 1991–1993
    * Joseph E. Stiglitz - 1997–2000
    * Nicholas Stern - 2000–2003
    * François Bourguignon - alates 2003
    Eesti maailmapangas
    Maailmapanga kõrgeimaks võimuorganiks olevas juhatajate nõukogus ( Board of Governors) esindab Eestit rahandusminister. Maailmapanga alalises täidesaatvas organis, direktorite nõukogus ( Executive Board) kuulub Eesti Põhja-Balti valijaskonda (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island , Eesti, Läti, Leedu). 2009-2012 on Põhja-Balti valijaskonna direktoriks rootslane Anna Brandt. Valijaskonna kontoris Washingtonis , on Eestil ametis nõunik.
    Eesti võttis viimase laenu Maailmapangast 2000. aastal. 2006. aastal muutis Eesti oma staatuse Maailmapangas laenaja -riigist doonor -riigiks ja alates 2008. aastast panustab Eesti koos 185 liikmesriigiga Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA). IDA annab pikaajalisi intressivabu laene riikidele, kus keskmine sissetulek elaniku kohta on alla 1065 USA dollari aastas, soodustades sellega majanduskasvu ning inimeste elutingimuste parandamist.
    Kuna Maailmapank on suurim ja ainus tõeliselt globaalse haardega valitsustele laenav ja reformide alast nõu andev arengupank, on Eesti huvides konstruktiivse koostöö jätkumine Maailmapangaga. Samuti plaanib Eesti jätkata sissemaksete tegemisega IDA-sse ja võimalusel jätkata panustamist Maailmapanga temaatilistesse usaldusfondidesse. 2008. aastal panustas Eesti Maailmapanga poolt Kosovo jätkusuutliku tööhõivepoliitika arendamiseks loodud mitme panustajaga sihtfondi SEDPP (Multi- Donor Trust Fund for the Kosovo Sustainable Employment Development Policy ). Fond toetab Kosovot läbi eelarvetoetuse.
    Kasutatud kirjandus
    http://www.wikipedia.org
    http://www.vm.ee
  • Vasakule Paremale
    Maailmapank #1 Maailmapank #2 Maailmapank #3 Maailmapank #4 Maailmapank #5 Maailmapank #6 Maailmapank #7 Maailmapank #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Bluedraakon Õppematerjali autor
    Räägib maailmapangatusest , presidentidest ja kuidas Eesti on seotud maailmapangandusega

    Sarnased õppematerjalid

    Rahanduse ülevaade
    82
    docx

    Rahanduse ülevaade

    Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaühikud peak

    Finantsanalüüs



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun