Tööhõivepoliitika roll
riigi edukuse tagajana
Tööhõivepoliitika on loodud
eesmärgiga tagada riigi stabiilsus ja toimimine , mille kehv olek on
tingitud just tööpuudusest. Hõivepoliitika aitab ennetada või
leevendada osaliselt tööpuudust, mis on parim abi riigipoolt. Kas
hõivepoliitika toimib ja kas Eesti riik annab oma parima panuse
tööpuuduse vähendamiseks?
Nagu öeldud, üritab
hõivepoliitika ennetada tööpuudust. Selleks püüab riik luua uusi
töökohti või õppimisvõimalusi, mis ennetaks kindlasti
tööpuudust. Aga selleks on vaja asi toimima panna, mis oleneb
suuresti rahast. Tööpuuduse ajal on uute töökohtade loomist raske
teostada, sest raha ju napib. Siin kohal võiks minuarvates riik abi
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
M H
Õppematerjali autor
Tootmiskulude kasv põhjustab hinnatõusu, näiteks nafta hinnatõus maailmaturul tõstab ka meie bensiini hindu. 8. Millised on majanduspoliitika 4 peamist eesmärki? · Võitlus tööpuudusega · Hindade stabiliseerimine ehk võitlus inflatsiooniga · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus 9. Mis on valuutakomitee? Millised on tema ülesanded? Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat. · Kogu käibelolev Eesti Kroon peab olema tagatud välisvaluutaga · Eesti kroon on vabalt vahetatav iga võimaliku välisvaluuta vastu · Eesti kroon on fikseeritud välisvaluuta suhtes 10. Mis iseloomustab valuutakomitee süsteemi? (3 tunnust) · Kogu käibelolev Eesti Kroon peab olema tagatud välisvaluutaga
antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades aga muutumatutes baasperioodi hindades. SKP jaguneb: 1. eratarbimine igapäevased ostud. 56% SKPst 2. investeeringud kulutused tehastele, tootmisliinidele ja seadmetele. 28% SKPst 3. valitsuse lõpptarbimine kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jne. 20% SKPst 4. puhaseksport lahutatakse ekspordist import. Inflatsioon Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme kasv piisavalt pikal perioodil. Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu. Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga( eelmise aasta, kuu) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil.
Isiku tasandil: raha ei tule, võlad maksudes, pangalaenu tagasimaksmise raskused, vähem võimalusi perekonnal väljaskäimiseks, meelelahutuseks, sotsiaalne kahju- töötu harjub olukorraga, eneseuhkus kaob. Pikaajalise töötuse korral võib inimene kaotada oskused ja teadmised ning tal on üha raskem uuesti tööd leida. Perekonnad võivad laguneda ja suureneb kodutute hulk. Kaob haigekassa ja pensionikindlustus seisab. Riigi tasandil: maksud jäävad tulemata; kasvavad riigi kulutused- töötutele tuleb maksta töötu abiraha. Väheneb ka tarbimine ning riigil jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika -valitsuse poliitika, mille kaudu püütakse vältida töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist; vähendada tööpuudust ja tööhõivet suurendada. Mida teha töötusega? Passiivne meetod: anda töötu abiraha Aktiivne: koolitused, ümberõpped, ettevõtlustoetused. Uute töökohtade loomine.
Murettekitav on aga tendents, et üha suureneb selliste noorte osakaal, kelle vanemad on samuti tööta ning kelle leibkonnas ei olegi ühtegi töölkäivat inimest (Jaanus, 2006 viidatud Employment Outlook 1996, OECD). Kuna sel kontingendil puudub sageli igasugune kontakt tööturuga, on nende tulevikuperspektiivid sobiva töökoha leidmiseks tõsiselt ohus (Jaanus, 2006). 1.2 Noorte tööpuudus Eestis Noorte tööpuudust puudutavaid küsimusi saab käsitleda ainult kõnealuse riigi majandus-, sotsiaal- ja hariduspoliitika kontekstis. Nii on ka Eesti tegevus eelpoolmainitud tegevusvaldkondades ühel või teisel määral seotud noorte tööturgu ja tööpuudust iseloomustavate teguritega. Tööturu reguleerimiseks ja tööpuuduse vähendamiseks on mitmeid vahendeid: täiend- ja ümberõppe programmid, erinevad toetused, maksupoliitika jm. Erinevaid meetmeid rakendades tuleb leida nende vahel tasakaal. Eestis ei ole tasakaalu veel saavutatud,
lõppu). Enamasti eksisteerib töötus ja tööjõupuudus käsikäes. Sellisel juhul räägitakse struktuursest tööpuudusest st olukorrast, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Ühelt poolt suureneb tööotsijate hulk, teisalt on puudu aga tööjõust. (näiteks 10 autojuhti otsib tööd, kuid vajatakse hoopis kokkasid). See on märgiks, et haridussüsteemi areng ei ole järele jõudnud tööturu nõudmistele. Tööhõivepoliitika jaguneb kaheks. Aktiivne tööhõivepoliitika (`=tööturupoliitika) korral püüab riik tööpuudust ennetada, kasutadeks selleks mitmeid võimalusi, nagu uute töökohtade loomine, ümberõppe pakkumine.Passiivne tööhõivepoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega st abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele (nt töötuabiraha). Võitlus tööpuudusega kuulub tänapäeval enamike valitsuste prioriteetide hulka
määravad seadused on Eestis sarnased Lääne-Euroopa omadele. Eesti majandus on mitmekesine -- olulised on nii tööstus ja transport kui ka kaubandus ja erinevad teenindusharud. Loodusvaradest tulenevalt on Eesti majanduse jaoks olulised kõik metsaga seotud valdkonnad; ka põhineb Eesti energeetika põlevkivil, mis mujal maailmas on haruldane loodusvara. Eesti jaoks olulisemad majanduspartnerid on Soome ja Rootsi, kuid aastatega on suurenenud ka teiste Euroopa ja muu maailma riikide roll. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 4 miljonit turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. Majandusreformid ja kiired muutused tõid 90-ndatel aastatel kaasa tööpuuduse kasvu, olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestist rohkesti inimesi (1989. ja 2000. aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuhande inimese võrra ehk ca12%). Majanduse kiire kasvu ajal langes tööpuudus 4%-ni ning palga kasv oli väga kiire
keskmiselt 6-8% SKP-st igale valdkonnale. Rohkem kulutavad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid(25-30% SKP-st) Baltimaad 15% kanti. Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvitise saaja kaasamises rahaliste ressursside kogumisse. Näiteks inimene, kes tahab saada kompensatsiooni autoavarii korral, sõlmima lepingu ja tasuma sissemakseid. Iga kord ei juhtu avariisid, sealt koguneb kindlustusfirmale raha, et huvitada kahjud, kui need peaksid tekkima. Abirahad riigi eelarvest. See erineb sotsiaalkindlustusest selle poolest, et see ei eelda abitaotleja isiklikku rahalist panust. Kriteeriume on kahte liiki, mille alusel hüvitist makstakse: Esimesel juhul saavad abi need, kes kuuluvad mingisse riskigruppi, näiteks kõik uudega inimesed omavad õigust invaliidsuspensioile, riik maksab toetust orbudele. Teisel juhul nõutakse, et taotleja tõestaks oma abivajadust, ehk kehva majanduslikku seisu, mis ei võimalda tal toime tulla
7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid