laiendamine võimaluse kohaldada lepinguid ka ametiühingutesse mittekuuluvate töötajate suhtes; • kollektiivlepingute laiendamine aitab tagada võrdsed töötingimused ja kaitsta töötajaid kõlvatu konkurentsi eest; • laiendamine pakub paremaid töötingimusi kõigile ametiühingutesse mittekuuluvatele töötajatele. Asjaomaseks sätteks on kollektiivlepingu seaduse artikli 4 lõige 4, milles on öeldud järgmist: „Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus.” Esiteks tähendab see, et laiendada saab vaid neid kollektiivlepinguid, mille kohaldamisala on äriühingute kollektiivlepingutest laiem (sest tööandjaid esindav
tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; · esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; · teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest; · pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse; · saada koolitust oma ülesannete täitmiseks käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras; · kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte;
lõppemist. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi. DIREKTIIV: Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104 EÜ 19nov 2008 renditöö kohta. Töösuhete reguleerimise põhimõtted: 1) Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta; 2) Töötingimused on riigikontrolli all; 3) Töötajate/tööandjate organiseerimisvabadus; 4) Töösuhete stabiilsus; 5) Tööst mitte tulenevate eeliste piirangute lubamatus. 6) Õigus töö tasule; 7) Õigus puhkusele; 8) Töötaja puhul soodsama sätte kohaldamise põhimõte. SEMINAR 1 Probleem:õiguskaitsevahendi valik Nõue(hagiese;baseerub faktilistele asjaoludele)-asjaolud(hagialus;faktilised asjaolud)-tõendid Kaasus 1
Kollektiivlepingu mõiste ja sõlmimise kord Kollektiivlepingu mõiste - vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.Tõõandjate liit ühendab teatud tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve tõõsuhtes. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Sõlmitakse tõõandja ja tõõtajate vahel või tõõandjate liidu ja tõõtajate ühingu vahel. Ettevõtetes sõlmib kollektiivlepingud tõõtajate ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht.
30. TÖÖINSPEKTSIOON Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. ööinspektsiooni põhiülesanneteks on töökeskkonnapoliitika elluviimine, riiklik järelevalve töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle, üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamine töökeskkonna ohtudest ning individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtueelses töövaidlusorganis. Tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni juures tegutseb töövaidluskomisjon, mis juhindub oma töös «Individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest». 31. KOLLEKTIIVLEPING JA TÖÖLEPING Tööleoing on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustab tegema
asjaolule, et tööjõu ebapiisav kvaliteet on kujunemas Eesti majandusarengu peamiseks pidurdajaks. Eesti riigi arengu seisukohalt on oluline ja hädatarvilik usaldusväärse ja efektiivse avaliku sektori ülesehitamine. Ka selle ülesande lahendamine seisab, lisaks selgelt väljendunud poliitilise tahte ja õigusliku regulatsiooni puudumisele, eelkõige vajaliku arvu piisava kvalifikatsiooniga ametnike puudumise taga. Õppurite ja tööandjate hulgas kasvab rahulolematus haridussüsteemi poolt pakutava hariduse erialastruktuuriga ning üha enam ka hariduse kvaliteediga kumbki ei vasta muutunud ja üha muutuva tööturu nõuetele. Eesti hariduse peamiseks probleemiks on suutmatus kohaneda välistingimuste muutustega, millel on poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed põhjused. Haridusküsimuste lahendamist on seni takistanud selgelt väljendunud poliitilise tahte puudumine. See on osaliselt tingitud üleminekuperioodi
võtta poolte kokkuleppel, siiski on tööandjal õigus keelduda jagamast puhkust väiksemateks osadeks kui 7 päeva. Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestades töötajate soove. Puhkuse ajal on töötajal õigus saada puhkusetasu. Kollektiivlepingu olemus ja sõlmimise kord Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või nende liidu vahel, samuti riigiasutuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. See sõlmitakse tööandja ja töötajate ühingu vahel või tööandjate ühingu ja töötajate ühingu vahel. Samuti on võimalik selliseid lepinguid sõlmida ka tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel. Kollektiivleping laieneb nendele isikutele, kes kuuluvad sellise lepingu sõlminud organisatsioonidesse. Kollektiivlepinguga ei või ette näha tingimusi, mis oleks töötaja
abivajadust pikemas perspektiivis Institutsiooni paigutamisele kodus elamise toetamise võimaluste eelistamine kodusarnaste hoolekandeasutuste loomine ning hoolekandelise abi pakkumine võimalikult inimese kodu lähedal niivõrd kui see on võimalik Sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimese olukorra parandamisel on oluline kõikide osapoolte sh inimese enda, perekonna, ülejäänud ühiskonnaliikmete, riigi ja kohaliku omavalitsuse aga ka tööandjate panus. Oluline on koostöö erinevate osapoolte vahel nt sotsiaaltöötaja, arsti, õpetaja, politsei, tööturueksperdi jt vahel. Riigi rahastatavad teenused · Rehabilitatsioon · Tehnilised abivahendid · Asendushooldus · Lapsehoid · Erihoolekanne KOV teenused Sotsiaalnõustamine Eluruumi Päevakeskus kohandamine Koduhooldus Sotsiaaltransport Tugiisik Hooldamine Lapsehoid Isiklik abistaja
tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; 5) esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; 6) teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest; 7) pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse; 8) saada koolitust oma ülesannete täitmiseks käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras; 9) kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte; 10) kokkuleppel tööandjaga kasutada usaldusisiku ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid
Kollektiivlepingu olemus ja sõlmimise kord Koostas:Martin Aulik Kollektiivlepingu seadus määrab kindlaks selle sõlmimise ja täitmise õiguslikud alused. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või tööandjate vahel ja see reguleerib tööandjate ja töötajate paremaid töösuhteid. Nii nagu sõlmitakse teisigi lepinguid sõlmitakse ka kollektiivlepingut ainult kirjalikult. Kollektiivlepingus peavad olema lisad lepingu lahutamatu osa ning nendel on kollektiivlepinguga võrdne juriidiline jõud. Kollektiivlepingu kõige tähtsamad tingimused on see, et määrab kindlaks palgatingimused ja töötingimused; töö- ja puhkeaja tingimused; töölepingu muutmise ja ülesütlemise tingimused ning
TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest,
2 töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeval; · Tasemekoolituse lõpetamiseks annab tööandja töötajale täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva ja maksab selle jooksul töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära; · Tööandja poolt töötaja tasemekoolitusele tehtud kulutused vabastatakse erisoodustus- maksust. Töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmine · Töötajate ja tööandjate teavitamist uuest töölepingu seadusest alustatakse seaduse vastuvõtmise järel vähemalt pool aastat enne seaduse jõustumist; · Teadlikkuse tõstmisesse kaasatakse töötajate ja tööandjate organisatsioonid, valitsus eraldab neile teadlikkuse tõstmise tegevuste elluviimiseks kokku 2 mln krooni. Rahastamiseks kasutatakse ESF-i vahendeid; · Seaduse seletuskirja baasil töötatakse välja:
Reformierakonna realiikmed Silver Meikari üldkogul lihtsalt välja, seetõttu jättis Reformierakond kasutama hea võimaluse oma mainet parandada, leiab kriisikommunikatsiooni asjatundja Ilona Leib. Paraku on poliitskandaal, mida osalised üritavad näidata erakondade siseasjana, leidnud kõlapida juba väljaspool Eestit, kuna annetuseskandaali on tõmmatud ka ettevõtjad, küsivad tööandjate keskliidu partnerid välismaal meie tööandjate esindajatelt selgitusi. «Selline vinduv kriis kahjustab oluliselt Eesti mainet, Põhjamaade ettevõtted on siia palju investeerinud ja sellised kriisid, mis jäävad lahendusteta või mis tekitavad küsimusi, panevad neid muretsema,» nentis tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. · Väärtuskasvatuse riiklik õppekava Eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpus siit ilmast lahkunud saksa filosoof
kõrget palka kohe. Kahjuks see nii lihtne ei ole, sest kui me soovime saada kõrgemat palka, tuleb kindlasti omada mingit kvalifikatsiooni või varasemat töökogemust samal alal. Samas palju töötajad ei tea, kui palju on nad tegelikult tööturul väärt, väga heaks näiteks on autojuhid, kes sõidavad Euroopa siseselt. Inimesed tihti ei oska vastavalt palka enda tööle küsida. Töölised tihti ei tea, mis on nende õigused, kuigi oma kohustused on tööandjate poolt hästi selgeks tehtud. Seetõttu otsustasin teha oma referaadi töötajate ja tööandjate õigustest ja kohustustest ning teha lühike ülevaade ka töölepingust. Töölepingust teen ülevaate selle sõlmimisest ning lõpetamisest, mis on kindlasti töötegemise juures üks väike, kuid samas äärmiselt vajalik osa ning selle tundmine tuleb kasuks kõigile, kes tööturul aktiivsed on. Kindlasti loodan saada ka ise olulisi teadmisi, mida tulevikus tarvis läheb 1
järgmised: 1. Suurendame sotsiaalsete töökohtade loomist ja toetame neid riigieelarvest. 2. Suurendame töötuskindlustushüvitist ja pikendame selle maksmise perioodi. 3. Taastame õhtusel ajal ja puhkepäevadel töötamise arvestamise ja tasustamise 4. Pakume töötutele tunduvalt suuremas mahus koolitust, ümber- ja täiendõpet neil erialadel, mida ettevõtted vajavad, rahastades seda riigieelarvest, mitte töötajate ja tööandjate ja tööandjate arvel. III Tugev tervis kõigile Eestlastele Eesti Liberaalse partei eesmärk on 1. Kavatada inimeste teadlikkust erinervatest haigustest, nende tekkeprotsessist ja leviku tüüpidest. 2. Tagada kõigile eurooplastele tasuta ravi meie haiglates. 3. Suurendada meie väärtuslikke arstide palku. 4. Arendada sportimimst. IV Kasvatada laste heaolu ja kindlustada nende turvalisus.
See ning tööpuudus olid stiimuliks, et luua korralik struktureeritud töötuskindlustussüsteem, mille eesmärgiks sai aidata töö kaotanud inimestel majanduslikult toime tulla ning aidata neil uuesti tööturule naasta. Paraku võib see tekitada olukorra, et inimesed loovad endale sellised tingimused, kus neil tekib õigus hüvitist saada - nt. leppida vallandamisega või oodata uue töö otsimisega. Samuti ka tööandjate puhul, kes tunnevad, et võivad töötajaid kergemini vallandada. Seetõttu langes see algusaastail tugeva kriitika alla. Töötust arvati inimeste enda probleemiks, mistõttu peeti otstarbetuks, et töötav inimene peab kellelegi teisele elamiseks raha maksma, kes võib-olla kasutab olukorda ära, et mitte tööl käija. Hiljem saadi aru, et see ei olene nii väga inimestest vaid majanduslikest faktoritest. Seetõttu pidi töötuskindlustus
MEETODIL AASTATEL 2007-2011 Kodutöö majanduse alustes Juhendaja: Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. EESTI SKP NÄITAJAD SISSETULEKU MEETODIL 2. EESTI JA TAANI SKP MUUTUSTE VÕRDLUS Sissejuhatus Seminaritöö kursuses majanduse alusted on analüüsimaks Eesti SKP-d aastatel 2007-2011. Vaatluse all on alljärgnevad näitajad: palk, tööandjate sotsiaalmaksud ja põhivara kulum. Samuti on võrreldud Eesti ja Taani SKP-d ja toodud tabelid võrdlemaks nende riikide majandust aastatel 2007-2011. Eesti SKP näitajad sissetuleku meetodil Palga näitaja tõusis vaid ajavahemikul 2007-2008, pärast seda langes kuni aastani 2011. Väärtus tõusis aastani 2007, pärast seda langes kuni aastani 2011. Suurim oli aastal 2008,väikseim 2010 .Tööandjate sotsiaalmaksed on otseselt seotud palga
Tunnustada töötajate õigust saada ületunnitöö eest suuremat tasu, tehes teatud juhtudel erandeid. Tunnustada mees- ja naistöötajate õigust saada võrdse töö eest võrdset tasu. Tunnustada kõigi töötajate õigust saada töösuhte lõpetamisest teada teatud kindel aeg enne seda. Lubada palgast maha arvata vaid siseriiklike õigusaktide või kollektiivlepingute või vahekohtuotsustega määratud tingimustel ja ulatuses. 5. Õigus ühineda Et tagada või suurendada töötajate ja tööandjate vabadust moodustada oma majandus- ja sotsiaalhuvide kaitseks kohalikke, üleriigilisi ja rahvusvahelisi organisatsioone ning nende organisatsioonidega ühineda, kohustuvad lepingupooled tagama, et siseriiklikud õigusaktid ega nende rakendamine ei kitsendaks seda vabadust. Siseriiklikud õigusaktid määravad selles artiklis ette nähtud tagatiste kehtivuse ulatuse politsei puhul. Siseriiklikes õigusaktides
Samuti selgitab kohus välja, kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses. Kahtlemata on eelmenetluse kõige olulisem eesmärk menetlusosaliste lepitamine või nende vahel kompromissi saavutamine. 26. Kollektiivleping, selle sõlmimise eesmärk ja tähendus, lepingu pooled Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või KOVide vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Tööandjate ühing või liit ühendab teatud tegevusharu või muul alusel juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes on tööandjad TLS tähenduses, ning kaitseb ja esindab oma liikmete huve töösuhetes. Kollektiivleping võib olla kahepoolne (töötajate kollektiiv ja tööandja) või kolmepoolne (töötajate kollektiiv, tööandja ja KOV)
tervise ja turvalisuse alal), tänu millele ühendati 2 firma tootmisprogrammi ning toodi need ühte tootmiskohta. Firma struktureeritus paranes, töötajate teadlikkus suurenes, tehti kindlaks probleemid, mida asuti lahendama. Koostati iga-aastane tervise ja turvalisuse-alane äriplaan ning jälgiti programmi arengut. Töötajatele pakuti ja tutvustati erinevaid tervise-alaseid loenguid ning õppemeetodeid. Kasu ärile: 1) tööandjate vastutus vähenes u 40% 2) loodi positiivne organisatsioonikultuur, mis tagas tööandjate ja –võtjate vahelised head suhted ja kärpimiste ajal 3) paranesid suhted kohaliku kogukonnaga Kasu tervisele ja ohutusele: 1) paranes töötajate stressitaluvus ning –juhtimine 2) vähenes töö-õnnetuste arv 3) osakonnast sai esimene GSK-s, kes saavutas 4 miljonit töötundi ilma ühegi vigastustele või õnnetustele kaotatud tunnita
Streigi ja töösulu olemus Töösulg ehk lokaut on tööandjate lgatatud töökatkestus töövõtjatelt järeleandmiste saavutamiseks. Töösulgu kasutatakse tavaliselt siis, kui töövõtjate esindusorganisatsioonid esitavad liiga kõrgeid palganõudmisi jms juhtudel. Töösuluga võib kaasneda töötajate hulgaline vallandamine. Töötajate algatatud töökatkestust nimetatatakse streigiks. Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava
kaitsmise vajadusega. Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et töötaja konkurentsikeeld on oma olemuselt töötaja lojaalsuskohustus, mille sisustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et ühtlasi on tegemist töötaja põhiõigusi piirava kohustusega. Kollektiivlepingu mõiste ja sõlmimise kord Kollektiivlepingu mõiste - vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.Tõõandjate liit ühendab teatud tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve tõõsuhtes. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Sõlmitakse tõõandja ja tõõtajate vahel või tõõandjate liidu ja tõõtajate ühingu vahel. Ettevõtetes sõlmib kollektiivlepingud tõõtajate ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse meetmed tööpuuduse vähendamiseks Kiire reageerimine suurematele koondamistele Koondatavate töötajate nõustamine ning neile uue töö leidmiseks ja töölesaamiseks vajaliku abi osutamine. Tööandjate teavitamine ja nõustamine koondamise läbiviimisel. Töökaotuse riskis töötajate toetamine Töömahu vähenemise tõttu sundpuhkusele saadetud või osalisele tööajale viidud töötajaid ning makseraskustes ettevõtete töötajaid teavitatakse nende õigustest ja võimalustest (koolitused, tööturuteenused ja tööotsingualane nõustamine). Karjääriteenuse arendamine ja karjääriinfotubade avamine
Näiteks avaldub suur risk ka abipersonalile, näiteks puhastustöötajatele ja pesulatöötajatele. Euroopa Liidu direktiiv lõikehaavade ennetamiseks haiglates ja tervishoiusektoris Selle küsimusega tegelemiseks võeti vastu direktiiv 2010/32/EL. Direktiiviga rakendatakse haiglate ja tervishoiuvaldkonna raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta , mille allkirjastasid Euroopa sotsiaalpartnerid HOSPEEM (Euroopa haiglate ja tervishoiu valdkonna tööandjate ühendus) ning EPSU (Euroopa avaliku sektori ametiühingute liit). Direktiivi eesmärk on saavutada võimalikult ohutu töökeskkond, hoides ära kõigi teravate meditsiiniinstrumentide (sealhulgas süstlanõelte) tekitatud vigastusi ning kaitstes haigla- ja tervishoiusektori ohustatud töötajaid. Selle saavutamiseks võeti järgmised ennetus- ja kaitsemeetmed: - ebavajalik teravate instrumentide kasutamise lõpetamine; - meditsiinivahendite kasutuselevõtt;
süüdimõistetu. Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel.Näiteks kui inimene on jäänud töötuks,siis ta peab ennast registreerima Tööturuametisse.Talle võimaldatakse väike abiraha riigi poolt,kui ta käib regulaarselt vastuvõttudel ja talle pakutakse töökohtasi.Samuti korraldab riik kutseõpet. Praegu näiteks bussijuhtidele ja puhastusteenindajatele.Töötingimused on riigi kontrolli all. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Näiteks kuuluvad paljud töötajad ametiühingutesse,kes seisavad tööliste õiguste eest.Bussijuhid,raudteetöötajad ja autojuhid kuuluvad transporditöötajate ühingusse.Veel tean,et ka arstid,õed ja hooldajad kuuluvad ametiühingusse
Viivitamatu täitmine (enne otsuse jõustumist): palga väljamaksmiseks, kuid mitte rohkem kui 2 kuu eest tööle ennistamiseks, kui kui tööleping oli lõpetatud ebaseaduslikult või kui ta oli ebaseaduslikult üle viidud teisele tööle Viivitamata täitmine peab kajastuma otsuses ja sellise otsuse täitmist ei ole õigus peatada. Mall Gramberg Kollektiivsed töösuhted Suhted, mis tekivad tööandjate ja töötajate esindajate vahel : poolte informeerimisel, nõustamisel ja kaasamisel otsuste vastuvõtmisele kollektiivsete töötingimuste kujundamisel, kollektiivlepingute kaudu kollektiivsete töötülide lahendamisel Sotsiaaldialoog: kahepoolne tööandja ja töötajate esindamine ettevõtte tasandil kolmepoolne tööandjate ja töötajate esindamine riigi tasandil, mis lisaks hõlmab valitsust
· Koolitus enda ülesannete täitmiseks · Eksperte kaasata · Informeerimisel ja konsulteerimisel osalemine · Tööandjale ja töötajatele info vahendamine · Töötingimuste täitmise jälgimine · Aitama kaasa töörahu hoidmisele · Töötaja esindamine vaidluses tööandjaga 47. Kollektiivlepingu mõiste ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. · Tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja · Tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit · Omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing või liit · Tööandjate keskliit ja töötajate keskliit · Töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja vabariigi valitsus 48. Mis on kollektiivne töötüli ja kes on selle poolteks?
tuvastamiseks, ei aegu vaidluse kestel sissenõutavaks muutuvad ja vaidluse tulemusest sõltuvad töötaja nõuded enne, kui on möödunud kolm kuud vaidluses tehtud lahendi jõustumisest. 24. Töövaidluskomisjoni tegevus ja töövaidluse läbivaatamine? Töövaidluskomisjon on kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan. Töövaidluskomisjoni koosseisu kuuluvad töövaidluskomisjoni juhataja, töötajate ja tööandjate esindajad. Töövaidluskomisjon otsustab töövaidlusasja menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul pärast kirjaliku avalduse esitamist töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus tuleb töövaidluskomisjonis läbi vaadata hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates avalduse saabumisele järgnevast päevast. Töövaidluskomisjoni juhataja selgitab välja töövaidluse asjaolud ning tal on õigus neid kontrollida tööandja juures
Töötajate arv Töötajate palk Mööblitootjad käibe alusel Sektori valdav ettevõtlusvorm Eksport Koduturul 40% langus Välisturgude olukord on oluline Konkurents Konkureerimine peamiselt hinnaga Koostöö Tööprotsesside optimeerimine Konkurents Eesti Mööblitootjate Liit Asutatud 1991. aastal Liitu kuulub üle 50 organisatsiooni Euroopa Mööblitootjate Liidu (Federation of European Furniture manufacturers UEA) liige Eesti Tööandjate Keskliidu ETTK liige Eesti KaubandusTööstuskoja liige Eesti Väliskaubandusliidu liige Riskid ja ebaõnnestumise põhjused Ühe müügikanali kasutamine Kliendi vajaduste eiramine ja tootmine lattu Probleemid töötajatega ja tööjõukulu kasv Täname kuulamast!
töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. 24. Ametiühing- iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. 25. Kollektiivne töötüli- lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. 26. Streik- töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. 27
Terve Eesti Sihtasutuse eksperdid modereerivad ja juhivad vestlusringe eri formaatides neil teemadel, mida valdame: alkohol, lapse seksuaalne areng ning HIV ja seksuaaltervis. Poliitilisse ellu kaasaja 1) Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO - TALO osaleb sotsiaalpartnerina seadusloomes, poliitikate kujundamises, arendab üleriigilisi kollektiivseid töösuhteid ning peab töötasuläbirääkimisi valitsuse ja teiste volitatud tööandjate ühendustega. 2) Eesti Ametiühingute Keskliit - Esindab töötajate huve üleriigilistel palgaläbirääkimistel ning peab kahe- ja kolmepoolseid läbirääkimisi tööandjate ja valitsusega. 3) Eesti Tööandjate Keskliit - Nende eesmärgiks on esindada ja kaitsta oma liikmete huve suhetes seadusandliku ja täitevvõimuga ning töövõtjate esindajatega, samuti esindada liikmesorganisatsioone rahvusvahelisel, üleriiklikul ja regionaalsel tasandil. Teenuse osutaja
transporditeenuse pakkumine jms. Võrreldes kõigi tööturul aktiivsete inimestega on riskirühma kuuluvad inimesed harvemini hõivatud ja mitmel juhul ka sagedamini töötud. Suurem osa tööandjatest pakub teiste riskirühmadega võrreldes tööd nt väikelaste vanematele, noortele ja eakatele, kuid vähem kui kolmandik tööandjatest ka puude või pikaajalise terviseprobleemiga töötajatele. Tööandjate valmisolek võtta tööle erivajadustega inimesi on suhteliselt madal. Põhjusteks tuuakse välja tööandjate vähest teadlikkust erivajadustega inimeste tööhõive suurendamisele suunatud tööturumeetmetest, vähest kogemust erivajadustega töötajatega, väheseid teadmisi erinevatest puuetest, kardetakse erinevaid probleeme erivajadustega inimese töölevõtmisel. Töötamisega on otseselt seotud majanduslik toimetulek, osalemine ühiskonnaelus,
● Tööjõus osalemise määra kasv nihutab kõvera paremale ○ Muutused hariduses, soorollides; immigratsioon ● Majanduslanguste vähenemine alandab tsüklilist töötust ja nihutab kõvera sissepoole ● Majanduslik ja poliitiline määramatus motiveerib tööandjaid vakantse kauem avatuna hoidma, leidmaks parimat kandidaati -> kõver nihkub üles Beveridge kõver ja struktuurne töötus ● Struktuurne töötus -tööandjate esitatavad nõuded ei vasta tööliste oskustele ● ... või hoopis tööandjate soovimatus teatud tüüpi töölisi jutule võtta? ● Uuring: Chayadand Dickens(2012). What Can We Learn by Disaggregating the Unemployment-Vacancy Relationship? file:///C:/Users/Eve/Downloads/ppb123.pdf ○ 4800 fiktiivset elulookirjeldust ○ Tööandjad välistasid enam kui 6 kuud töötud ja eelnevalt mõnes teises tööstusharus palgal olnud29Novaator, 14.12
töökorralduse reeglitest. Neid reegleid võib tööandja muuta ja need peavad olema ülespandud, et töötaja saaks nendega tutvuda. Sisaldab tööaja korraldust, töö algus ja lõpptähtaegu, tööpäevasiseseid puhkepause, lõunaks ettenähtud vaheaeg jne. 12) Kehtiv kollektiivleping. Sellega seonduvat reguleerib kollektiivlepinguseaduse. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu/liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja tööandjate vahelisis töösuhteid. Ta on töösuhete reguleerimise täiendav instrument. Kollektiivleping võib olla 2 või 3-poolne. Sõlmitud kollektiivleping registreeritakse sotsiaalministeeriumi vastavas andmekogus. 8. Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping? Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult.
lugema. Lugedes Indrek Maripuu (BDA Consulting) artiklit "Hõivatus on suure edu vaenlane" tõdesin, et antud artiklis kirjutatu on kõik õige. Esimene soovitus, mis ta annab on: vähenda kontrolli ning õpi nägema mustreid, st püüa mõista, kuidas Sinu meeskonna liikmed mingitele uudistele, sündmustele või ülesannetele reageerivad. Mis on nende jaoks oluline? Mis absoluutselt vastumeelne? Olen töötanud piisavalt pikka aega erinevates ettevõtetes ja erinevate tööandjate all ning olles suhelnud erinevate juhtide ja töötajatega, olen aru saanud kuidas asjad olla ei tohiks. Tundub, et juhid ei usu töötajate initsiatiivi ja sellesse, et alluvad ka iseseisvalt tööd teeksid. Ehk siis juhid ei usalda töötajaid. Nagu artiklis mainitud, kardetakse, et kui alluvad nende silme all pole, siis nad kindlasti tööd ei tee, vaid tegelevad muude asjadega. Oma südamerahu säilitamiseks tuleb juht tööle mitu tundi varem, et saaks keskendunult oma töödega tegeleda,
Colbert: * pooldas tsentraliseeritud manufaktuuride rajamist * püüdis süstematiseerida ja ratsionaliseerida riiklikku kontrollaparaati majanduse üle. Poliitiline olukord oli muutunud soodsamaks. Ta suutis likvideerida tsunftid ja kaotada viljakaubanduse sisetollid. Erinevalt Quesnayst pööras Turgot rohkem tähelepanu kaubandusele, tööstusele, pangandusele. Turgoti ühiskondlik jaotus: * Töölised * Kapitalistid Ta laiendas vaba konkurentsi põhimõtet tööandjate ja töövõtjate suhetele. See läheneb määratlusele tööjõud kui kaup. Füsiokraatide koolkonda iseloomustab: Nad... ... pooldasid moderniseeritud monarhiat (kuningas on orkestri juht, kes dirigeerib teiste kujundatud muusikat). ... kandsid majandusteaduse uurimisobjekti üle ringlussfäärist tootmissfääri ehkki piirates seda vaid põllumajandusega. ... lõid õpetuse puhasproduktist. ... nõudsid maaomanike ehk feodaalide maksustamist. ..
Nii suurel ja avalikul 4 organisatsioonil ei saa tekkida varjatud kulusid ja raha kõrvale panekut. Sest on pideva kontrolli all ja kõik protsessid arutatakse läbi, kinnitatakse. 2. Kas ollakse humaanne, kontrollitav ja liigse bürokraatiata? On tihedat koostöös tööandjatega, et oleks vahendada võimalikult palju töökohti, et aidata inimesi tööle. Aitavad tööotsijaid täiend- ja ümberõppe näol ning tööpraktikaga, et valmistada ette tööandjate nõudmistele vastavate oskuste ja teadmistega töötajaid. Töötutele, eelkõige noortele, tööpraktika kohtade leidmiseks otsivad tööandjate seast koostööpartnereid, kes oleksid valmis töötute väljaõpetamisele kaasa aitama. Eesti töötukassa teeb koostööd noorteühendustega, korraldades teavitus-ja nõustamisüritusi noorte kogunemispaikades. laiendades koostööd kohalike omavalitsustega, et
loomuliku osa, mis pole loodud ühiskonna või turustajate poolt.Seega kinnitab kontseptsioon seisukohta, et organisatsiooni tegevuse keskmes peavad olema kliendid ja et nende vajaduste rahuldamine on organisatsiooni põhiülesandeks. Nimetatud kontseptsioon haakub väga hästi kaasaegse toetatud töö teooriaga, mille järgi teenused peavad vastama tööotsijate ja töötegijate vajadustele. Kuid me ei tohi unustada, et ka tööandja on toetatud töö agentuuri oluline klient ning tööandjate vajaduste väljaselgitamine ja rahuldamine on sama oluline, kui tööotsijate ja töötegijate vajadustega arvestamine.
1) toote põhitooraine pärineb Eestist 2) vaid toote kõrget kvaliteeti 3) uut kodumaist toodet 3. Kust pärineb toote, millelt leiame märgi Tunnustatud Maitse, tooraine? 1) vaid Euroopa Liidust 2) ülemaailma 3) vaid Eestist 4. Millise märgiga on tegu? 1) ökomärk 2) päritolu –ja kvaliteedimärk 3) kvaliteedimärk 5. Millise märgiga on tegu? 1) ökomärk 2) päritolu –ja kvaliteedimärk 3) kvaliteedimärk 6. Kes annab välja järgmist märki? 1) Eesti Tööandjate Keskliit 2) Eesti Aiandusliit 3) Eesti-põllumajandus- Kaubanduskoda 7. Mis märgiga on tegu? 1) ei kahjusta osoonikihti 2) valmistatud taaskasutatavast materjalist 3) materjal on taaskasutatav 8. Mis märgiga on tegu? 1) valmistatud taaskasutatavast materjalist 2) materjal on taaskasutatav 3) õhuringlusele kasulik 9. Mis märgiga on tegu? 1) tegemist on originaaltootega 2) säilitusainete vaba 3) märk kinnispakkidel garanteerib, et toodet on
nõudetöö. Mittetüüpiliste töösuhete tekkimise põhjused – tehniloogia areng ning muudatused ühiskondlikes ja majanduslikes suhetes on kaasa toonud uute töövormide tekkimise. 1 Turvalise paindlikkuse kontseptsioon (flexicurity), selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele - Strateegia nii turvalisuse kui ka paindlikkuse suurendamiseks tööturul: tasakaalustada tööandjate soovi paindliku tööjõu järele töötajate turvalisustundega. 1) Paindlik tööõigus 2) Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid 3) Efektiivne aktiivne tööpoliitika 4) Efektiivne elukestva õppe süsteem Tulevikutöö ja selle mõju töösuhete reguleerimisele – 1) peamiselt tehnoloogia areng, kuid ka globaliseerumine, demograafilised trendid jms toovad kaasa töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumise; 2) muutunud töö sisu ja selle tegemise korraldust
liikmesriikide, sotsiaalsete partnerite ja ühiskonna poolt tegevuste propageerimist. Esmalt seadusandluse kui kõige pikemaajalisema traditsiooni olemasolu. Seadused kehtestavad siseturu töötingimustele miinimumstandardid, mis aitavad firmasid ja töötajaid muutuvate töömudelitega kohaneda. Seadusandlus tervikuna tagab aga õigused võrdsetele võimalustele. Euroopa Komisjon propageerib nimetatud sotsiaalpoliitika reformimiseks ka tööandjate ja ametiühingute koostööd, kes seisavad majanduslike ja ühiskondlike muutustega vastakuti. Just tööandjate ja ametiühingutega, kui sotsiaalsete partneritega, tuleb enne komisjonile sotsiaalse seadusandluse ettepaneku esitamist nõu pidada. Samuti kutsub Euroopa Komisjon liikmesriike ülesse arendama konkreetseid programme, mis aitaksid kaasa majanduskasvule ja töökohtade arvu suurenemisele, pakkudes nende programmide teostamiseks rahalist toetust
moodustavad need inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida ja loobunud otsingutest. Töötus ehk tööpuudus töötute osatähtsus tööjõus. Majanduspoliitika üheks peamiseks eesmärgiks on saanud täistööhõive olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Töötus ja tööjõupuudus eksisteerivad enamasti käsikäes. Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju. Tööpuudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis.
sostiaalminister määrusega. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ka ametiühingute ja tööandjate liitude või keskliitude vahel. Kollektiivlepingu pooleks ei saa olla kolmas isik. Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras, kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida kokku kollektiivlepinguga seotud küsimustes, näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises, muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Siiski võib lepingus ette näha, et
Tükipalk-tasu loodud toodangu mahu eest. Ajapalk-tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest. Kombineeritud-nii aja kui tükipalk. Brutopalk-väljateenitud töötasu enne maksude maksmist. Netopalk-palk, mis jääb töötajate isiklike vajaduste rahuldamiseks pärast kohustuslike riigimaksete maksmist. Miinimumpalk-riigi poolt kehtestatud palga alammäär, millest väiksemat ei ole tööandjal õigus maksta. Keskmine palk-töötajate poolt perioodil väljateenitud töötasu summa jagatud tööandjate koguarvuga. Töövõtja-isik, kes müüb oma tööjõudu ja saab selle eest tasu palja näol. Tööandja-üksik-või juriidiline isik, kes ostab tööjõudu ja maksab selle eest palka. Ebavõrdsuse tegurid töötuludes (palga erinevuse põhjused) inimeste oskused, teadmised, võimed ja eeldused on erinevad, juhus, õnn, vanus, sugu, inimeste enda valikud, tahe. Tööturu (firmad) tegurid: firmade majanduslik aktiivsus, riiklik ettevõtluspoliitika, regionaalsus, riiklik
riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia homogeensed riigid nii majanduse arengult kui sotsiaalse taseme poolest puudus vajadus SP koordineerida Euroopa Ühenduse asutamisleping (Rooma leping, 1957) SP-st määratletud järgmised valdkonnad: · töötajate vaba liikumine · koordineeritud kindlustussüsteemid · ühtsed tervishoiunõuded · meeste ja naiste võrdne tasustamine · sotsiaalne dialoog töötajate ja tööandjate vahel · Pandi alus Euroopa Sotsiaalfondi asutamisele olulisim sotsiaalsete programmide rahastaja EL-s Neoliberalismiperiood (1957-1972) Liitumine EL-ga : · 1973.a. Taani, Iirimaa ja Suurbritannia · 1981.a. Kreeka · 1986.a. Hispaania ja Portugal · 1995.a. Austria, Soome ja Rootsi · 1957 Rooma lepingu seadusandlus ühtse SP edasiarendamiseks oli ebapiisav ja sisaldas vähe inimestele laienevaid otseseid õigusi. Valitses üldine
kalendi järgsete tööpäevade liitmised ja saadud summa korrutamisel kaheksaga. Need normtunnid jagatakse tööaja kavades nii, et ühel päeval/vahetuses ei kestaks tööaeg üle 12 h ja vahetuste vahel oleks puhkeaeg vähemalt 11h jai gal nädalal puhkeaega 36h. Tööelpingu lõpetamise etteteatamis tähtajaks on vähemalt 3 Kollektiivlepingu sedause kohaselt on kollektiivleping vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Siit tulenevalt on kollektiivleping töötajate ja tööandjate vabatahtlik kokkulepe töösuhete täiendavaks reguleerimiseks.
· vähenevad püsikulud liikumisaja kokkuhoid · suureneb tööga rahulolu · igapäevaelu kulutuste · väheneb tööjõu voolavus vähenemine · suureneb tootlikkus jm · vabadusastme suurenemine · töö ja töövälise elu nõudmiste tasakaalustumine jm 6 Võimalikud riskid Tööandjate kogemus Eestis (A. Naelapea, 2007): · õigluskonflikt · probleemid infovahetusega · identiteediprobleemid · enesemotivatsiooni küsimus · läbipõlemine ja ületunnitöö · usalduse kuritarvitamine 7 Mis töötajaid takistab? 8 Rakendamise eeldused? Tööandja: Töötaja: · juhtide hoiakud ja · kas sobib kõigile? ettevõtte kultuur · osaaja illusioon
arvuline prognoos tööjõuvajaduse kohta erinevate majandusharude, ametigruppide, haridusgruppide, soo ja piirkondade lõikes. stsenaariumide koostamine aastani 2020, et tuvastada olulised globaalsed muutused, aga ka muutused Suurbritannias, mis võiksid pikaajaliselt mõjutada tööhõivet ja oskusi. oskuste hindamise aruanded, mis hindasid tööjõu pakkumist ja vajadust erinevate majandusharude lõikes. Soome Oivallus projekt viidi läbi aastatel 2008–2011 tööandjate keskorganisatsiooni initsiatiivil. Selle raames koostati erinevate oskuste vajaduse prognoos aastaks 2020. Projekti aruannetes on käsitletud nii seda, milliseid oskusi tuleviku tööturul vajatakse, kui ka seda, milliseid muudatusi tuleks haridus- ja koolitussüsteemis teha, et inimestele neid oskusi pakkuda. Eeskätt rõhutatakse projekti lõpparuandes sotsiaalsete oskuste vajadust tööturul, samuti loovust ja ettevõtlusega seotud
ühiskonna alusena on riigi kaitse all talletada andmeid tema veendumuste kohta *kõik inimesed on seaduse ees võrdsed *võivad kuuluda erakondadesse * õigus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid *kohus olla ustav põhiseaduslikule korrale pidada ning kaitsta Eesti iseseisvust *õigus vabalt valida tegevusala, elukutset, *õigus osutada põhiseadusliku korra töökohta; kuuluda töötajate ja tööandjate vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku ühingutesse ja liitudesse vastupanu *õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele *õigus valida *õigus haridusele; laste hariduse valikul on *võib kandideerida Riigikogusse otsustav sõna vanematel *omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud; kodu on *sünnilt Eesti kodanik võib kandideerida puutumatu Vabariigi Presidendiks
1. Milline on personalijuhtimise suhe 4 põhilise juhtimise funktsiooniga? Juhtimise põhifunktsioonid: Planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. Personalijuhtimise põhitegevused: töö analüüs, personali planeerimine, personali värbamine, personali valik, personali hindamine, personali hüvitamine, personali arendamine, tööandjate ja töövõtjate vaheline suhe. Personalijuht aitab juhil planeerida personali, organiseerida seda, aitab motiveerida töötajaid, mis on eestvedamise üks osa, töötab koos personaliga välja ametijuhendid, mille alusel saab kontrollida personali tööd jne. Personali juhtimine on seotud kõikide juhtimise põhiliste funktsioonidega. 2. Millised kolm peamist kompetentsi on inimressursi juhtimiseks vajalikud? HRM juhtimiseks on vajalikud 3 kompetentsi (võimupädevust, asjatundlikkust):
annaabi.ee 
