Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

TALLINNA ÜLIKOOL
Triin Piile, Jürgen Leesmann, Risto Kals
EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011
Kodutöö majanduse alustes
Juhendaja : Anneli Kommer
Tallinn 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS Error: Reference source not found
1. EESTI SKP NÄITAJAD SISSETULEKU MEETODIL Error: Reference source not found
2. EESTI JA TAANI SKP MUUTUSTE VÕRDLUS Error: Reference source not found
Sissejuhatus
Seminaritöö kursuses majanduse alusted on analüüsimaks Eesti SKP-d aastatel 2007-2011. Vaatluse all on alljärgnevad näitajad: palk, tööandjate sotsiaalmaksud ja põhivara kulum.
Samuti on võrreldud Eesti ja Taani SKP-d ja toodud tabelid võrdlemaks nende riikide majandust aastatel 2007-2011.
Eesti SKP näitajad sissetuleku meetodil
Palga näitaja tõusis vaid ajavahemikul 2007-2008, pärast seda langes kuni aastani 2011.
Väärtus tõusis aastani 2007, pärast seda langes kuni aastani 2011. Suurim oli aastal 2008,väikseim 2010 .Tööandjate sotsiaalmaksed on otseselt seotud palga näitajaga, kuna sotsiaalmaksed on ettevõtjale riiklikul tasemel seatud kohustus, millest sotsiaalmaksed moodustavad töötaja brutopalgalt 34,4%. Seetõttu on sotsiaalmaksete muutus ja palga näitaja muutus väikeste erinevustega paralleelne.
Tõusis aastatel 2007-2011,mil tegi väiksema languse. Suurim aastal 2011 (2 342, 80), väikseim 2007 (1 930, 54). Enne majanduskriisi soetati palju põhivara, millele hakati koheselt arvestama ka kulumit.Sellega võib põhjendada ka põhivara kulumi tõusu alates 2008. aastast.
Eesti ja Taani SKP-de võrdlus
Majandus kasvas 2008 aastani, mil oli majanduse tippaeg.
2009 aastal algas langus ,millest majandus hakkas välja tulema 2010 aasta III-IV kvartalis .Majandus oli aga 2011 aastaks ligilähedane 2007 aasta majandusnäitajatega, mis tähendab, et tõusule järgneb alati langus ja vastupidi.
Majanduslangus on nii hea, kui ka halb.Majanduslangusele on omane efektiivsus, majanduslangus on parim aeg õppimiseks ja sihi seadmiseks, vajaduseks on eristada-majanduslanguse ajal muutub inimene kaupade ja teenuste suhtes nõudlikumaks.
Halbadeks külgeteks on suurenenud tööpuudus, palkade vähenemine, kuna firmade tulud kahanevad , siis tõstetakse hindu.Hindade kasvamisega ei jõua kaasa palkade kasv,tarbimine väheneb.Pangad ei anna enam nii kergekäeliselt ja väikese intressiga laene , mis tähendab, et inimesed ei võtta liiga suuri maksekohustusi. Palgad tõusid majandusbuumi tipphetkel kiiremini kui tootlikkus , mis ei saa olla jätkusuutlik.
Eesti võrdlus Taaniga SKP krediidikulukusest
Eestil 7,5% , Taanil 1,6% , mis näitab, et Eesti oli 2007 aastal Taanist majandusest paremas seisus ja 2008 aasta majanduslangus mõjutas Eestit rohkem kui Taanit.Eesti majanduse SKP langes -3,7% peale, kuigi Taanil langes ta -0,8%
2009 majanduslangus süvenes,Eestil majandus langes võrreldes varasema 2 aastaga võrreldes väga kõvasti,samuti Taanil, kuigi polnud see nii tugev.Taani SKP on 2007-2011 aastani olnud palju stabiilsem, kui Eestil, mis võib olla mõjutatud sellest, et
2010 aastal tõusis Eesti skp märgatavalt -14,3 pealt 2,3ni.
2011 aatsal Eesti majandus kasvas ja Taani majandus püsis võrreldes Eestiga jälle üsna stabiilsena
2007 2008 2009 2010 2011
Taani
1,6
-0,8
-5,8
1,3
1,0
Eesti
7,5
-3,7
-14,3
2,3
7,6
EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS-SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 #1 EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS-SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 #2 EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS-SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 #3 EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS-SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 #4 EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS-SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor exekillan Õppematerjali autor
Anneli Kommeri majanduskursuse 1 töö

Sarnased õppematerjalid

Eesti ja Brasiilia SKP näitajate analüüs aastatel 2007-2013
6
docx

Eesti ja Brasiilia SKP näitajate analüüs aastatel 2007-2013

Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste instituut Eesti ja Brasiilia SKP näitajate analüüs aastatel 2007-2013 Majanduse alused Tallinn 2016 Sisemajanduse koguprodukt sissetuleku meetodil Töö eesmärgiks on analüüsida SKP (sisemajanduse koguprodukt) väärtusi aastatel 2007-2013 Eestis ning tuua välja selle olulisemad valdkonnad. Samuti võrrelda Eesti SKP väärtusi samas ajavahemikus Brasiilia SKP-ga. Lisaks on eesmärgiks anda omapoolne hinnang toimunud muutustele. Andmete kogumiseks kasutasin Eesti Statistikaameti andmebaasi kodulehte ning välismaist lehte The Work Bank. Eesti SKP väärtus jooksevhindades 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 (miljonit eurot) SKP 16069,4 16235, 13,969 14,371 16216, 17415, 18434,

Majanduse alused
EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS-SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011
6
docx

EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011

TALLINNA ÜLIKOOL Jürgen Leesmann , Triin Piile , Risto Kals Panus on kõigil võrdne EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 Kodutöö õppeaines majanduse alused Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Käesolev kodutöö õppeaines majanduse alused on koostatud analüüsimaks SKP, töötuse ja inflatsioon omavahelisi seoseid Eesti ja Taani näitel ajavahemikus 2007-2011. Aluseks on võetud esimese seminari materjalid. Kodutöö esimeses peatükis käsitleme Eesti ja Taani inflatsioonimäärasid, teises peatükis Eesti ja Taani töötuse näitajaid ja kolmandas samade riikide SKP muutusi. INFLATSIOONIMÄÄR (%) 2007 2008 2009 2010 2011 Eesti 6.6 10.4 -0.1 3.0 5.0 Taani 1.7 3.4 1

Majandus
Eesti arve ja fakte 2013
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km²

Geograafia
Majanduse artikleid
31
doc

Majanduse artikleid

töötajatest vabaneda ja koondamiskulud töötukassa kanda delegeerida. Juba praegu on töövaidluskomisjonid üle koormatud, ootel olevate pöördumiste järjekorrad ulatuvad järgmise aasta märtsikuu lõppu. Haritud, kõrge kvalifikatsiooniga spetsialist on majandusarengu mootor, mitte takistus, kellest tuleb lahti saada. TALO on jätkuvalt seisukohal, et odava, vähekvalifitseeritud tööjõuga ei loo rikast riiki ja soovib läbirääkimispartneritel siiski investeerida Eesti haritlaskonda ning riigi konkurentsivõimelisuse kasvu. Majandusraskused mõjutavad enamust maid ja sektoreid, kui paljud riigid on panustamas kriisist väljatulekusse. Sellega kaasneb ka kvalifitseeritud tööjõu ülemeelitamine. Just viimane oht varitseb meid, kuna eelkõige noored ja haritud ettevõtlikud töötajad lahkuvad Eestist. TALO delegatsiooni juht esines kriitilise seisukohaga regionaalministri Siim Valmar Kiisleri aadressil, kes ei ole

Majandus
Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal
34
docx

Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal

...........3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suhteliselt sarnane rahvastiku osatähtsusega ning on olnud kerges languses. SKP osatähtsus on olnud väiksem kui rahvastiku osatähtsus ning püsinud stabiilsena 1,8% juures ning on tugevasti alla Eesti keskmise.

Ühiskond
EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013
144
pdf

EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a.

Maailma majandus
Nimetu
41
docx

Nimetu

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi

Antropoloogia
Makroökonoomika
196
pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust.

Makroökonoomika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun