3. OTSUSTUSÕPETUS Otsustus on mõtlemise vorm (mõte), millel on teatud kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924.a. V.Thselpanovi loogikaõpikus. Tõsi, sõna-sõnalises tõlkes peaks see olema "arutlus", mis sisult sobiks isegi paremini kui otsustus. Termin "propositio" - kõnesoleva mõiste algkuju on tõlgitud kui esitus, ettepanek, mis ei kuulu loogikaalasesse sõnavarasse. Galina Vuks kasutab sõna "väide" otsustuse asemel (1999), millele
1) lausemuutujate sümbolid: A, B, C ... (suured tähed) 2) loogiliste tehete sümbolid: ¬, &, , , 3) kirjavahemärgid: () Lausearvutuse süntaks aktsepteerib valemeid kujul: ¬A (A & B) (A B) (A B) (A B) Valemite välimised sulud väib ära jätta. Muid lausearvutuse valemeid (nt A¬, AB&, B(A), B(A), AB jne) ei ole. Lausearvutuse loogiliste tehete tõeväärtustabelid (vt ka Lisa) Eitus p ¬p t v v t Eitus muudab lause tõeväärtuse vastupidiseks. Konjunktsioon p q p&q t t t t v v v t v v v v Konjunktsioon on tõene ainult siis, kui mõlemad tema osalaused on tõesed. Disjunktsioon p q pq t t t t v t v t t v v v Disjunktsioon on väär ainult siis, kui mõlemad tema osalaused on väärad. Implikatsioon p q pq
Näiteks matemaatika, füüsika, keemia, kus infot esitakse nii formaalselt kui verbaalselt. Milline omadus peab olema formaalsetel esitlustel? Mistahes formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Mis on lausearvutus? Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Milline lause on lausearvutus lause? Lausearvutus lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõevaartuse, ehk kas ta on tõene või väär, 1 või 0. Lausearvutus lause peab omandama ühe tõeväärtuse nendest kahest alternatiivist. Millised tõeväärtused on olemas? Kuidas neid tähistatakse? On olemas kaks tõeväärtust, 0 ja 1 ehk vastavalt kas väär või tõene. Milline lause on lihtlause? Lihtlaused on lihtsaimad lausearvutusvalemid.Neid ei saa jagada enam veelgi lihtsamateks lauseteks. Kuidas lausearvutuslauseid tavaliselt tähistatakse? Lausearvutus lauseid tähistame formaalselt suurtähtedega A,B,P,Q..... . Mis on liitlause?Kuidas ja millest neid moodustatakse?
50. Wien´i sild (ASK, FSK) 51. Alaldi induktiivne filter, tema kasutamisala 52. Alaldi mahtuvuslik filter, tema kasutamisala 53. Elektronaparatuuri toiteallika struktuurskeem 54. Kompensatsioon-pingestabilisaator (struktuurskeem, realisatsioon) 55. Lihtne pingekordisti (Latour'i skeem) 56. Ühefaasiline "0" - väljavõttega alaldi 57. Ühefaasiline poolperioodalaldi 58. Ühefaasiline sildlülituses alaldi 59. 2NING-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 60. 2VÕI-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 61. DTL-tüüpi loogikaelement (näit. 2NING-EI) 62. ESL-loogika 63. High-Z - omadused, kasutamine 64. KMOP loogika (eelised ja puudused) 65. Lihtsa dioodloogika elemendid 66. Loogikaelementide süsteemid 67. Loogikalülituste väljundite ühendamise võimalused 68. TTL - Schottky loogikaelemendid 69. TTL loogika 70. Dekooder 71. Demultiplekser 72. EPROM 73
Loogika definitsioonist lähtudes võidetakse,et õige mõte on loogiline ja vastupidi. Väär on mõte, mis on vastuolus loogika vormi- ja/või reeglinõuetega. Väär mõte tekib siis, kui eiratakse mõnda loogika reeglit. Ei ole õige arutleda, et väär mõte on loogikaväline, loogikasse mittekuuluv. Analoogia: arvutuses esinev viga ei vii järeldusele, et arutlus on väljunud matemaatika piirest. Kehtiv on mõte, mis vastab loogikas teatud viisil korrastatud seostele ja omab tõeväärtuse hindamisel positiivset väärtust. Mittekehtival mõttel on tõeväärtuse seisukohalt negatiivne väärtus.Arutluse korrektsus on tagatud järeldusõpetuse vastavate reeglitega. Mõtte korrektsus on selle formuleeringus. Ebatäpselt formuleeritud ja hägune mõte on ebakorrektne. Adekvaatne on mõte, mis olulisimas on kokkulangev oma objektiga. Mõistet adekvaatne kasutatakse tavaliselt siis, kui objekt on raskesti hoomatav (näit., sotsiaalsete nähtuste kirjeldamisel, poliitilise sisuga
Abstraktne – objekti omadus lahutatuna objektist Positiivne – omaduse esinemine tark, ilus Negatiivne – omaduse puudumine surematu, mõttetu, mittetark Koondav – sarnaste objektide rühm kui tervik, kuid ei rakendu üksikutele objektidele selles rühmas 2.1. Väite analüüsimine A Üldjaatav S+ P- E üldeitav S+ P+ I osajaatav S- P- O osaeitav S- P+ Loogiline ruut: Kui üks kontraarsetest (vastupidistest) väidetest on väär, siis ei saa öelda midagi teise tõeväärtuse kohta. A ja E Kui üks subkontraarsetest (osavastupidistest) väidetest on tõene, siis ei saa midagi öelda teise tõeväärtuse kohta. I ja O Kui I on tõene, on A määramata. Kui A on väär, on I määramata. Kui O on tõene, on E määramata. Kui E on väär, on O määramata. 3.1. OTSENE JÄRELDUS
Ü loogikatehe) T Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. T Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne (ehk lingvistilises keeles verbaalne esitus formaalne tähistus väljendatud) väide, millele saame omistada tõeväärtuse — tõene või P eitus ( inversioon ) : __ vale. " mitte P "; " pole õige, et P " P Tõeväärtusi tähistame numbritega 0 ja 1. a 0 — vale (väär) Ühe alternatiivi kehtimise nõue: k
Seega iga väitlauset, kus oluline on sõnade osutus (tõeväärtus), tuleb mõista pärisnimena (osutuseks on tõesus või väärus). Kui lause osutus on ta tõeväärtus, peab see jääma muutumatuks, kui lause osa vahetatakse välja sama osutuse, aga teise tähendusega väljendi vastu. Niisiis on kõigil tõestel oma ja kõigil vääradel lausetel sama osutus. Osutuses on kõik üksik kõrvale jäetud, seega ei ole oluline osutus üksi, vaid koos tõeväärtusega. Aga kui lauses tõeväärtuse kontrollimiseks vahetatav väljend on ise lause, peaks asi toimima ikka samamoodi (et tõeväärtus jääb samaks). Aga kui üks kahest (lause/osalause) on otseses, teine kaudses kõnes, osutab lause otseses kõnes jälle lausele ja kaudses kõnes mõttele. Kas sel juhul ka kõrvallause puhul osutus võrdub tõeväärtusega? Kaudse kõne puhul ei ole. Kaudses kõnes on osutuseks mõte, mitte tõeväärtus. Tähenduseks on sõnade tähendus (näiteks 'ütlema')
Hegel: 1770 – 1831 AJALUGU — vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. Vaimu enesetunnetuse ajalugu on fundamentaalne Selle peegeldused Selle tööriistad religioon sõjad filosoofia üksikisikud jne. MAAILMAAJALUGU Mõistuse Odüsseia, teadvuse dialektiline areng tees antitees süntees konservatiivne — õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline — miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. VAIMU ENESETUNNETUSE VORMID: 1. Kunst Antiik Kaemuslik 2. Religioon Keskaeg Kujutluslik 3. Filosoofia Uusaeg Puhas mõtlem...
Tõeväärtusi on võimalik saada võrduste = või võrratuste<, > abil Väiksem Suurem Võrdne 5 7 1 0 0 2 2 8 3 Funktsioon IF(Tõeväärtus;Väärtus1;Väärtus2) annab tulemuseks Väärtus1, kui Tõeväärtu ja annab tulemuseks Väärtus2, kui Tõeväärus2=FALSE Tavaliselt kasutatakse funtsioonis IF tõeväärtuse asemel võrdust või võõrastub Väärtus1 ja Väärtus 2 võivad olla arvud, avaldised või tekst. Tekst tuleb panna jutumärkidesse" " 2 7 Väiksem 2 2 Suurem või võrdne 8 3 Suurem või võrdne õeväärtused. mus ei toimub d on TRUE. dest on TRUE. Väiksem või võrdne Suurem või võrdne Ei ole võrdne
3. Konteksti vahetus argumenteerimise käigus 4. Nõutakse jah/ei tüüpi vastust küsimusele, millele ei saa nii vastata . 5. Küsimuse tähendus ja vastus oleneb kontekstist • Väited koosnevad lihtlausetest, mis on omavahel seotud loogika seoste ehk tehetega (ja; või; ei; kui ..., siis ..., jne). • Lausearvutuse seoste korral määravad osalausete tõeväärtused täielikult kogu lause tõeväärtuse, osalausete konkreetne sisu ei ole aga tähtis. • Lausearvutuse tehteks nimetatakse niisugust lausetes kasutatavat seost, mille tõeväärtus on tema osalausete tõeväärtuste funktsioon (Boole’i funktsioon). Semantika – valemi tõeväärtuse määratlus téma alamvalemite töeväärtuste põhjal. 3 Predikaatarvutus 3.1 Formaliseerimine predikaatarvutuse keeles Predikaat väljendab objekti omadust või mingit seost (relatsiooni) objektide vahel.
aastal. · Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). ARBUJATE EESMÄRK · Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine. · Huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimeste olemasolu mõtestavate küsimuste vastu. · Ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist. · Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine. RÜHMITUSE NIMI · Arbuma tähendab ennustama, nõiduma, loitsima. · Sõna pakkus välja Bernard Kangro. · Arbujad on eesti kultuuri üks suuri legende ja luule kuldaja sümboleid ·Arbujad on lugu sõja jalgu jäänud ja harali saatustega põlvkonnast VÄLJAANTUD TEOSED ·13 luuleraamatut (,,Tähetund") ·7 Luuletust koguteostes (,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat") ·5 proosat (,,Tuulearmuke")
t. loogiline on ühtlasi õige mõte. Väär on mõte, mis on vastuolus loogika vormi- ja/või reeglinõuetega. Väär mõte tekib siis, kui eiratakse mõnda loogika reeglit. Ei ole õige (on väär) arutleda, et väär mõte on loogikaväline, s.t. loogikasse mittekuuluv. Analoogia: arvutuses esinev viga (väär tulemus) ei vii järeldusele, et arutlus on väljunud matemaatika piirest. Kehtiv on mõte, mis vastab loogikas teatud viisil korrastatud seostele ja omab tõeväärtuse hindamisel positiivset väärtust. Mittekehtival mõttel on tõeväärtuse seisukohalt negatiivne väärtus. Arutluse korrektsus on tagatud järeldusõpetuse vastavate reeglitega. Mõtte korrektsus on selle formuleeringus. Ebatäpselt formuleeritud ja hägune mõte on ebakorrektne. Adekvaatne on mõte, mis olulisimas on kokkulangev oma objektiga. Mõistet adekvaatne kasutatakse tavaliselt siis, kui objekt on raskesti hoomatav (näit
2. Osaotsustused on subkontraarsed: nad võivad olla koos tõesed, kuid ei saa olla koos väärad. 3. Osaotsustus allub üldotsustusele: kui üldotsustus on tõene, on ka osaotsustus tõene ning kui osaotsustus on väär, on ka üldotsustus väär. 4. Üldjaatav ja osaeitav ning üldeitav ja osajaatav otsustus on kontradiktoorsed ehk teineteisele vastu rääkivad: kui üks on tõene, on teine väär ning kui üks on väär, on teine tõene. Nimetatud seosed silmas pidades saab ühe otsustuse tõeväärtuse alusel teha järeldusi teiste otsustuste tõeväärtuste kohta. Kui ühes diagonaali otsas on tõene otsustus, siis teises otsas on väär. Kui üleval on tõene, siis all on ka tõene. Tõde liigub mööda ruudu külge ülevalt alla, alt üles see liikuda ei saa. Väär liigub alt üles, vastupidi see liikuda ei saa. Ülesanne 3 ,,Tunnis antud ülesanne" Vastused: · Juhkam on kingsepp ja elab Narvas. · Põder on arst ja elab Pärnus. · Müller on treial ja elab Viljandis
noor-eesti- (gustav suits, friedebert tuglas, villem grünthal-ridala, johannes aavik, bernhard linde). Sündis 1905 kevadel esimese albumiga, tegevus lõppes 1916. uuenduslikud põhimõtted, väljendati muret Eesti kultuurielu kehvuse pärast ning eesmärgiks olukorda muuta. Eduard vilde(parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormikasutust. Novellis ,,jumala saar" on tuglas kasutanud väga kujundlikku ja romantilist stiili, miga vilde naeruvääristad). Uued programmilised seisukohad Noor-Eesti III albumis. Tuglas(arvustas teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. Esindasid uusromantismi. Taotlesid laiemaid kultuurilisi eesmärke ning koondas teiste kunstialade noori tegijaid. Johannes Aaviku algatusel tõusis keeleuuendus oluliseks. Siuru-(marie under, henrik visnapuu, johannes semper, artur adson, friedebert tuglas, august gailit) , reg ametlikult 1917 juulis. Oma kirjastuse rajami...
LAUSEARVUTUS Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. Formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk
Veljesto ümber. 1938. koguteos ,,Arbujad" Ühisjoonteks: Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine Klassikalise, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine Maailmakirjanduse suurte autorite ja traditsioonide mõju Huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu Ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine Uku Masing (1909-1985) Käsitleb suuri filosoofilisi küsimusi usundilise maaillmakäsitluse valguses. Masingu inimene tunneb teadmatuse jja piiratuse vaeva ,,Neemed vihmade lahte" (1935) Masingu luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Vastandid tontide kujul. Masingu sõdurid ei ole löömamehed, vaid oma viimset kantsi usku ja vaimset sõltumatust kaitsvad loovinimesed. Masingu luule keerulisema ülesehituse ja stiiliga. Looduskujund
ümber Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Millisel tingimusel on 2 loogikaavaldist teineteisega võrdsed ? Vali üks või enam: . . . siis, kui neil mõlemal on täpselt samasugused tõeväärtustabelid . . . siis, kui mõlemas avaldises sisalduvad samad muutujad ja samad loogikatehted . . . siis, kui mõlemad sisaldavad samu loogikamuutujaid . . . siis, kui need mõlemad avaldised omandavad sama tõeväärtuse vähemalt ühe muutujaväärtuste komplekti korral kaks loogikaavaldist on alati võrdsed, kuna nad on mõlemad loogikaavaldised Küsimus 3 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Kas järgnev väide on õige ? Kui mingi avaldise duaalsele kujule leida omakorda edasi selle duaalne kuju, siis on tulemuseks esialgne avaldis. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Millise loogikatehtega on samaväärne tehtemärgi puudumine operandide vahel ? Vali üks: ekvivalents
samad muutujad ja samad loogikatehted . . . siis, kui mõlemad eelnevad tingimused on täidetud samaaegselt . . . siis, kui need mõlemad avaldised omandavad sama tõeväärtuse vähemalt ühe muutujaväärtuste komplekti korral kaks loogikaavaldist on alati võrdsed, kuna nad on mõlemad loogikaavaldised Lehekülg 3/6 24.11.2012 19:35
Mõned loomad on mõistuslikud. (1) 3.2.5. Mõnedel muutustel pole mingit põhjust. (1) Lahendades on kasulik teada, et seda tüüpi ülesannetes on vaid 8 erinevat võimalust: 16_fl_i-v L4. LAUSEARVUTUS Lausearvutuse töötas välja George Boole (1815-1864). Lausearvutuses käsitletakse ainult selliseid lauseid (propositsioone), millega saab vastavusse seada tõeväärtuse (ik truth-value). Klassikaline loogika on kahevalentne (bivalent): iga lause tõeväärtus saab olla vaid tõene (true), või väär (false). (Kursuse lõpus tutvume ka mitmevalentsete loogikatega, kuid nendegi käsitlus eeldab kahevalentse loogika valdamist ja kasutamist.). Tõeväärtuse levinumad tähistused (3 varianti): tõene: t, T, või 1; väär: v, F või 0. Eeldatakse et täidetud on loogika kolm esimest põhireeglit. (Neljas reegel jääb lausearvutusest väljapoole.)
priiskav nauding.Tüüpilised tegelased on tal täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed ,pasiivsed lihtinimesed või mütoloogilised loomad. 6.Arbujad-Liikmed-Talvik,Viiding,Masing,Kangro,Alver,Sang ja merilaas.Aeg-1930.aastate kekpaik.1938.a ilmus koguteos"arbujad",mille oli koostanud Ants Oras.Nende ühisjoonteks oli- nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine;klassikalise,kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine;luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine.Kõige rohkem erineb Masingu looming teistest luule keerulisema ülesehituse ning stiili poolest.Palju on Masingu luules ka looduskujundeid kujutanud.Arbujate loomingut mõjutasid maailmakirjanduse suured autoris ja Noor-Eesti traditsioon.Nad tegutsed tartus ja enamik neist õppis või oli õppinud ülikoolis. 7.Betti Alver-ta luule tegeleb inimese olemasolu tähtsate küsimustega,kannab kõrgeid ideaale,kuid rühutab ka maise igapäevaseelu väärtusi
Täiendi leidmine hulkade puhul: kui A = VäikeArv = 1/1 + 1/2 + 0.8/3 + 0.5/4... siis A täiendis lahutame kuuluvused 1-st ehk 1-1/1 + 1-1/2 + 1-0.8/3 jne... kirjutamata arvud ehk endised 0 määraga arvud kuuluvad kõik määraga 1 täiendsse. Ühisosa leidmisel võtame vähima määra, mis kuulub mõlemasse ehk kui 0.1/5 A ja 0.8/5 B, siis ühisosas on 0.1/5. "Enamus sõpru on tõelised sõbrad" näide - arvutame välja selle väite tõeväärtuse, mis tuleb 0,4 ehk see väide on tõene määraga 0,4 - pigem pole tõene etteantud grupi (0,1;0,6;0.8) puhul. Harjutusylesanne
LAUSEARVUTUS Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. Formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus)
Kõik numbrid on esitatud uju-punkt arvudena. Sõne on järjestik tähtedest, numbrimärkidest, kirjavahemärkidest jne. Sõne on andmetüüp teksti esitamiseks. Igas sõnes asuvale sümbolile (tähele, numbrile, kirjavahemärgile) vastab üks täisarvuline number e. järjekorranumber, mida nimetatakse indeksiks. Indekseid hakkatakse lugema alates nullist. Sõne pikkuseks on sümbolite arv sõnes. Tõeväärtus. Arvtüübi ja sõne andmetüübil on võimalike väärtuste arv lõpmatu. Tõeväärtuse andmetüübil on ainult kaks võimalikku väärtust, milleks on true ja false, kas midagi on tõene (true) või väär (false). Tõeväärtus on tavaliselt mõne võrdluse tulemus. Näiteks: x == 1 See kood testib, kas muutuja x väärtus on võrdne 1-ga. Kui on võrde ühega siis tõeväärtuse väärtuseks on true. Kui ei ole 1-ga võrdne, siis on võrdluse tulemuseks false. Tõeväärtusi kasutatakse tavaliselt JavaScript'i kontrollstruktuurides. Näiteks if/else lauses: if (x == 3)
g. Def. Lausearvutuse valemid on parajasti need, mida saab koostada alltoodud reeglite abil. g.i. Iga lausemuutuja on lausearvutuse valem. g.ii. Kui on lausearvutuse valem, siis ka ¬ on lausearvutuse valem. g.iii. Kui ja on lausearvutuse valemid, siis ka ( & ), ( ), ( ) ja ( ) on lausearvutuse valemid. 3) a. Kui vaatluse all on korraga hulk lausemuutujaid ja me omistame tõeväärtuse igale muutujale, siis nimetatakse sellist tõeväärtuse komplekti muutujate väärtustuseks. b. Tehete toimet võib ülevaatlikumalt kirjeldada tõeväärtustabeliga, mille vasakus osas on valemi argumentide kõikvõimalikud väärtused, paremas osas aga tehete tulemused. c. Lausearvutuse valemit nimetatakse c.i. Samaselt tõeseks, kui ta on igal väärtustusel tõene, valemi tõeväärtuste
Loogika uurib puhast ehk abstraheeritud mõistust. Loogika on proportsioonide ehk väidete esitamise süsteem, mis teeb nendega arvutusi ja tehteid. - Samasusseadus lause on alati iseendaga identne - Vasturääkivusseadus lause ei saa olla iseendaga vastuolus - Tõeväärtus alati kas tõene või väär. Saadakse, kui arvutatakse, mis propositsioon on lausungi taga, ja võrreldakse seda propositsiooni maailmas olevaga. Kuigi tõeväärtuse abil analüüsida on keeruline ja piiratud, on see täpsem, tõlge loogilisse keelde väldib tsirkulaarsust ja saab võrrelda lausungeid reaalses maailmas kehtiva olukorraga. - Tõetingimused - Arutlus argument, lausete hulk, kus üks on järeldus ja teised selle eeldusteks. Klassikaline loogika omased propositsiooni, eelduse ja järelduse olemasolu. Tautoloogia oma ehituse poolest õige lause (nt roos on roos).
Prioriteedijärjestus loogikatehetele on inversioon, konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents. Lause on samaselt tõene, kui lause omab tõeväärtust 1 ükskõik milliste väärtuskombinatsioonide korral. Tautoloogia. Lause on samasselt väär, kui lause omab tõeväärtust 0 ükskõik milliste väärtuskombinatisoonide korral. Vastuolu. Predikaat on lause, mis sisaldab ühte või enamat muutujat. Predikaat omab tõeväärtuse, kui muutujale omistada tõeväärtus. Predikaati tähistatakse suure tähega ja muutujat väiksega. Ühekohaline predikaat omab ühte muutujat, kahekohaline kahte muutujat. Ühekohalist predikaati nimetatakse omaduseks. Predikaadi määramispiirkond näitab võimalikke muutujale omistatavaid väärtuste piirkonda. Predikaat on täidetav või kehtestatav, kui ekisteerib selline muutuja väärtus, mille korral on lause tõene.
— Kombinatoorika: Kombinatsioonid, Variatsioonid, Permutatsioonid Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne (ehk lingvistilises keeles väljendatud) väide, millele saame omistada tõeväärtuse — tõene või vale. Tõeväärtusi tähistame numbritega 0 ja 1. 0 — vale (väär) 1 — tõene
kohta, vaid seda moodustavate põhiliste elementide, s.o. mõistete kohta. Seega, mõiste peab jääma arutluse käigus muutumatuks, mille puhul öeldakse, et mõiste on samane iseendaga. Näited: Tõene võib olla mõte, mis a) vastab tegelikkusele, b) on maksimaalselt evidentne (usaldusväärne). Esimesel juhtumil rõhutatakse mõtte objektiivsust ja mõiste kuulub gnoseoloogiasse (tunnetusteooriasse), teisel juhtumil on tegemist konventsionaalselt tõlgendatava mõtte tõeväärtuse rõhutamisega, mis loogika terminoloogias on nimetatud tõeväärtuse positiivseks kvaliteediks. Mõisted on samased kui ühe määratlus langeb kokku teise mõiste määratlusega. Mõistele "tõene mõte" on esitatud kaks erinevat määratlust, mis võib tekitada küsimust arutlemiseks: kas on selles näites kaks erinevat mõistet või on üks mõiste kahe erineva tähendusega. Vastus saab olla üks mõisteid on kaks, kuid nende kahe mõiste sõnaline kandja on üksainus.
Joonis 5.7. Üldjaatav väide ja üldeitav väide on vastupidised ehk kontraarsed (ik contraries): nad mõlemad saavad olla koos väärad, kuid ei saa olla koos tõesed. Siin peab rõhutama, et vastupidised väited võivad esineda tõepoolest vastupidiste tõeväärtustega, ent see on garanteeritud ainult siis, kui on teada, et üks vastupidistest väidetest on tõene. Kui aga on teada, et üks kontraarsetest väidetest on väär, siis ei saa loogilise ruudu abil midagi öelda teise väite tõeväärtuse kohta. Võib öelda, et teise väite tõeväärtus jääb määramatuks. Nt kui on tõsi, et kõikidel kaladel on uimed, siis on väär, et ühelgi kalal pole uimi. Kui aga on väär, et kõik varesed on mustad (leidub ka valgeid vareseid), siis sellest ei järeldu veel, nagu oleks tõsi, et mitte ükski vares pole must. Mõlemad kontraarsed väited osutuvad sel puhul vääradeks. Kontraarsed väited ei saa korraga olla tõesed, sest subjekt on üldväites arvesse võetud
asetusega mõõtetulemuseks (Right align). Analoog komparaator AVR-i komparaator võrdleb kahe analoogpinge väärtust 0-5.5 voldi ulatuses. Tulemusena saadakse tõeväärtus selle kohta, kas esimene pinge on teisest kõrgem või mitte. Üheks võrdlusnivooks on olenevalt kontrollerist võimalik võtta ka kontrolleri-siseselt fikseeritud pinge. Komparaatori saab panna katkestust tekitama kas võrdluse tulemusena saadud tõeväärtuse suvalise muutumise, tõeseks muutumise või vääraks muutumise peale. Kui kasutada AVR-i millel on analoog-digitaal muundur saab tõenäoliselt kasutada ka võimalust ühe võrdluspinge valimist mõnest muunduri sisendist. CPU Arhitektuur Välkmälu, EEPROM ja SRAM on integreeritud ühele kiibile, mis kõrvaldab üldjuhul vajaduse välise mälu jaoks. Mõnedel kiipidel on paralleelühenduse võimalus, mille läbi on võimalik külge ühendada lisamälu
16 Joonis 5.7. Üldjaatav väide ja üldeitav väide on vastupidised ehk kontraarsed (ik contraries): nad mõlemad saavad olla koos väärad, kuid ei saa olla koos tõesed. Siin peab rõhutama, et vastupidised väited võivad esineda tõepoolest vastupidiste tõeväärtustega, ent see on garanteeritud ainult siis, kui on teada, et üks vastupidistest väidetest on tõene. Kui aga on teada, et üks kontraarsetest väidetest on väär, siis ei saa loogilise ruudu abil midagi öelda teise väite tõeväärtuse kohta. Võib öelda, et teise väite tõeväärtus jääb määramatuks. Nt kui on tõsi, et kõikidel kaladel on uimed, siis on väär, et ühelgi kalal pole uimi. Kui aga on väär, et kõik varesed on mustad (leidub ka valgeid vareseid), siis sellest ei järeldu veel, nagu oleks tõsi, et mitte ükski vares pole must. Mõlemad kontraarsed väited osutuvad sel puhul vääradeks. Kontraarsed väited ei saa korraga olla tõesed, sest subjekt on üldväites arvesse võetud
Signatuur Implikatsioon Samaväärsus Loogiline järeldumine I. Lausearvutus Laused. Lausearvutuse tehted. Valem. Valemi tõeväärtus. Tõeväärtustabel. Laused Põhilised uuritavad objektid lausearvutuses on laused, mis võimaldavad pärineda ükskõik millisest valdkonnast. Oluline on, et igale lausearvutusele saaks vastavusse seada tõeväärtuse, mis kirjeldab lause tegelikkusele vastava määra. Eeldame, et käsitlevad laused rahuldavad järgmisi tingimusi: · Välistatud kolmanda seadus. Iga lause on kas tõene või väär · Mittevasturääkivuse seadus. Ükski lause ei saa olla nii tõene kui ka väär Lausearvutuse tehted Tähtsamad lausearvutuse tehted: · Eitus ¬ Väljendab lause mittekehtimist
must luik, siis ilmneb, et tegemist on väära väitega. Kui fakti on võimalik kindlaks teha või teada saada empiiriliselt, siis saab seda teada üksnes aposterioorselt. Aprioorne teadmine on see, mida on võimalik saada mitte- empiiriliselt kas mõistusliku arutluse või intuitsiooni teel. Üheks aprioorsete teadmiste allikaks on peetud ka kaasasündinud ideid. Analüütiline/Sünteetiline See eristus on loogilis-semantiline ning käib selle kohta, mis määrab väite tõeväärtuse (=selle, kas lause on tõene või väär). Analüütilised väited on need, mille tõeväärtus on määratud üksnes tema osade tähenduse poolt. Sünteetiliste väidete tõeväärtuses mängib rolli ka see, kuidas maailm on. Näiteks väite "Kõik luiged on valged" tõesus sõltub sellest, kas kõik luiged on tõepoolest valged ta sõltub sellest, milline on maailm. Need on sünteetilised laused. Seevastu lause "Kõik poissmehed on vallalised" tõeväärtus sõltub
SetError Omistab vara Error täpsustatud TextWriter SetIn Omastab vara In täpsustatud TextReader. SetOut Omastab vara Out täpsustatud TextWriter SetWindowPosition Lavakujundus seisukohta konsooliaknasse võrreldes ekraani puhver. SetWindowSize Määrab kindlaks määratud kõrgust ja laiust konsooli. Write (Boolean) Kirjutab teksti esindatus nimetatud tõeväärtuse standardväljundisse. Write (char) Kirjutab väärtus määratletud Unicode märk standardväljundisse. Write ( Char []) Kirjutab nimetatud massiivi Unicode'i märke standardväljundisse. WriteLine () Kirjutab jooksva rea standardväljundisse oja. Omadused Nimi Kirjeldus BackgroundColor Tagastab või seab taustavärv konsooli. Console.BackgroundColor = ConsoleColor.Blue;
disjunkti, milles erinevad literaalid on omavahel seotud disjunktsiooni abil. Valemi F DISJUNKTIIVSEKS NORMAALKUJUKS nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast erinevate lihtkonjunktsioonide disjunktsiooni. Nt A1 & B1... v A2 & B2... v ... PREDIKAATLOOGIKA Hulgal M määratud ühekohaline predikaat ehk UNAARNE PREDIKAAT Px on kujutus(funktsioon), mis seab igale hulga M elemendile(indiviidile) x vastavusse ühe kindla tõeväärtuse tõene(1) või väär(0). Hulka M, mille predikaat on määratud, nimetatakse selle predikaadi BAASHULGAKS(domain). Hulga M elemente( x kuulub hulka M) nimetatakse selle predikaadi indiviidideks. Hulgal M määratud kahekohaline predikaat ehk BINAARNE PREDIKAAT Pxy on kujutis, mis seab igale idiviidide järjestatud paarile(x;y), kus x kuulub hulka M, vastavusse ühe kindla tõeväärtusega (tõene või väär). UNIVERSAALHULGAKS ehk UNIVERSAALSEKS HULGAKS nimetatakse
piisavalt koormamata, et kõneseanssi alustada, vastasel korral tõeväärtus false.
Operatsioon: alustaKõne(telefoninumber)
Viited: Väljuva kõne alustamine
Eeltingimused:
· sisestatud on telefoninumber
· kõneregistri loomise protsess on toimunud
· võrgu kontrollimisel on saadud positiivne tulemus
Järeltingimused:
· Tugijaama ja telefoni vahel on loodud sideseanss
· Tugijaam on saanud sihtabonendi numbri, ning tagastanud tõeväärtuse kõne loomise
õnnestumise kohta
Operatsioon: aktiveeriMikrofonJaKõlar()
Viited: Väljuva kõne alustamine
Eeltingimused:
· tugijaam on saatnud positiivse vastuse kõne alustamise kohta kõne teise osapoole
telefon 'kutsub'
Järeltingimused:
· Kasutaja kuuleb sideseansi käigus edastatavaid ning lahtikrüpteeritud kõneandmeid
· Mikrofon salvestab helisid, need krüpteeritakse ning edastatakse kõnepuhvrisse
loogikatehe SUMMA MOODULIGA 2 väärtus "2" väärtus "1" loogikatehe KONJUNKTSIOON Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Millisel tingimusel on 2 loogikaavaldist teineteisega võrdsed ? Vali üks või enam: . . . siis, kui neil mõlemal on täpselt samasugused tõeväärtustabelid . . . siis, kui mõlemas avaldises sisalduvad samad muutujad ja samad loogikatehted . . . siis, kui mõlemad sisaldavad samu loogikamuutujaid . . . siis, kui need mõlemad avaldised omandavad sama tõeväärtuse vähemalt ühe muutujaväärtuste komplekti korral kaks loogikaavaldist on alati võrdsed, kuna nad on mõlemad loogikaavaldised Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Millised järgnevad võrdused on loogikaalgebra põhiseosed (ehk kehtivad oma muutujate x y z suvaliste väärtuste korral) Vali üks või enam: 1 2 3 4 5 6 7 8 Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Sea võrdsed avaldised omavahel vastavaks 5
Kui vahemik A1:A3 sisaldab väärtusi TRUE, FALSE ja TRUE, siis: OR(A1:A3) tagastab TRUE EXCEL – Funktsioonid 5 - 11 IF(logical_test, value_if_true, value_if_false) Kui logical_test on TRUE, tagastab ühe väärtuse (value_if_true); kui logical_test on FALSE, siis teise väärtuse (value_if_false). Logical_test väärtus või avaldis, mis tagastab tõeväärtuse Value_if_true väärtus, mis tagastatakse, kui logical_test on TRUE (Kui on ära jäetud, siis tagastatakse TRUE) Value_if_false väärtus, mis tagastatakse, kui logical_test on FALSE (Kui on ära jäetud, siis tagastatakse FALSE) Ära võib jätta ühe kahest, mitte mõlemat. Keerukamate loogiliste testide korral võib argumentide value_if_true ja value_if_false kohal kasutada IF-
○ kui F ja G on lausearvutuse valemid, siis ka (F & G), (F ∨ G), (F → G) ja (F ↔ G) on lausearvutuse valemid 2 3. Väärtustus. Tõeväärtustabel. Samaselt tõene valem. Samaselt väär valem. Kehtestatav valem. Nende omaduste kontrollimine. Seosed valemiklasside vahel. [1] Väärtustus: o Juhul, kui vaatluse all on korraga hulk lausemuutujaid ja me omistame tõeväärtuse igale muutujale, siis nimetatakse sellist tõeväärtuste komplekti väärtustuseks. N: Olgu muutujatekomplekt A, B, C, siis nende üks võimalik väärtustus on A=1, B=0, C=1 ehk (1,0,1) Tõeväärtustabel: o Tehete toimet võib ülevaatlikumalt kirjeldada tõeväärtustabeliga, mille vasakus osas on valemi argumentide kõikvõimalikud väärtused, paremas osas aga tehete tulemused. Samaselt tõene valem:
oled neonats, sest sa vihkad kommuniste. Järelduseks on: Sa (S) oled neonats (P). (Seda põhjendatakse) Kuna eelduslause sisaldab väiksemat terminit Sa, siis vihkad kommuniste peab olema kesktermin (M) ja väide Sa (S) vihkad kommuniste (M) on väiksem eeldus. Vaikimisi on eeldatud suurem eeldus, mis peab olema üldjaatav väide: Kõik, kes vihkavad kommuniste (M) on neonatsid (P). Nüüd on võimalik diskuteerida selle varjatud eelduse tõeväärtuse üle. Epiheireemiks (ik epicheirema). nimetatakse lühendatud süllogismi, mille üheks või mõlemaks eelduseks on entümeemid. Epiheireemi skeem: M on P, sest M on N. (1) Nt: Kõik mu tuttvad on vargad, sest nad on eestlased. S on M, sest S on O. (2) S on mu tuttav, sest ta on Otuküla poiss. Järelikult, S on P. S on varas (1) on süllogism: Kõik N on P (arutluses välja jäetud) Kõik eestlased on vargad (vt Rehepapp. A. Kivirähk) Kõik M on N kõik M on P
Iseäranis tõstsid nad esile kõige varasemat etappi – esimesi eluaastaid, millal mõisted kujunevad ilma inimesepoolse teadlik-tahtelise aktiivsuseta. Sellele perioodile olevat iseloomulik, et hing on tollel ajal pelgalt passiivne väliste mõjutuste vastuvõtja, sest mõistuslik võime, logos, ei ole mõistekujundamise protsessi sekkumiseks veel küps. Asjaolu, et mõistus ei sekku varasel etapil mõistekujundusse, andis stoikute järgi tollel etapil kujunenud mõistetele erilise tõeväärtuse. Eksitused pärinevad ju just nimelt mõistuse meelevaldsustest. Kuna hing kõige varasemal etapil üksnes passiivselt registreerib välismõjusid ega sekku sellesse protsessi, siis on sel ajal kujunenud mõisted vabad mõtlemise võimalikest meelevaldsetest 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. lisanditest. Iseäranis kehtib see mõistete kohta, mis on kõigile inimestele ühised, koinai ennoiai (lad. k.
125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. Eesmärgiks poliitiliste eesmärkide saavutamine (kõnekunst!), aga ka jõudeaja (otium) sisustamine. Mitmed zanrid olid enda ümber toimuva jäädvustamiseks, dokumenteerimiseks (ajalooproosa, biograafiad). Kasulike vaadete levitamine. Tõeväärtuse olulisus. 126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid? Kohtukõned (oma vaadete tutvustamine, veenmine) Poliitilised kõned (vastaste süüdistamine) Epideiktilised kõned (esteetiline nauding, pidulikkus, aga ka meenutused matusekõnede puhul) 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas?
“...pole eetikafilosoofi asi anda isikliku nõu või manitseda” millest hoidumine on teie kohustus). Tagajärg – teleoloogilise eetika teooriad keskenduvad moraalse õigsuse ja vääruse määramisel peamiselt tagajärgedele. Nt utilitarism nõuab, et teeksime seda, 22. Mis vahe on kognitivismil ja non-kognitivismil? Kognitivism. Moraaliotsustused on väited ja neile on rakendatavad tõeväärtuse, õigustamise jms mõisted. „Valetamine on moraalselt väär“ millel kõige tõenäolisemalt on kõigeparemad tagajärjed. Iseloom – rõhutatakse head iseloomu ja vooruslikkust. Eluliselt tähtis on, et iseloomul oleks jõudu head teha. Motiiv – mingi teo ammendavaks esitab väite valetamise kohta, mis võib olla tõene või väär. Seostub uskumusega (realism), et on olemas objektiivsed moraalifaktid või – omadused, mis teevad moraaliotsustused tõeseks või vääraks:
Selle põhiideed: - Eesmärgi eeldamine – lugeja konstrueerib tekstile tähenduse sõltuvalt eesmärkidest - Koherentsuse eeldamine – konstrueeritav tähendus on koherentne - Seletuse eeldamine – lugeja üritab tekstis esinevat seletada, põhjendada Jutustuse töötlemine Kintschi ja VanDijki teksti töötlemise teooria on mõjuvõimsaim. 2 analüüsi ühikut: - Argument – sõna tähenduse esitus - Propositsioon – väikseim teksti ühik, millele saame omistada tõeväärtuse, enamasti fraas Teksti töödeldakse niimoodi et töömälus luuakse kahe taseme struktuure: - Mikrostruktuurid – sellel tasemel ühendatakse tekstis esitatud propositsioonid tervikuks - Makrostruktuurid – sellel taseme töödeldakse mikrostruktuurid ümber, luues teksti lühikokkuvõte Makrostruktuur ühendab mikrostruktuurid mõistetavatesse skeemidesse. Selles protsessis mikrostruktuure:
Ryle ütles, et Descartes mõistis vaimu samas loogilises raamistikus nagu keha, ent ei samastanud. Reduktsioon pole mõttekas. Vaimu taandamine kehale ja keha taandamine vaimule on mõttekas vaid siis, kui nad kuuluvad samasse loogilisse tüüpi. Ryle’i positiivne programm. Ta ei tegele vaimu kohta käivate väidete tõlkimisega väideteks käitumise kohta. Iga väide vaimunähtuste kohta ütleb midagi keha ning käitumise kohta. Vaimule osutavad väited saavad oma tõeväärtuse selle põhjal, mis toimub avalikult. Emotsioonide kohta käivatest väljenditest järeldub see, et teatud soodsates tingimustes saab meeleolust ja tujudest palju rohkem teada, kui ise. Kuulen ja saan aru, mis sa räägid ja saan aru näoväljendustest. Väline intelligentne tegevus pole märk varjatud vaimsest tegevusest, vaid ongi ise tegevus. Ryle analüüsib vaimuseisundeid käitumusliku dispositsiooni või
tõendina arvestamata kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtuotsuse . Kriminaalmenetlusega võrreldes on tsiviilkohtumenetluses tõendi usaldusväärsuse tase üldiselt ,,madalam". Kriminaalmenetluses tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada kõrvaldamata kahtlus (süüdistusversiooni paikapidavuses), mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad asjaolusid kajastavad. See, kas mingi teo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhulikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui mingi teo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudsed tõendeid, ei ole võimalik
meeleline ja seega võõrandunud vorm, kuid vaim suuteline teda mõisteliseks tagasi tooma. GIAMBATHISTA VICO:1668 1744 Ajaloofilosoof, kelle jaoks ajalugu on tõusude ja langustega ringkäik. Tõusuetapp kunst Z langus mõistus, filosoofia Homeros Platon Dante Descartes Ajalugu Vicol: Hegelil:tsirkulaarne lineaarne Vico historistlik mõtleja ajalugu liigub vastavalt kindlatele, paratamatutele seaduspärasustele.Vico hindas kujutluse jõudu. Andis kujutlusele tõeväärtuse. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. Saarinen: Kant töötas välja vastuse Hume`i kriitikale, argumentidele metafüüsika vastu, ning sellest sündis koperniklik revolutsioon filosoofias. Kanti kopernikliku revolutsiooni järgi tõuseb meele enda aktiivsus ennenägematul moel esile ja vallutab endale koha tunnetusteooria esireas. Meel ei ole enam lihtsalt vastuvõtja, vaid tunnetuse ja aru toimiv osapool. Teadev
Kogemuse ülimus välistab selle saanu jaoks tavaliselt igasuguse võimaluse seda kummutada või selle üle loogiliste argumentidega diskuteerida. Tavaliselt tehakse kogemuse põhjal mingid järeldused, mis on pea sama pühad ja puutumatud kui kogemus ise ning kujutavad endast inimese spirituaalse identiteedi vundamenti. Religioonifenomenoloogilises plaanis on võimalik püüda lihtsalt erinevaid kogemusi kirjeldada ning kõrvutada, kuid on raske teha lõplikke järeldusi mingi kogemuse tõeväärtuse üle. ,,See vaateviis on eranditult fenomenoloogiline, see tähendab, et ta tegeleb juhtumuste, sündmuste, kogemustega - ühesõnaga faktidega. Selle tõde peitub faktis ja mitte hinnangus. Kui psühholoogia räägib näiteks ,,neitsistsünni motiivist", siis ta tegeleb vaid faktiga, et selline idee on olemas. Aga ta ei tegele sellega, kas taoline idee on tõsi või vale mingis muus tähenduses. Idee on psühholoogiliselt tõsi niivõrd, kuivõrd ta eksisteerib. Psühholoogiline
Ranged tõendid Vabatõendid 3-1-1-8-10 (in dubio pro reo ja kaudsed tõendid) dubio pro reo in dubio pro reo Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Kaudsed ja otsesed tõendid puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. See, kas mingi kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhulikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui mingi kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid
annaabi.ee 
