Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loogika kodused ülesanded (0)

1 HALB
Punktid
Ülesanne 1
Laused ajalehe artiklitest”
Järeldus on allakriipsutatud tekst, arutlus on ilma allakriipsutuseta.
Teetööde auto murdus keskelt pooleks
Pärnu postimees , 08.02.2011
Täna pärastlõunal murdus Pärnus Papiniidu tänaval pooleks aktsiaseltsile BaltiFalt kuuluv teetööde auto. „Ilmselt olid autoraamis praod, mida me enne ei märganud,“ ütles AS BaltiFalti Pärnu piirkonna juht Kaido Tamm.
Indrek Sirk: helkuri kõikjal kohustuslikuks muutmine on absurdne
Eesti Päevaleht, 08. veebruar 2011
Liiklejate lahususe põhimõte on väga oluline, jalakäija ei tohi üldjuhul üldse sõiduteel liigelda, välja arvatud siis erandtingimustel. Näiteks tänavuse talve liiklustingimusi võib pidada erandlikeks, kuna jalakäija ei saagi teepeenral liigelda.
Enamik kaupmehi pole pakendite tagasivõtmise kohustusest kuulnudki
Tarbija 24, 09.02.2011
Nagu välja tuleb, ei tea paljud inimesed, et nad võivad tühjaks söödud juustukarbi või makaronipaki viia täiesti tasuta tagasi poodi, kust nad selle ostsid. Pole ka ime, kuna see tuleb üllatusena paljudele poodnikelegi.
Ülesanne 2
Loogiline ruut”
Nelja liiki otsustuste tõeväärtuste vahel on teatud seosed, mille näitlikustamiseks kasutatakse nn loogilist ruutu . Ruudu üleval osas on üldotsustused, all on osaotsustused. Vasakul pool on jaatavad ning parema eitavad otsustused.
Seosed otsustuste tõeväärtuste vahel on järgmised:
1. Üldotsustused on kontraarsed ehk vastupidised: nad võivad olla koos väärad, kuid ei saa olla koos tõesed.
2. Osaotsustused on subkontraarsed: nad võivad olla koos tõesed, kuid ei saa olla koos väärad.
3. Osaotsustus allub üldotsustusele: kui üldotsustus on tõene, on ka osaotsustus tõene ning kui osaotsustus on väär, on ka üldotsustus väär.
4. Üldjaatav ja osaeitav ning üldeitav ja osajaatav otsustus on kontradiktoorsed ehk teineteisele vastu rääkivad: kui üks on tõene, on teine väär ning kui üks on väär, on teine tõene.
Nimetatud seosed silmas pidades saab ühe otsustuse tõeväärtuse alusel teha järeldusi teiste otsustuste tõeväärtuste kohta. Kui ühes diagonaali otsas on tõene otsustus, siis teises otsas on väär. Kui üleval on tõene, siis all on ka tõene. Tõde liigub mööda ruudu külge ülevalt alla, alt üles see liikuda ei saa. Väär liigub alt üles, vastupidi see liikuda ei saa.
Ülesanne 3
Tunnis antud ülesanne”
Vastused:
  • Juhkam on kingsepp ja elab Narvas.
  • Põder on arst ja elab Pärnus.
  • Müller on treial ja elab Viljandis .
  • Ojamaa on insener ja elab Tartus.

Loogika kodused ülesanded #1 Loogika kodused ülesanded #2 Loogika kodused ülesanded #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maarja656 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Loogika konspekt 1-5
30
pdf

Loogika konspekt 1-5

· seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib olla nt · preloogiline (müüdiline) · superloogiline (müstiline). Ratsionaalse mõtlemise seaduspärasusi ja vorme uurib loogika. Kreekakeelse sõna lÒgoj (logos) tähendusi: üleslugemine, arveteõiendus, õigustamine, suhe, proportsioon seletamine, tõestamine, mõistus, aruanne, esitlemine, (tõsi)lugu, lausung, sõna, väljend; õpetus; filosoofias: inimmõtlemine ja kõnelemine, teaduslik ratsionaalsus. Sõna ,,loogika" levinud tähendusi: · seaduspärasus maailmas, sündmuste loogika; · seaduspärasus mõtetes, mõtlemise loogika;

Loogika
Loogija ja juriidiline argumentatsioon
94
docx

Loogija ja juriidiline argumentatsioon

Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm.

Loogika ja juriidiline argumentatsioon
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada;

Õigus
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida

Matemaatika ja loogika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun