Arbujad (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Romantismi uus jõuline puhang 1930. aastatel – ARBUJAD

Betti Alver ning inimest sõltumatu isiksusena. (1906 - 1989) Bernard Kangro Arbujad on eesti kultuuri üks (1910 - 1994) suuri legende ja luule kuldaja Uku Masing sümboleid. Imetletud ja erakordsete autorite sõpruskond, Arbuma – ennustama, (1909 – 1985) kes sai oma nime 1938. aastal nõiduma, loitsma. Kersti Merilas ilmunud kriitiku Ants Orase

Kirjandus

17

ppt

Luulerühmitus Arbujad

Arbujad Koostanud: Tartu, 2007  Sisukord Üldist Põhimõtted ja ideed Heiti Talvik Looming Betti Alver Looming Uku Masing Looming Bernard Kangro Looming Teised liikmed Pilte Kasutatud kirjandus  Arbujad Kujutab endast hea humanitaarse haridusega seitsme noore luuletaja sõpruskonda Liikmed: Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang ja Paul Viiding Ants Oras koostas autorite varem ilmunud loomingu põhjal1938ndal aastal antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat." Sealt tuleneb ka nimi Eesti rahvaluules tähendab sõna "arbujad" nõidu ja ennustajaid  Põhimõtted ja ideed

Kirjandus

3

odt

Eesti kirjandus 20. sajandi I poolel

pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 12. Betti Alver- esimene olilisem toes oli ,,Tuulearmuke" ;tähelepanu köidab valitud, haruldane sõnavara ning väljenduse loomulikkus ja lihtsus samal ajal ; Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda, realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. ,,Võlg" Kas iial saab tasa mu hingevõlg? Alul võeti ära mu sõba, mu võlupeegel, mu imeloll, mu hõbehäälega vilepill. Siis nõudja võttis ka joomenõu, võttis ära mu rõõmu ja elujõu, võttis minult kodu, lambi ja lee- kuid mu võlga see tasa ei tee.

Kirjandus

8

docx

Eesti kirjanikude kogumik

Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob. Näo teeme, et me leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma kõval toolil. Sa tead, ei päästa miski selle eest. Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud, sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel. Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub. Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel. Heiti Talvik Heiti Talvik (9. november 1904 Tartu ­ 18. juuli 1947 Tjumeni oblast) oli eesti luuletaja. Ta kuulus rühmitusse Arbujad. Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale

Kirjandus

18

doc

Uku Masing

...........................................................................................7-11 - Toomas Paul Ukust 7 - Jaan Kaplinski Ukust 8-11 Looming.......................................................................................................................12-15 - Arbujad 15 Kokkuvõte....................................................................................................................16 Kasutatud kirjandus......................................................................................................17 Lisa - Pildid...................................................................................................................

Kirjandus

21

doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

Sütiste kõrval kirjutasid kriitilisi realistlikke olustiku- ja portreemaalinguid: Kärner, Barbarus, Semper, Alle, Under. 1930ndate alguses rahvuslik hoiak luules ­ elulähedus, lihtsustatud vorm: Visnapuu, Adson, Hiir. Nendega liituvad hiljem noored värsikirjutajad Evald J. Voitk, Roopi Hallimäe jt. Uussümbolistlik luule ­ 1930ndate lõpul liikuline klassikaliste traditsioonide suunas ­ estetism ja sümbolism uue lainena. Uusklassikalise sümbolismi esindasid noor luulepõlvkond ­ arbujad. Arbujate loomingus jätkuvad nooreestiliku sümbolismi maailmanägemise jooned. 1940. aastaks olid luules kesksele kohale kinnistunud arbujad. Eesti luule kaanon oli kujunenud arbujatekeskseks, vahepealsed eluläheduslikud suundumused taandusid. 1940. aastaks oli modernismieelne situatsioon, sürrealism jõudis Tallinna. 1940nda esimeses pooles eesti luules valitses põlvkondade tasakaal: Visnapuu, Under, Adson ning arbujad, lisaks veel Hendrik Adamson ja Leili Rimmel.

Kirjandus

26

doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

Hiljem on linn kui moderniseeruv tsivilisatsioon. Valdav osa linnaluulet on aga linnaelu vastuolud. Räägitakse linnanaiste teemal: näiteks on põlistest naisekohustustest loobunud tegelane sinisukk on sageli prostituut. Näiteks Rond „Naine“.  Erni Hiir viljeleb futuristlikku luulet.  Ühiskonnakriitika ja realism: Sütiste ja Barbarus.  Kaks vastanduvat rühmitust: Kirjanduslik Orbiit 1929–31 (Hiir, Kivikas, Palgi, Sütiste, Urgart jt) ning Arbujad 1938 (Alver, Talvik,Kangro, Sang, Merilaas, Viiding, Masing, Raud). 1930ndatel jätkus siurulaste kõrgetasemeline looming, aga mitte enam „Siurus“. Underi kogud omandasid üha mõjusama filosoofilise kandvuse. Semperi ja Barbaruse looming reageeris ühiskonnas toimuvatele muutustele, sh Euroopas tekkinud fašismiohu ilminguile. Oluliselt rikastasid luule üldpilti 1930ndate debütandid, kelle elutunnetuslik tagapõhi ja poeetiline kultuur erinesid varasematest

Eesti kirjandus

42

docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

o 1920. ja 1930. aastate vahetud ­ majanduskriis o 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine o 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (Esimene esimees Tuglas) 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-1940 Tuglas, Kärner ja Semper) 1925 Kultuurkapitali seadus 1927 algavad Looduse romaanivõistlused 1935 Raamatuaasta 1937-40 Varamu 1929 ­ 1931 Kirjanduslik Orbiit 1938 jj Arbujad Proosa 1. UUSROMANILINTE PROOSA ja/või EKPERIMENTAALNE LÜHIPROOS (U 1917-25) Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas jt 2. nn UUSREALISM (u 1921 (1918?) jj) Luts, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas jt 3. NATURALISM (agulirealism) (u 1927 jj) Jakobson jt 4. PSÜHHOLOOGILINE REALISM Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt kas saab väga uusrealismist eristada? ­ eristusvõimalus ja vajadus tekib, selle loob eriti see, et psühhoanalüüs saab moodsaks

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)