MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala MINA TASANDID TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Maie Oblikas Tallinn 2008 Mina tasandid 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSEST ÜLDISELT..................................................................................................4 2. MINA TASANDID............................................................................................................5 2.1. Lapse, Täiskasvanu ja Vanema tasand........................................................................5 Nõrk vanem, tugev laps, tugev täiskasvanu - viljaka...
Holdeni iseloomustus. Holden Caufield on New Yorgis elav 17 aastane ameeriklane. Holden on kõhn, pikk kasvu ja siilipeaga elava fantaasiaga poiss. Poiss ise nimetab end ateistiks. Ta on pärit korralikust perest. Ta elab koos koduperenaisest ema, advokaadist isa ja väikese õe Phoebega. Üle kõige maailmas armastab ta oma väikest õde. Läbisaamine vanematega ei ole väga hea. Samuti on tal suur vend D.B, kes on kirjanik ja temast 2 aastat noorem vend Allie, kes suri juba väga noorena valgeveresusse. Tema tugevateks külgedeks on inglise keel ja kirjandus. Samuti meeldib talle lugeda. Tema pahadeks külgedeks võib lugeda tema alkoholi lembust ja seda, et ta suitsetas. Ta käib poiste erakoolis, kust teda ootab väljaviskamine. Holdenit on ka varem koolidest väljavisatud halva õppeedukuse tõttu. Tal on väga raske kohaneda uute asjade ja uue keskkonnaga. Iseloomult paistab ta rahulik, kuid tegelikult nii ei ole. Holden on teismeline poiss, kes kõi...
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning ...
Lihaveised Kes on lihaveis. Lihaveis on veis, kes on aretatud spetsiaalselt liha tootmiseks. Maailmas on umbes 250 erinevat tõugu lihaveiseid. Tähtsamad tõud. Aberdeen Angus Akviteeni hele (Blonde d`aquitaine) Hereford Limusiin Simmental Belgia sinine Sarolee Aberdeen angus. Arenes 19.sajandil raskepärasest,Aberdiini ja Anguse krahvkonna tõust Põhja Sotimaal. Üks levinumaid tõuge üle maailma. Keskmise suurusega, pikk kere, sarvedeta ja suhteliselt kõrged loomad. Sünnimass 35-38kg Täiskasvanu mass kuni 1000kg. Värvus on enamasti must, võib olla ka punast. Akviteeni hele. Aretatud on Lõuna prantsusmaal. On olnud sajandeid kuulus heledakarvaliste veisetõugude poolest. Pikk lihaseline kere, värvus on enamasti valge, kuid võib olla ka pruuni. Sünnimass 44-47kg. Täiskasvanu 1300-1600kg. Hereford. Aretatud Inglismaal, hea koha...
MICHAEL WINTERHOFF "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" Aastapikkuse vaatluse tulemuse kinnitavad, et enamiku probleemsete laste ja noorte psüühiline küpsemine on peatunud kõige rohkem kolmeaastase tasemel. Teisisõnu on nende noorte psüühika väikelapse tasemel, nende füüsilie ja psüühilise vanuse vahel haigutab suur lõhe. Seetõttu ei suudagi nad ümbritsevatega normaalseid suhteid arendada. Igasugune lähenemine neile näib ilmvõimatu. Nad terroriseerivad teisi enda umber ja on välistele suunamiskatsetele täiesti immuunsed. (12.lk) Lapse psüühikale võib saatuslikuks saada terve hulk mõjutusi. Nende kõigi koosmõjul muutuvadki lapsed, kes oma ebaküpse psüühika tõttu õiget käitumist valest eristada ei oska, nendeks türannideks ja koletisteks, kellega suheldes me üha sagedamini nõutust tunneme. (13.lk) Alles siis, kui täiskasvanud õpivad selle teadmiste valguses enda käitumist kriitiliselt analüüsima, on võimalik lastele jäll...
(4-6 )- (- ) Kogu eelkoolieale on iseloomulikud järgmised motiivid: lapse huvi täiskasvanu maailma vastu, tahe tegutseda nagu täiskasvanu, huvi mängu vastu, kehtestada ja säilitada positiivseid suhteid täiskasvanu ja eakaaslastega (Tiko 1996). Viiendat eluaastat iseloomustab aktiivsus ja uudishimu. Seetõttu on arengut tagavaks põhitegevuseks mäng, milles suuresti rakenduvad lapse vaimne ja füüsiline aktiivsus. 4-5 aastased lapsed kooskõlastavad omavahel enne mängu alustamist selle teema, jaotavad osad ja mänguvahendid (Sarapuu 1987). Laps saab aru, et sõpradega saab ainult siis rõõmsalt koos mängida, kui ta jagab lelusid, järgib kokkulepitud reegleid ja ootab oma korda. Vaidlusi on vähem, mängud muutuvad keerukamaks ja kestavad kauem (Woolfson 2004). Mänguga rööbiti toimub ka produktiivne tegevuse kiire areng ning seda eriti kujutavate tegevuste ja ehitusmängude osas. Tegevuste temaatika mitmekesistub. Laps on suuteline täiskasvanu...
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, ...
MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine täiskasvanu 2. elukuu tekstuuriga esemed, kohandab oma häälitsusi lapse omadega. ...
POLE-TÄHTIS-MIS-KOOL Pole-tähtis-mis-teaduskond KÕNEARENDUSTEGEVUSED SÕIMERÜHMAS Arvestustöö Pole-tähtis-mis nimi Juhendaja: pole-tähtis Aasta-pole-tähtis Sisukord 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks 3 2. 2.a. laps- grammatika omandamise periood 3 3. Süsteemid, mida kasutada 5 3.1. Jäljendusmängud 5 3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8 2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkam...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Alusharidus päevane õppeosakond Triin Miil LÕ-22 MÄNGU ARENGUETAPID Mängu ja lapse arengu referaat Juhendaja: Pärje Ülavere Tallinn 2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 SÜMBOLMÄNG VÄIKELAPSE EAS......................................................................................5 ROLLIMÄNG ............................................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJA...
1-2 aastase lapse areng Õppekavas eristatavate üldoskuste rühmad · Mänguoskused · Tunnetus- ja õpioskused · Sotsiaalsed oskused · Enesekohased oskused Mänguoskused · Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade arengu alus. · Eelkooliealiste laste põhitegevus. · Mängu käigus laps omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, õpib suhtlema ning omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Tunnetus- ja õpioskused · Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse ( taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni). · Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet ning omandada teadmisi. · Õpioskused tekivad tunnetuoskuste arengu alusel. Sotsiaalsed oskused · Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eet...
1-2a LAPSE MÄNGUOSKUSED 12-16 elukuud Lapsed on selles vanuses endiselt agaralt ametis maailma tundmaõppimisega. Nad teevad seda mitmel moel uurimis-, suhtlus-, sümboli- ja etendamismängu abil, kusjuures kõikidesse neisse mängudesse võidakse kaasata ka teisi inimesi. Selles vanuses on äärmiselt tähtis roll just etendamismängul, mis paneb aluse loovale kujutlusvõimele ja kõigile sellega seotud oskustele. Laste uurimistegevust hõlbustavad suurem kontroll oma keha üle ning uued käelised oskused. Praegu võib laps õppida tõepoolest igas olukorras ja kõikvõimalike vahendite abil. Mida rohkem kogemusi ta saab, seda paremini hakkab ta oma ümbrust mõistma ning seda enam kujuneb tal uusi mõisteid näiteks selliseid nagu ,,kare" ja ,,sile", ,,suur" ja ,,väike". Ilma seesuguste mõisteteta pole tähendusrikas keelekasutus võimalik. Selleski staadiumis peavad lapsed saama mängida ja asju uurida ka omaette. Täiskasvanu osa on siiski ikka äärmisel...
1.1 Mänguoskused Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks ja arenemiseks. Mängu võime vaadelda kahelt seisukohalt: mäng laste elu organiseerimise vormina, täidab ülesannet pakkuda lastele eakohast meelepärast tegevust mäng täidab kasvatuslikku funktsiooni, mille abil saab lahendada kõlbelise, sotsiaalse, vaimse, füüsilise ja esteetilise kasvatuse ülesandeid Lapse mäng ei kujune iseenesest, selleks on vaja täiskasvanu poolt tulenevaid suunamisi. Täiskasvanust sõltub kas ja kuidas laps mängib. Mängu võib juhendada otseselt ja kaudselt. Otsene juhendamine suuline juhendamine, näidismäng, kaasa mängimine. Kaasa mängimine on vajalik eriti, siis kui laste koosmäng ei hakka sujuma. Kaasa mängimisel näitab õpetaja erinevaid rolle ja nende rollide juurde kuuluvaid tegevusi, vahendeid. Kaudne juhendamine aja, ruumi ja vahendite piisavuse tagamine, laste tegevuskeskkonna kujundamine ja mängurühmade moodustamine. Õppe- ja k...
Taavi Kasemägi, BSK1 õp: Mari-Liis Paaver Kõik on täitsa *piip ehk vabasta ilu Ilu on termin, mille igapäevane kasutamine viitaks justkui millelegi, mis on nii hästi tuntud ja sisse sulanud meie teadmisse. Ilu on sama tihedasti kasutatud sõna, kui armastus. Armastus on armastus, armastus on kindla energia kindel nimetus. Erinevalt armastusest, ei ole ilu puhul tegemist kindla emotsiooni või energiaga. Ilu on eelistus, kindlasti õpitav, väga nakkav, inimese väljamõeldis ja seega manipuleeritav. Torm peale vaikust, laps sünnib oma ema käte vahele. Laps on nagu loom, ta ei mõtesta oma tegevust ta on lihtsalt kogemas maailma, kogemas enda võimalusi tunnetada seda maailma, kogemas enda terviklikkust, rahulolu. Laps kasvab, on täiesti holistiline tervik, kaitstud oma kogemise mulliga ja oskab endale anda vaimselt kõike, mida vajab. Lapse kese on temas endas ja ta loob maailma ...
Raamatu "Lapsest lähtuv kasvatus" (J. Kinos ja M. Pukk) ülevaade. Piret Kala KÜSIMUSED: 1. seleta oma sõnadega mida tähendab lapsest lähtuv kasvatus 2. kirjuta põhimõtted millele tugineb lapsest lähtuv kasvatus 3. arutle kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni 4. põhjenda õpetaja rolli lapsest lähtuvas kasvatuses 5. loetelge tegevused mis iseloomustavad lapsest lähtuvat kasvatust VASTUSED: 1. Lapsest lähtuv (edaspidi LL ) kasvatus on selline kasvatus, kus ollakse orienteeritud positiivsele suhtumisele lapsesse ja see toetub lapse huvidele. Sellises kasvatuses põimuvad kaks maailma –lapse ja täiskasvanu oma. Last kaasatakse palju igapäeva tegevustesse, ollakse arvestav lapse individuaalsusega ning teda suunatakse tegema valikuid ning tehtut ise analüüsima. Lapse huvid ja töötahe määravad kasvatuse sisu. Ta ise otsib, mõtl...
Tartu Ülikool Gaythel Kukk Laps ja internet ESSEE Juhendaja: Vallo Kelder Tartu 2013 Laps ja internet Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid, videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa laste igapäevaelust mis avaldab nende arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Väikesest peale kasutavad lapsed arvutit, televiisorit ja mobiiltelefoni ning veedavad ekraani ees palju aega. Seetõttu on meedia lapse üheks kogemusruumiks, milles toimub muu hulgas õppimine. Meedia peegeldat...
1. Viisid, kuidas jagada mänguseltskonda rühmadesse. · Mitmeks loe. Näiteks öelda lastele, et kolmeks loe ja siis vastavalt jagunevad number ühed ühte rühma, kahed teise jne... Liisusalmidega. Reastada lapsed pikkuse järgi ja siis järjest rida nii mitmeks teha, mitut seltskonda vaja on. Rühmitada lapsed näiteks sünnikuupäevade järgi. Lasta lastel endal teha rühmad. Lasteaia nimekirja järgi rühmitada. 2. Slaidide lahtimõtestamine. · Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele arengule, kuna siis laps suudab iseseisvalt juba luua seosei...
Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud prügi lapsele silmaja ta võtab selleüles. Täiskasvanu peab vaid teadma, et liiga kirju põrandakate juhib lapse tähelepanu eemale ega võimalda tal oma loomupärast puhtusearmastust järgida. Ainult korrast...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Lapse hirmud. Referaat Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Karin Luts Pärnu 2009 Laste hirmud Hirmude esinemine on laste üliarenenud fantaasia, väikese elukogemuse ja psüühiliste iseärasuste tõttu täiesti loomulik ja normaalne nähtus. Kui lapsele lähedased inimesed pakuvad talle turvalisust ja mõistavad lapse hirme, siis enne kooli iseloomulikud hirmud lapse arenedes kaovad, mitte ei kasva üle pidevaks ängistuseks või psüühilisteks häireteks. Probleem seisneb selles, kas täiskasvanud pööravad piisavalt tähelepanu hirmudele, millest lapsed räägivad ning on neil ka teadmisi, tahtmist ja aega lapse aitamiseks? Uuringud näitavad kahjuks muud. Tänapäeva lastel on päris palju hirme. Seepärast peavad täiskasvanud oma eeskujuga, armastuse ja usalduse läbi äratama lastes võime hirmu võita või andma oskuse sellega elada. Mida rohkemaist ...
Lapse füüsiline areng 1-2 aastased lapsed Sissejuhatus: 1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognetiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad muutused, mis ilmne...
Essee ,,Mäng, mängimine" On üks koht, kus igav ei hakka, on ükskoht, kus mängud ei lakka, on üks koht, kus on oma seadus: siin ei õpita jonni- teadust, selles majas püsigu headus. Paha tuju jaoks ukse ees taba. Rõõmus meel aga sisse saab vabalt, naer nagu varss tema sabas. On ükskoht, kus igav ei hakka. On ükskoht, kus mängud ei lakka, ainult voodis ollakse vakka. Siin ei tuntagi üksindust. Siin on sõprus ja siin on lust! Tule, lasteaed ootab sind just! (Ira Lember) Sissejuhatuses võiks välja tuua üldise, et mäng on lapsele tema töö; igapäevane tegevus, mille kaudu ta õpib tundma end ja ümbritsevat maailma jne...Laps jäljendab läbi mängides (sõnastust võiks muuta) erinevaid olukordi, emotsioone, situatsioone. Laps suhtleb mängides rühmakaaslastega, seepärast vajab ta ka mängu enda arenguks. Mis seos sel on sõnasta täpsemalt... Läbi mängu õpib laps erinevates olukordades toime tulema. Väga tähtis on, et täiskasvanu su...
Artikli analüüs XI A klass Artikli pealkiri: Miks me mängime? Autor: Tiina Jõgeda Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress 30. jaanuar 2012 Probleem, millele artikli autor keskendub: Lapsed veedavad liiga palju aega arvutimänge mängides. Vanemad muretsevad, et lapsed võivad jääda sõltuvusse arvutist, unustades oma kohustused ja isegi söömise, tekitades psüühikahäireid. Inimesed jäävad kinnisemaks ja eelistavad virtuaalmaailma ränga reaalsuse üle. Autori põhiseisukohad, näited: Netifolkloori klassika räägib poisist, kes tundide viisi arvutis automänge mängis ja otsustas siis oma isa auto võtta ning sellega sama asja teha. Posti sõites aga ei tulnud ette ,,New Game''. Internetimängudes nagu Second Life võib samuti tekkida kokkupõrkeid reaalsuse ja virtuaalsuse vahel. See on mäng, mis...
1 ERIK HOMBURGER ERIKSON (1902 1994) Erik Erikson sündis Saksamaal. Ta oli Freudi psühhoanalüütilise teooria mõjukamaid edasiarendajaid ning sai tuntuks USA-s ego-psühholoogia esindajana. Eriksoni mudel erineb Freudi omast mitmes olulises mõttes. Erikson vaatles ego kui iseseisvat isiksuse struktuuri, mis toetudes tajule, mälule, tähelepanule ja mõtlemisele, on käitumise ja tegevuse peamine teadlik suunaja. Teiseks tähtsaks faktoriks pidas ta lapse tihedat sidet vanematega ning arenguks vajalikku ajaloolis-kultuurilist sotsiaalset keskkonda. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline ületama psühhosotsiaalseid pingeid mistahes elu perioodil. Erikson käsitles inimese elu kaheksa eluea kriisiperioodi, mida võib käsitleda ka psühhosotsiaalse arenguastmena. Igal arengustaadiumil on domineeriv ülesann...
Reggio Emilia lähenemisviis keskendub koolieelsele ja algkooliharidusele. Kogukonnakeskne haridusfilosoofia on mõjutatud Dewey, Piaget, Vygotsky, Gardner and Bruner haridusfilosoofilistest käsitlustest.See põhineb lapsekesksele õppimisele, loovusele ja esteetikale, koostööle. Samuti on oluline dokumentatsioon ja õige keskkonna olemasolu. Sellele meetodile on omane, et arvestatakse laste arvamuse ja häälega. Samuti on neil võimalus luua enda huvist lähtuva õppekava, mis baseerub projektõppel ja laste aktiivsusel ja uudishimul. (http://malaguzziemilia.blogspot.com/2013/04/filosoofia.html ja http://www.childrensgarden- vail.com/what-reggio-emilia http://www.tlu.ee/opmat/ka/e_kursus/Emakeel_lastekirjandus/Emakeel/demokraatia_praktiseerimin e_alushariduses.html 8.10.2013) Lastel on õigus olla märgatud ja olla koheldud kui täiskasvanu, kellel on kõik õigused. Eelkõige siis luua iseenda kogemuste pagas. Suhtlemisel ja enda välje...
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandam...
Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Oli Vene- Ameerika psühholoog. Pidas väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Kujutas ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand e LASTEAED/KOOL, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel (kui mitte ain...
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: ...
TALLINNA ÜLIKOOL Tallinna Pedagoogiline Seminar Kairit Lepistu KLÕ1 LAPSEST LÄHTUV KASVATUS Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Eli Laaser TALLINN 2014 Mina arvan, et tänapäeva lastel ei ole enam sellist lapsepõlve, nagu oli minul, minu emal ja vanaemal. Nendest lapsepõlvedest leiame palju sarnasusi, kuid tänapäeva laste lapsepõlv, ei sarnane enam üldse meie omadega. Arvan, et meie lapsepõlv oligi vanasti „Lapsest lähtuv kasvatus“. Me kogesime kõike vahetult, õppisime oma tegemistest ja saime olla küllalt iseseisvad. Nägime töö tegemist ja esitasime palju küsimusi, kuna meid ei „õpetanud“ televiisor või arvuti. Tänapäeva laste maailm on muutunud täielikult, sellepärast me peame taastama laste iseseisvuse, loovuse ja usalduse. Me reguleerime liiga palju lapse elu. Laseme lapsel ise õnnestuda ja ebaõnnestuda! 1. Seleta o...
Millised sihid olen endale seadnud? Kõik inimesed on erinevad ja seega on erinevad ka nende sihid, aga siiski tahavad kõik olla edukad. Tulevikuplaanides ei saa ma oma praeguses vanuses täiesti kindel olla, aga mõtetes olen seadnud endale eesmärke. Ma pole veel täiskasvanu, kuid saan aru, et õppimine on selles vanuses oluline osa minu elust. Mulle meeldib tegeleda erinevate hobidega, näiteks armastan ma suusatamas käia, muusikat kuulata ja oskan natuke isegi süüa teha. Võib-olla on minu tulevane amet millegagi neist seotud. Kindlat töökohta pole ma osanud välja valida, kuid selleni on veel õnneks mõned aastad aega. Oleksin rahul ametiga, mis mulle endale väga meeldiks, et siis tööpostil endast parim anda. Tulevikus tahaksin palju reisida ja maailma avastada, käia ringi Euroopas ja Ameerikas. Enne sooviksin omada piisavalt raha, kui hakkan perekonna loomise peale mõtlema. Minu suurimaks probleemiks raskuste ületamisel on tähelepanematus...
Kordamisküsimused bioloogias 12.klass Biotehnoloogia Õp lk 8-18 Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? 2.Selgitage, mis erinevus on rakendusbioloogial ja biotehnoloogial. Nimeta bioloogia erinevaid rakenduslikke teadusharusid ning nende uurimisvaldkondi (bioonika, biokeemia, biofüüsika, biogeograafia, biomeetria, looduskaitse, meditsiin, biotehnoloogia, geenitehnoloogia). Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Mis on biotehnoloogia? Biotehnoloogia eelised Biotehnoloogia probleemid Millega tegeleb bioonika? Millega tegeleb küberneetika? Mis on biogeograafia? Kuidas kasutatakse toiduainete tööstuses seente poolt toodetud ensüüme? Milliseid organisme kasutatakse biotehnoloogias ja millised on nende eelised teiste organismide ees? Nimeta prokarüootide eelised ...
USUNDILUGU MÕISTED 1. Riitus- usuline toiming müüdi elustamiseks 2. Müüt- seletus mingi asja tekkeks, kujutelm 3. Vägi- ehk mana, millega on kogu universum täidetud, nt juustes on vägi 4. Shamaan- spetsialist, kes tegeleb lovesse ja transsi viimisega, et hingedega suhelda 5. Nõid- spetsialist, kes tegutseb halbadel eesmärkidel, elab eraldi, kardetakse ja austatakse 6. Posija- tegutseb headel eesmärkidel, inimese tervendamine, kaitsmine, hinnatud tegelane 7. Jumal- kõrgem vaimne olend 8. Loodusvaim- elab loodusnähtustes, loomades, taimedes, esemetes, võib olla nii kasulik kui ohtlik, võib võtta inimese kuju, kuid proportsioonid on paigast ära 9. Maaisand- pealik, kohtunik, preester, kelle tegevusest sõltub maa viljakus, inimeste käekäik, levinud Aafrikas 10. Tabu- usuline keeld 11. Mana- ehk vägi 12. Üleminekuriitu...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai VANEMLIKU KÄITUMISE MÕJU LAPSE ARENGULE Essee Juhendaja: Lii Lilleoja, MA Tallinn 2014 Vanemliku käitumise mõju lapse arengule Iga laps on isiksus omaette. Isiksuse all võib mõista nii iseloomu või karakterit – inimesele iseloomulike omaduste kogumit, mis teeb ta teistest erinevaks ja silmapaistvaks. Rääkides isiksuse arengust tuleb silmas pidada, et see on ühtaegu nii bioloogiline protsess kui ka kultuuri omandamine, kus tavaliselt keskendutakse laste füüsilisele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule. Olulist rolli mängib selles lapsepõlv, aga see, kelleks lapsed kujunevad, seda mõjutavad paljud tegurid. Vaatamata suurtele muudatustele meie elukorralduses oleme oma väär...
ROSSEAU 1712-1778 16. aastaselt põgenes laia maailma Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX ...
Tunnetuspsühholoogia konspekt ,,Psühholoogia gümnaasiumile"põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu a...
,,Kuristik rukkis´´ Holdeni ja tema eakaaslaste suhted täiskasvanutega Holden on saamas täiskasvanuks. Kuid ta kardab ja ei taha seda. Aga siiski valetab ta ennast vanemaks kui ta tegelikult on. Ta tahab proovida kõike seda mida teevad täiskasvanud, kuid keegi ei jäää teda uskuma. Holden pole ka ise kindel, kas ta ikka on täiskasvanu. Ta mõtleb endale välja mitmeid valenimesid uusi identiteete. Holdeni lapsepõlv on igaveseks möödas, ent ta keeldub ka saamast täiskasvanuks, mis tekitab hirmu ja masendab teda. Suured inimesed on tema arvates tihedalt seotud kõige võltsi ja silmakirjalikuga. Läbi lapse silmade paistavad paljude suurte inimeste tegevused mõttetud ja absurdsed. Ta on veendunud, et täiskasvanud ei mõista olulisi asju elus. Holden on mässaja, aga armas mässaja. Seda näitab suur õrnus, mida ta tunneb laste vastu. Holdenil puuduvad otseselt lähedased sõbrad,keda ta usaldaks. Holdeni ainuke...
AKADEEMIA NORD Psühholoogiateaduskond (humanitaarteaduse õppetool) 1. aasta statsionaarne I Helgi Sallo Isiksuse analüüs Koostajad: Annely Uukkivi, Maris Uusmaa, Gerri Leht Õppeaine: Isiksusepsühholoogia Õppejõud: prof. Voldemar Kolga Tallinn 2009 Erik Erikson sündis 1902. aastal Saksamaal Frankfurti lähedal. Kahjuks läksid tema vanemad lahku juba enne Eriku sündimist. Lõpetanud humanitaargümnaasiumi, õppis Erik aastail 1927-1933 Viinis Anna Freudi käe all psühhoanalüüsi. Seal tutvus ta ka oma tulevase, tantsuõpetajast naise Joan Sersoniga, kellega koos emigreerus Erikson peagi Ameerika Ühendriikidesse. Seal avanes tal võimalus praktiseerida psühhoanalüüsi Bostonis ja teistes linnades, samuti oli ta seal kuulsate ülikoolide õppejõud. Tema esimene raamat ,,Childhood and society'' tegi ta laias maailmas tuntuks. Tundes huv...
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda olulist informatsiooni ja samuti kuidas suudame ise informatsioonist aru saada ja seda vastu võtta. Kuidas tajume suhtlemisel partnerit ja oskus suhtluspartnerit mõjutada. 3. Nimeta suhtlemise komponendid (n-ö osad). Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muu...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond AP2 KÕ PIAGET´, VÕGOTSKI, JA ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LASTE ARENGUS Referaat Juhendaja: Katrin Saluvee mag. Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. J. PIAGET´ SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS.................................4 2. L. VÕGOTSKI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS...........................7 3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS............................9 ALLIKAD......................................................................................................................
Mis on eduka majandusliku toimetuleku aluseks tänapäeva Eestis? Eduka majandusliku toimetuleku aluseks on eelkõike kättesaadav ja kokurentsivõimeline haridus.. Mitmete haridusnäitajate poolest on Eesti juba praegu maailma tublimate hulgas. Seda eelist tuleb kasutada ja edasi arendada, sihiks olukord, kus õppimisest on saanud iga Eesti inimese elulaadi osa. Haridusstrateegia projektis mõistetakse hariduse tähendust avaralt: haridus on igaühe õnneliku elu eelduseks ning kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule ning arendab meie ühist inimvara. Teel targa ja tegusa ühiskonnani ootab haridusekspertide hinnangul Eesti haridust järgmisel kümnendil viis suurt väljakutset: liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas, õpetaja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise m...
Abort - vale või mitte? Abordi teema on läbi aegade üle kogu maailma väga vaieldav olnud. Abort on raseduse katkestamine kas tablettidega või kirurgilisel teel. Antud küsimuse moraalse aluspinnase tõttu arutletakse sellel teemal ägedalt isegi nendes riikides, kus valitsus sellist meditsiiniprotseduuri lubab. Peamine tõstatatav küsimus on, kas raseduse enneaegne katkestamine on moraalselt vale või saab seda siiski õigustada? Abordivastaste meelest on loode potentsiaalne inimene, kellel on õigus elule. Tiitel „potentsiaalne inimene“ annab lootele õiguse eluks varaseimast arenguastmest - munaraku viljastumise hetkest. See argument muudab tähtsusetuks selle, milline olend loode ükskõik millises oma arenguetapis on. Selles, et loode potentsiaalne inimene on, pole kahtlustki: kui rasedus kulgeb hästi ja lõpuni, saab lootest sündides beebi. Küsimus aga on selles, kas potentsiaalseks inim...
Elu pole puhkus vaid tegutsemine Huvitav, mida küll teie arvate sellest lausest, et elu pole puhkus vaid tegutsemine? Eks igal inimesel on selle kohta oma arvamus, sealhulgas ka minul. Enda arvamusega ma proovin tõestada, et elu on tegutsemine. Alustame sellest east, kus inimene tuleb siia maailma. Juba väikese lapsena ta peab õppima, kuidas siin hakkama saada, ta õpib rääkima, sest ilma selleta on elada päris raske, kõndima, samuti on see eluks vajalik, kuigi ilma kõndimiseta saab ka elada, kuid siis poleks see täisväärtuslik elu, ja inimene ei saaks teha asju, mida ta arvab, et tal oleks vaja teha. Teame ka seda, et väikestel lastel meeldib väga midagi oma kätega valmistada. Näiteks meeldib lastele joonistada, kindlasti meeldib voolida midagi, teha kujundeid, laps proovib midagi endas kätega luua. Juba see on tegutsemine. Kui laps kasvab suuremaks, lähevad nad kooli. Koolis õpivad lapsed tavaliselt seitsm...
Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid (ma-ma-ma) · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, edaspidi muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju (imiteerimine) · Kurdid lapsed lalisevad a...
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse konte...
Vanuseastmete põhilised arenguülesanded Imikuiga (0-1a). 3-4 nädalasi lapsi nimetatakse ka vastsündinuteks (vastsündinuiga). Esimese eluaastaga harjub väike, õrn ja abitu imik välismaailmaga ning saab esimese kogemuse: kui lapse ümber olev maailm on hea ja sõbralik tema vastu, siis õpib väike imik seda maailma ka usaldama. Nii sõltub väikese lapse esimese eluaasta areng sellest, millised on tema ümber olevad inimesed, eelkõige tema vanemad käituvad. Vanematega suheldes õpib laps ka mõistma inimkõnet ning saab julgust õppida tundma ümbritsevat maailma. Esimesel eluaastal on imiku kasv ja vaimne areng kiire. Maimikuiga (1-3a). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Sellel perioodil hakkab laps rääkima, hakkab vabalt liikuma (käima, jooksma, ronima jne). Peale selle õpib ta iseseisvalt sööma ja omandab mitmesuguseid norme ja hoiakuid, mis mõjutavad lapse edaspidist elu. Maimikuna ...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Murdeiga Inimeseõpetuse referaat Juhendaja: Ülle Säälik Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord 2 Mis asi on murdeiga? 3 Mida peaks teadma üks murdeikka astuv inimene? 4 Põhilised muutused inimeses: Seksuaalsus 5 Põhilised muutused inimeses: Suhted ja tunded 6 Mis asi on murdeiga? 3 Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslastesse, täiskasvanutesse ja maailmasse. Miks? Sest inimene on valmis täiskasvanuks saama. Tema kehas hakkavad...
Hitleri Elulugu Koostaja: Markus Adolf Hitler Sündis 20.aprill 1889 Braunau Inni ääres,Austria, Ungari Hea Kõnemees peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos Nooruspõlve veetis vaesuses Isa suri, kui Adolf Hitler oli alles 14 6est lastest täiskasvanu ikka jõudis ainult tema ja Paula Hitler Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Isa Alois Hitler(18371903), ema Klara Hitler Alois ja Klara olid pärit Waldviertelist Doonau põhjakaldalt Sagedane elukohavahetus Adolf käis 5 aastat algkoolis, seejärel astus Linzi reaalkooli Hitler esimeses maailmasõjas Astus vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke Hitler oli peaaegu kogu sõjaaja läänerindel Sai sõjas mitu korda haavata Ajutise nägemiskaotuse, millepärast teda seal raviti, omistas Hitler ise silmade vigastusele sinepigaasist Hitlerit ravis ...
Mänguteooriad Aristoteles (383-332 e KR): Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese on suured teened ka bioloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristotelese ajal peeti mängu hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. Oma „Poliitikas“ räägib filosoof sõnamängude ja kalambuuride kasulikkusest intellekti arengule. Seega täheldab Aristoteles ühena esimestest mängu praktilist tähtsust psühhofüsioloogilise protsessi seisukohast. Aristoteles arvas, et muusika õpetus on lastele juba varakult oluline. John Locke (1632 – 1704): Inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteo...
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL Referaat Tallinn 2012 2 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad ühesugusel ...
Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis" Holden Gaulfieldi mäss teda ümbritseva maailma vastu Holden Gaulfield oli võrdlemisi tasakaalutu, kuid sellest hoolimata mitte halb 17aastane koolipoiss. Peamine asi, mida Holden ihkas oli olla täiskasvanu. Et seda saavutada kutsus ta endast vanemaid kaasõpilasi lapsukesteks, mis muidugi teistele ei meeldinud. ,,Ei, sa ei teeks seda, Ackleylapsuke. Kui sul oleksid tema rahad, oleksid sa üks suuremaid..." ,,Tead, aitab sellest Ackleylapsukesest. Kurat võtaks. Mina passin sulle papaks, sa tohman." (lk 28) Samuti valetas ta ennast korduvalt vanemaks, et baarides ja lokaalides alkoholi saada, sest tundus, et sigarett on lubatud juba selles eas. Ta valetas kahele inetule ja ühele võrdlemisi normaalse välimusega naisele oma vanust, nii valetas ta ka lõbutüdrukule. ,,Kuulge, aga kui vana te õieti olete?" ,,Mina? Kakskümmend kaks." ,,Mis te luiskate!" (lk 90) Veel ihka...
Inimese arenguetapid Looteetapp Sünd ja varane areng. Sünni ja järgmisse etappi ülemineku vahele jääb väga tähtis periood, mille märksõnadeks on: maailma avanemine, välise tajumine, keha tajumine, liikumine (1 eluaasta lõpp), kõne õppimine ja keeleline areng (1-2 a.), individualiseerumine ja mina teke (2-3 a.) Selle eluetapi märksõnadeks on: sotsialiseerumine, südametunnistuse aluse teke, Mudilase etapp (3-7 a.) väliste reeglite omaksvõtt, mängu suur tähtsus (psüühiliste pingete ja muude vaevuste korral võib abi saada mänguteraapiast) mängu kaudu tutvub laps ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega, kooliküpsuse saavutamine (füüsilis...
annaabi.ee 
