Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Add link

Digitaalne loogika (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis asi on wafer?
  • Mida ütleb Moore seadus?
  • Mis on aadressi- ja andmesiin?
  • Mida tähendab digitaalinfo juures diskreetne aeg?
  • Millal loetakse signaali diskreetne seisund?
  • Millised on 4 peamist numbrisüsteemi?
  • Milleks kasutatakse ASCII ja EBCDIC tabeleid?
  • Milline eelis on ujukoma arvudel võrreldes fikskoma arvudega?
  • Milliste loogikaväratitega saab realiseerida ükskõik millist funktsiooni?
  • Millest koosneb CMOS?
  • Mida ütleb Shannoni laiendusteoreem MUXide kohta?
  • Mis on RC paralleelülekandega look-ahead summaatori miinuseksplussiks?
  • Millise loogikaväratiga sai moodustada summaatorist summaator-lahutaja?
  • Mis on aritmeetiline ületäitumine?
  • Millistel välistatud?
  • Mitu bitti infot suudab säilitada üks triger?
  • Mis on peamine latchi ja flip -flopi erinevus?
  • Mis erinevus on taseme- ja fronditundlikul trigeril?
  • Millistest skeemi elementidest koosneb MS-triger 3tk?
  • Mis on olek üleminek ja toiming?
  • Milline on peamine erinevus Mealy ja Moore olekumasinatel?
Vasakule Paremale
Digitaalne loogika #1 Digitaalne loogika #2 Digitaalne loogika #3 Digitaalne loogika #4 Digitaalne loogika #5 Digitaalne loogika #6 Digitaalne loogika #7 Digitaalne loogika #8 Digitaalne loogika #9 Digitaalne loogika #10 Digitaalne loogika #11 Digitaalne loogika #12 Digitaalne loogika #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K S Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Konspekt digitaalses loogikas

juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest. Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1", ülejaanud on "0". Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja 1 väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv on 2n, kus n on juhtsignaalide arv

Mikroprotsessortehnika
thumbnail
57
doc

Digitaaltehnika

......................................................................................................... 18 4.1 Dioodelement JA......................................................................................................... 18 4.2 Transistorelement EI ehk inverter................................................................................ 19 4.3 TTL (transistor-transistor loogika) JA-EI...................................................................... 19 4.4 MOP loogika................................................................................................................ 20 4.5 n-MOP loogika............................................................................................................. 20 4.6 Komplementaarne MOP loogika.................................................................................. 20 5 Kombinatsioonseadmete süntees...................................................................................... 22

Digitaaltehnika
thumbnail
68
doc

Digitaaltehnika

.7 1.12. Aritmeetilised operatsioonid kahendsüsteemis.......................................................8 1.12.1. Positiivsete arvude liitmine..............................................................................8 1.12.2 Algebraline liitmine pöörkoondis.....................................................................8 1.12.3. Algebraline liitmine täiend koodis...................................................................8 2.1. Loogikafunktsioon ja loogika seade.......................................................................10 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid.......................................................................10 2.3. Kahe argumendi loogikafunktsioonid.....................................................................11 2.4. Loogikaseadused.....................................................................................................12 Loogikaelemendid................................................

Digitaaltehnika
thumbnail
17
docx

Digielektroonika

Loogikalülituste ehitus Baseeruvad transistoritel (lülitireziimis). Kõige paremini sobivad indutseeritud kanaliga väljatransistorid (MOSFET või MOS). Nende eelis on ülisuur sisendtakistus (sisendid peaaegu ei tarbi energiat staatilises reziimis ning puudub vajadus loogilise 1 puhul sisendvoolu piirata), sisendpinge lävipinge olemasolu avanemisel. PS! Hiljuti kasutati ehitusel ka DTL - trantsistorid kus on kasutatud dioode ehk Diood- Transistor Loogika. Samuti ka TTL ja ECL (emitte coupling Logic) Komplementaarloogikaelementideks (e CMOS) - element, mis koosneb kahest ühesugusest, kuid erineva kanaliga transistoreid nimetatakse komplementaarseks paariks Kui CMOS paari sisendile anda kõrge pingenivoo (loogiline 1), siis N-MOS on eelpingestatud nii, et ta on täielikult avatud. P-MOS aga on eelpinge alla lävipinge ja P-MOS on seetõttu suletud ehk siis tema takistus on väga suur.

Füüsika
thumbnail
8
pdf

Digitaaltehnika

2 0010 3 0011 4 0100 5 0101 6 0110 7 0111 8 1000 9 1001 6. -12.Konjunktsioon e. NING; Disjunkstioon e. VÕI; Iintersioon e. EI; NING ­ EI; VÕI ­ EI; Välistav VÕI; Samaväärsus e. ekvivalentsus Kahe arvumendi loogikafunktsioonid f-i nr. Funktsiooni nimetus Argumentide Funktsiooni Funkts. Loogika kombinatsiooni X1 selgitus Matemaatiline elemendi tähis 0011 esitus X2 0101 f1 Konjunktsioon e. 0001 Väljundis on 1, f1=X1*X2 X1 -> & ->y loogikaline kui kõikkides f1=x1x2 korrutamine e

Digitaaltehnika
thumbnail
28
docx

Digiloogika II konspekt

loogika rakk (logic cell) 15. Millest koosneb FPGA CLB ja mida mõiste tähendab? Configurable Logic Blocks – koosneb slice-idest, millest koosneb omakorda loogikaplokid. 16. Millest koosneb FPGA slice? 2st LUTist ja 2st mäluelemendist (kasutatavad kas flip-flopi või latchina). 17. Mis on peamine erinevus CLBde alamrühmade SLICEM ja SLICEL vahel? SLICEM ning need võivad teha nii loogikat kui mälu funktsioone. SLICEL ainult loogikat – seega on nende tootmine soodsam ja ainult loogika puhul efektiivsemad. 18. Mis on HDL? Lisa lühikirjeldus. HDL - Hardware Description Language. Riistvarakirjelduskeelse mudeli põhjal on võimalik hiljem süsteemi arvutis simuleerida või füüsilise elektroonikalülitusena teostada. 19. Nimeta vähemalt 7 HDL keelt VHDL, Verilog, ABEL, AHDL, Atom, JHDL, RHDL, HML 20. Mis on UDM? UDM - Universal Design Methodology 21. Sünkroonse disaini 5 reeglit:

Mikroprotsessortehnika
thumbnail
74
docx

Arvutid - konspekt eksamipiletitest

Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid........................................................................

Arvutid
thumbnail
50
doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide

Arvutid



Lisainfo

Kordamisküsimused eksamiks aines digitaalne loogika

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)






Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun