Lermontov „Meie aja kangelane“ (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Lermontov „Meie aja kangelane“

Riina Suu 26.05.2011 Lermontov ,,Meie aja kangelane" 1.Lugude tegeliku toimumise järjekord on teoses segamini. Järjesta pealkirjad nii, nagu nad ajaliselt üksteisele järgnevad. Lugude tegelik järjekord peaks olema järgmine: Petsorini päeviku osad Taman,vürstitar Mary,fatalist. Siis tulid Bela ja teos lõpeb pealkirjaga Maksim Maksimõts. 2.Too välja kolm Petsorinile iseloomulikku joont, tõesta iga omadust vähemalt kahe konkreetse näitega teosest

Eesti keel

6

rtf

"Meie aja kangelane"

Kirjandusteose analüüs Meie aja kangelane Mihhail Lermontov 1. Teose sisu lühikokkuvõte Minategelane kohtub Maksimiga. Maksimõts jutustab loo Petsorinist. Toimub ball, Petsorinile hakkab meeldima Bela. Azamet tahtis saada endale Kazbitsi hobust. Azameti ja Petsorini kokkuleppe. Azamet sai hobuse ja Petsorin Bela. Maksim ja Petsorin läksid jahile, tagasi tulles kuulsid pauku ja nägid, et Kazbits röövib Belat. Bela surm. Siinkohas lõppes Maksimõtsi jutustus ja nad läksid lahku

Kirjandus

6

doc

Meie aja kangelane

võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. Võimalus haiget teha rõõmustab teda rohkem kui võimalus rõõmu valmistada. Kuigi kõigis naiskarakterites on midagi ühist- valmisolek tuua ohvreid, mõtleda teistele, mitte enesele, armastada teist, mitte iseennast. Petsorinil sellist võimet ei ole, sest ta on piiritult egotsentriline. Samuti ilmnevad tema omadused tema karakteri kõrvutamisel nende tegelastega, kes nii või teisiti temaga sarnanevad. Petsorin möödub meie silme eest paljudes hinnangutes ja konfliktides, otsekui vaataks ta meile vastu paljudest peeglitest. Ükski neist iseloomustustest eraldi võttes ei suuda tema isiksust seletada. Isegi siis, kui Petsorin räägib iseendast, ei maksa arvata, et see on täielik, lõplik tõde: ta on mõnikord ebasiiras, isegi enese ees, ja kas ta end lõpuni mõistabki? Teda iseloomustavad kõik hinnangud kokku. Lermontovi romaan on polüfooniline- autor

Kirjandus

4

rtf

" Meie aja Kangelane"

Kirjandusteose analüüs Koostaja: 18.05.2011 ,,Meie aja kangelane" Mihhail Lermantov Tln 2006 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mina tegelane kohtus Maksim Maksimõtsi Kaukaasias.Too jutustas huvitavaid seiklusi. Maksim kohtas Petsoriniga, nad sõbrunesid. Pulmas kohtas Maksim Kazbitsi, kellel oli parim hobune. Azama ihkas väga teda. Petsorin ja Azama tegid vahetuskaupa. Azama röövis õe ning Petsorin varastas hobuse. Kui Petsorn ja Maksim olid jahil, röövis Kazbits Bela. Petsorin tulistas, hobune l

Kirjandus

8

doc

Kohustusliku kirjanduse kokkuvõtted

kellelegi haiget teha ja ei tükkind Alberti ja Charlotte abielu vahele vaid kannatas eemalseistes. Kunstiline väljendus tundelisus- seda jätkus teoses ohtralt, nagu näiteks kui Werther jutustab Charlotte ilust ja tema kehast, tekitab see tunde justkui oleks ise seal teose sees. Samuti ka tema looduse ja lihtsuse nautisklemine. 9. Püüa seletada, miks romaani konflikti lahendus sai lugejatelt ja kriitikutelt hukkamõistva hinnangu. Hukkamõistva hinnangu sai romaan, kuna teose kangelane ennast tapab, lastes endale püstolitega kuulid pähe. See näitas, et tegu polnud täiemõistuse juures oleva inimesega ja, et see teos võib viia ka teiste suitsiidikatsetejateni, kes hakkavad ennast samastama romaani peategelasega. J.W.Goethe. "Faust" I osa 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Teos räägib teadlasest, kes on hea ja siiras, ning kes ei talu maailma pahedust ja halba. Ta

Kirjandus

5

pdf

Kirjanduse arvestus secunda humanitaar 2011.aastal talv

Jevgeni ei suutnud uskuda, et maatüdrukust oli saanud elegantne daam. Talle meenus kiri, mille Tatjana oli talle mõisas kirjutanud ning mõistis, et oli ei öeldes teinud vea. Onegin lootis, et Tatjana tuleb tema juurde, kuid seda ei juhtunud ­ olles kord juba abiellunud, ei saanud ta Jevgeniga koos olla, olgugi et Tatjana tunnistas, et ta ikkagi armastab Oneginit. Pilet nr. 2 1. 19. sajandi alguse vene kirjandus - vene romantism Vene romantismi iseloomustavad Puskin, Lermontov, Gogoli poeemid. Romantiline kangelane oli üksik, kahtlev, mässumeelne, vastuolus rahvaga. Tegelane on elus pettunud, õrnad illusioonid, spliin. Väliselt võis tegelasel olla mingi puue. Teostes vastandatakse armastus- truudusetus. Mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse (ülistatakse talupoja lihtsat elu, samas ei peeta talupoegi mitte millekski). Tunded mõistusest kõrgemal, deemon kehastab mässumeelset isikut (Lermontov "Deemon"). Kirjanike lemmikaastaaeg sügis, lemmikvärv

Kirjandus

6

doc

Kirjanduse talve arvestus

oodi ehk vene värsisüsteemi. 18.sajandi keskel jõudsid venemaale ka valgustusideed, mis ütlesid, et ülim väärtus on valgustatud inimene. Samas mõjutasid teatrit uued ideed ning kangelaseks sai lihtinimene. Proosas sai esikohale romaan, näitekirjanduses komöödia ja luules tundelisus ehk sentimentalism. 19. sajandi alguse vene kirjandus - vene romantism Vene romantismi iseloomustavad Puskin, Lermontov ja Gogol. Romantilise luuletaja süngete arvamuste kohaselt oli armastus õnnetu ja kaasas reetmist, üksildust ja egoismi ning seetõttu olid romantilised kangelased üksikud, mässumeelsed ja vastuolus rahvaga, olles elus pettunud ja kannatades spliini küüsis ­ vahel oli neil väliselt ka mõni puue. Usuti, et õnnelikud on vaid tavalised, labased inimesed. Mässumeelsuse kohapealt eitati korda, põlati maailma ja usuti, et deemon on hea ning jumal halb.

Kirjandus

11

doc

Kirjandus - Secunda

neil ei klappinud millegipärast. Byronil tekkisid suhted oma poolõe Augustaga. Kriitika ja segaste suhete tõttu lahkub ta varsti Inglismaalt jäädavalt ega pöördu kodumaale enam tagasi. Inglismaal jõuab ta aga avaldada mitmeid poeeme, nn ,,idapoeeme", mille temaatika on seotud idamaadega. Üks neist on ,,Gjaur". Gjaur ehk muumaalaste halvustav nimetus muhameedlastel. Poeemides eksisteerib läbiv kangelane, kes on uhke vaimuga ja üksik mässaja, võitleja armastuse ja vabaduse eest ning tortsib maailma pahesid, kuid on kõige selle juures pessimist. Tal pole usku ega lootust nnng ta tajub, et ühiskonda ei õnnestu muuta, kuna mass on allaheitlik, orjalik ega pole valmis võitlema. Byron jätab naise ja tütre Inglismaale ja pöördub ise Mandri-Euroopasse. Peatub pikemalt Sveitsis, kus kohtub perekond Schelliga

Kirjandus

Kommentaarid (0)