Juhan Liiv (0)

Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi – 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik .

• Töötas " Virulase ", "Sakala" ja " Oleviku " toimetuses (pseudonüüm §§). "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad !", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. " Helin "). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. "Kümme lugu" (1893)
  
• "Vari" (1894)
  
• "Luuletused" (1909, 1910 , 1919, 1926)
  
• "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935)
  
• "Valitud luuletused" (1949)
  
• "Teosed" (1954, 1956)
  
• "Rukkivihud rehe all" (1964)
  
• "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964)
  
• "Väike luuleraamat " (1969)
  
• "Sinuga ja sinuta" (1989)
  
• "Tuulehoog lõi vetesse"(2007) koost .J. Talvet
  
• "Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better"(TÜ,2007)koost.J.Talvet
  
• "Ööl on üheksa poega "(1996)
  
• "Mu kallis Liisi"(2000)
  
• "Kümme lugu" (1893)
  

Luule
Õrn maikuu hommik imeilul koitis.
Kõik linnud hõiskasivad üheskoos
ja kastekullal hiilgas iga roos,
mis mururinda rikkalikult toitis.
 
Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis,
ta peegel säras kuldses värvivoos
ja nagu hingas pehme ohu hoos , –
mu silm ta pinnal igatsevalt uitis.
Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid . Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija.
Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis.
Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad , haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest.
( Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.)
Liivi luule on realistlik , lihtne, täpne.